Viimane läheb peol Josefiga tülli ja otsustabki Hietzingisse krahviga kohtuma minna. Krahvinna tahab oma mehele õppetunni anda ning kutsub vürsti, kes teda endiselt tantsijanna Cagliariks peab, samuti Hietzingisse. III vaatus Rahvapidu Hietzingis. Krahv Zedlau ja Pepi on äärmiselt üllatunud, kui rahvapeole ilmuvad nii krahvinna Zedlau ja vürst Ypsheim, kui ka Franzi ja Josef. Algab üldine suhete klaarimine. Cagliari, kes on krahvi peale ikka veel natuke pahane, otsustab koos krahvinnaga krahvi üle pisut nalja heita. Lõpuks kõik selgineb, krahv tõotab oma naisele truudust, Cagliari leiab vürsti ja Josef ning Pepi kuuluvad jälle kokku.
Kuid krahvinna vandus, et temal pole mõrvaga mitte vähimatki seost ja taskurätik ei kuulu talle. Järgmiseks avastas Poirot, et krahvinna Andrenyi on Diasy ema Mrs Armstrongi õde. Nimelt Mrs Armstrongi ema nimi on Linda Arden kuid see on kõigest lavanimi. Tema päris nimi on Linda Goldenberg ning krahvinna nimi enne abiellumist oli Helena Goldenberg. Ka seda ei lükanud krahvinna tagasi ja tunnistas kõike, mida Poirot väitis. Krahv oli seega Armstrongide sugulane. Peale vestlust krahvinnaga tuli Poiroti juurde vürstinna Dragomirova ja ütles, et taskurätik kuulub talle. Alguses ei mõistnud Bouc ja Constantine, kuidas see võimalik on, aag vürstinna nentis, et ta laseb alati taskurätikule graveerida H, sest venekeeles on N = H. Vürstinna aga eitas, et ta oleks Ratchetti mõrvanud ja, et ta ei tea kuidas tema takurätik Ratchetti kupeesse sai. Eelnevalt oli Poirot küsinud krahvinnalt nende koduõpetaja järgi. Krahvinna oli öelnud koduõpetaja nimeks Freebody
lisaloenguid matemaatika-, filosoofia-, ja füüsikaloenguid. Tema kaaslastele jäi arusaamatuks, mis elukutseks Kant valmistub. Raamatust lähtub, et isegi tema geniaalsuse kohta oli tõendeid napilt. Kanti on võrreldud Newtoniga, kes arenes välja ka alles suhteliselt vanas eas ning oli tuntud oma hajameelsuse poolest. Pärast ülikooli lõpetamist töötas Kant üheksa aastat koduõpetajana mitmes peres, muuhulgas ka krahv Keiserlingi juures. Olles saanud suurteks sõpradeks krahvinnaga, omandas ta selles peres peenemad kombed. 3 Hiljem kutsuti Kant Königsbergi ülikooli filosoofiakateedrisse kus ta oli siis mittekoosseisuline õppejõud, kelle töötasu moodustasid tudengite maksud. Kant oli selline õppejõud, kellele ei meeldinud kui tema loengutes kõik üles kirjutati. Ta hoolitses loengutes selle eest, et temast aru saadaks ning seetõttu tuli ta sageli öeldu juurde tagasi ja selgitas raskemaid kohti veelkord
kohtunikuks/advokaadiks) - Eugene käis ballil ja rääkis teistele pansionäridele naisest, keda kohtas seal ning kellese armus, (osutus hiljem gorioti tütreks Anastasieks) - Eugene külastas Anastasiet, teda võeti väga külmalt vastu ja oodati pigem ta lahkumist, rääkis oma päritolust - Anastasie mees krahv de Restaud ütles Eugene välja saates Mauricile, et iga kord kui Eugene peaks uuesti tulema, pole neid krahvinnaga kodus, peale mida Eugene sinna enam sisse ei lastudki - Eugene läks oma sugulase/nõbu Vikontess de Beauseanti juurde tõllaga, kuna sadas vihma ja ta ei tahnud oma frakki, kingi ning kübarat rikkuda - Sugulaste juures õppis/nägi Eugene kõrgseltskonna käitumist - Eugene nuhkis välja gorioti mineviku, saades teada tema tütardest (Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen) ning sellest, et tütred olevat isa maha salanud
Hiljem Kant veendus, et kutsumust tal vaimuliku elukutseks ei ole ning häälgi oli selleks liiga nõrk. Kant kuulas lisaks matemaatika-, filosoofia- ja füüsikaloenguid ning tema kaaslased ei saanudki aru, mis elukutseks ta valmistub. Pärast Königsbergi ülikooli lõpetamist töötas Kant üheksa aastat koduõpetajana mitmes peres, muu hulgas ka krahv Keiserlingi juures. Kant ja krahvinna said suurteks sõpradeks ning selles peres omandas filosoof peened kombed. Vestlused krahvinnaga toimusid peamiselt lõunasöögi ajal ning siit saigi alguse Kanti harjumus lõunatada seltskonnas ning vestluse saatel. 1755. aastal võeti Kant privaatdotsendina tööle Königsbergi ülikooli filosoofiakateedrisse. 1770. aastal sai temast loogika ja metafüüsika korraline professor. Talle ei meeldinud, kui tudengid tema loengul kõik üles kirjutasid. Tuupimine oli tema arvates kahjulik. Loengul valis Kant tavaliselt välja mõne lähedal istuva kuulaja ning otsustas selle
Nad oli väga sarnased ja kui Johannes asus krahvi horoskoopi koostama, sai aru, et nende teed on ühte loodud. Nad kõndisid krahvi ja tema sõjaväega läbi kõrbete ja steppide, kuni jõudsid kauaoodatud Seitsme Lossi maale. Loss Drachenheim asus maa põhjapiiril. Selle lossi pärliks oli aga krahvi abikaasa krahvinna Katharina von Drachenheim, kes oli kõige kaunim naine, keda Johannes oli kunagi näinud. XII Lossis elades tundus Johannesele nagu midagi oleks lahti. Eelkõige krahvinnaga, kes istus oma toas, sõi vähe ning väljas peamiselt ei käinudki. Johannes tundis muret, tahtes krahvinnale anda mõnd rohtu, kuid krahv kinnitas, et midagi pole juhtunud. Samuti elasid lossi ümber väga umbusklikud inimesed. Isa Eusebius rääkis Johannesele, et nad olevat olnud Kuradi sulased. Nad teotasid leiba ja viina, seda jalge alla tallates. Nad talistasid sellepärast nii, kuna Bogomili õpetuse järgi maailma looja ei ole mitte Jumal, vaid Kurat. Ja Kuradit peetakse Jumala pojaks
üritasid luua koolkonda, siis ei tulnud neil midagi välja, nad jäid tagant järele kõlama. Võime rääkida Byronist ja Schellist kui koolkonnast - mõlemad on mässajad, Byron kui sotsiaalne mässaja ühiskonna moraali vastu, seal juures kaldudes äärmusesse. Schelley oli peaaegu poliitiline mässaja, religioosne mässaja. Mõlemad, nii Byron kui Schelley surid Itaalias. Schelley suri purjetades, surnudkeha põletati seal samas rannas. Byron abiellus krahvinnaga ja need mõned aastad abielu olid talle head aastad. Puhkes Kreeka-...sõda, Byron läks kreeklastele appi, aga lahingusse ta ei jõudnud, jäi malaariasse, 19. aprillil 1824 suri ta ühel Kreeka saarel lahingusse jõudmata. Tema büst pandi püsti Cambridge'i. Teda tuleks käsitleda romantilise autorina. See valgustuslik osa annab talle mastaapi juurde. Värsiehituse kaudu sobiks Byron rohkem kokku 19. sajandiga. Kirjanduses loob paha poeedi imago, see püsib tänapäevani. Tuleb vaadata,
Mi romaanid on "Üks inimelu" (1883, Seal on naispeategelane Jeanne. Oli 17ane, lõpetas õpingud kloostris. Sõitis mõisa, mis saab kuuluma Jeanne'i tulevasele oerele. Tutvus seal vikont Julieniga. Abielluvad. Selgub, et Julien on ilge kooner. Said poja Pauli. Jeanne poputab teda ja on tõeline kanaema. Julienil tekkis suhe ka teenijannaga, kesllega ta sai ka poja. Asi tuli välja. Julienil tekkis suhe ka ühe krahvinnaga. Krahv aga armastas oma naist ja tappis nii Julieni kui oma naise. Jeanne elas koos oma isaga ja kasvatas poega. Poeg hakkas lõpuks elama ühe prostituudiga, kes sünnitas poja. Ema saatis neile kogu aeg raha.), "Bel Ami" (1885, kirjutas enne "Bel Amid" õela pilkeloo "Lõbumees". Lõbumehe põhiidee on müüdavus ja ostetavus ja põhimõttelagedus. "BelAmi" on ühe mehe läbilöögi lugu. George Duroy. Alustas üsna madalalt
niimoodi hakkama saada, et mitte oma väärikust kaotada. M-i romaanid on "Üks inimelu" (1883, Seal on naispeategelane Jeanne. Oli 17-a-ne, lõpetas õpingud kloostris. Sõitis mõisa, mis saab kuuluma Jeanne'i tulevasele oerele. Tutvus seal vikont Julieniga. Abielluvad. Selgub, et Julien on ilge kooner. Said poja Pauli. Jeanne poputab teda ja on tõeline kanaema. Julienil tekkis suhe ka teenijannaga, kesllega ta sai ka poja. Asi tuli välja. Julienil tekkis suhe ka ühe krahvinnaga. Krahv aga armastas oma naist ja tappis nii Julieni kui oma naise. Jeanne elas koos oma isaga ja kasvatas poega. Poeg hakkas lõpuks elama ühe prostituudiga, kes sünnitas poja. Ema saatis neile kogu aeg raha.), "Bel Ami" (1885, kirjutas enne "Bel-Amid" õela pilkeloo "Lõbumees". Lõbumehe põhiidee on müüdavus ja ostetavus ja põhimõttelagedus. "Bel-Ami" on ühe mehe läbilöögi lugu. George Duroy. Alustas üsna madalalt. Läks sõjaväke, sealt tagasi tulles oli tiitliks erukapral tal
annaabi.ee 
