laadimissilda. *kerge pukkkraana vib olla ka hkrehvidega ratastel. *Poolpukk-kraana ks rbas on maas, teine lal. *Kaabelkraanal asendab silda tugede vahele pingutatud kandetross, millel veotrossi tbest liigub rippvanker. *Sille on 150-600m, erijuhul le 1km, tstevime harilikult kuni 25t, erijuhul 150t. *Kaabelkraana on otstarbekas suurtel puidulaoplatsidel, karjrides ja vesiehitusel. *ta vib olla kujndatud ka radiaalkraanana, selle ks ots liigub ringjoonel ber teise. *Noolkraana tpi kraanadel--nool-, torn-, prtaal-, konsol-, jmt kraanal -- on lastihaardeseadis riputatud kraananoole vi seda mda liikuva lastivankri klge. *Haardeulatust saab muuta noole kaldenurka vi pikkust muutes vi noolele liikuva lastivankri abil. *Haardeulatuse suurenedes tstevime enamasti vheneb. *Liikurkraana tstevime on harilikult kuni 120 t krgus kuni 150 m.
tegelevates ettevõtetes. Nendes läheb vaja kraanasid ja talisid et liigutada massiivseid masina osi või kabiine, raame. Kraanaga tõstes ja asju liigutades peab jälgima, et ükski inimene ega objekt ei oleks kraana liikumisteel ees. Kraanaga peab ümber käima väga ettevaatlikult. Kraanale objekte haakides kas siis konksude, kettide või troppidega, peab veenduma nende korralikus asendis ja kasutuses. Kraanadel on peal ka oma kontrolli kuupäev. Siis viiakse sellega läbi mõned testid ja veendutakse kraana ohutuses ja korrasolekus. Umbes nagu auto ülevaatus. Iga tõstemehhanismi peal on kirjas ka tema maksimum raskus mis ta tõsta jõuab. Seda EI TOHI mitte mingil juhul ületada. Mobiilsed hüdraulilised kraanad Hüdraulilised kraanad on ette nähtud mitmesuguste autoosade nagu: mootorid, käigukastid, transmissioonielemendid jmt... tõstmiseks ja transportimiseks
f) Sirge põhinoole ja pikema tõstetava lisanoolega 130-Kuidas liigitatakse iseliikuvad noolkraanad noole konstruktsiooni järgi? a) Sõrestiknoolega b) Karpnoolega 131-Mille poolest erinevad auto- ja autotüüpi spetssassiil kraanad teistest ise liikuvatest kraanadest? Nende baas on spetsiaalselt selle kraana jaoks konstrueeritud ja ehitatud masin. 132-Milliste lisaseadmetega on varustatud pneumoratas käiguosal ise liikuvatel kraanadel? Välatõmmatavate külgtugedega, millega masin tõstetakse üles, vabastades tema käiguosa töötamisel tekkivatest koormustest ning suurendades püsivust. 133-Mis on roomikkraanade eelised pneumoratas kraanadega võrreldes? Roomikkraana on varustatud jäiga roomikkäiguosaga ning seetõttu puudub vajadus külgtugede kasutamiseks. Ülestõstetud latiga võib
ehitamisel ning need liiguvad ehk ronivad mööda ehitatava hoone konstruktsioone vastavalt montaazitasandi kerkimisele. Monteeritakse nad tavaliselt tulevaste liftide sahtidesse. Horisontaalselt liikuvad tornkraanad liiguvad igale kraanale vastavalt ehitatud rööbasteel. Selle alus peab olema piisava kandevõimega. Kraana alusraam toetub kas väljapööratavate jalgadega pinnasele või liikuva tornkraana puhul sõiduvankrile ja relssidele. Pöörduva torniga kraanadel on alusraamil pöördering ja sellele toetub pöördplatvorm torniga, vasturaskustega ning vintsid koos mootoritega. 8. Betooni transport ehitusplatsil- (loetlege vähemalt 3 võimalikku varianti, tehke skeemid seadmetest ja kirjeldage konstruktsiooni või tööpõhimõtet) Iseliikuvad betoonsegistid mis on mõeldud töötamiseks ehitusplatsin - masinad on reeglina varustaud dosaator-kopaga, mis juhitav operaatori puldist ja varustatud 360 kraadi ulatuses
tööulatuse korral; koormusmoment M=LQ; tõstekõrgus, paigaldamissügavus, rööbe s.o rataste vahe, baas, tagumine gabariit, koormuse langetamise ja tõstekiirus, Kraana põhiosad on torn, mis valmistatakse sõrestikkonstruktsioonina või toruna; nool, mis kinnitatakse liikuvalt torni ülemisse osa külge, pöördplatvorm, käiguvanker, kraana mehhanismid - noole- ja koormavintsid, pöördemehhanismid ja käitur. Rööbaskraanadel on mitmemootoriline elektriajam. Mõningatel kraanadel saab torni kõrgust muuta: neil on vastav teleskoopkonstruktsioon, mis muudab nad transportimisel mobiilsemateks. Kraana torn on kinnitatud pöördplatvormi külge ja pöördub koos sellega 3600 võrra. Pöördplatvormile paigaldatakse peale kraanamehhanismide ka vastukaal. Koorma tõstmisel tekkiva momendi võtab vastu nooletõstepolüspast ja sellise jõuskeemiga kraanatorn on peaaegu täiesti vaba paindekoormustest. Torni torukonstruktsioonil on eeliseid sõrestikkonstruktsiooni ees
mehhanismidega nii liikumiseks vees kui tõstetööde teostamiseks. 138-Milleks kasutatakse kopterkraanasid? Kopterkraanad on helikopterite baasil loodud masinad mitmesuguste tõstetööde sooritamiseks õhust erilistes, teistele tõstemasinatele ligipääsmatutes või kättesaamatutes (kõrguse tõttu) tingimustes. 139-Millised on pukk-kraanad portaali kuju järgi? a) konsoolideta, b) ühe konsooliga, c) kahe konsooliga. 140-Milliseid tõstemehhanisme kasutatakse pukk-kraanadel? 141-Kuidas liigitatakse sildkraanad silla toetusviisi alusel? Sildkraanasid kasutatakse laialdaselt ehitustööstuse ettevõtetes tsehhisisesteks tõstetöödeks. Koosnevad nad kas ühe- või kahetalalisest sillast, mis toetud sõiduvankritele ja liigub hoone seinte postidele monteeritud kraanataladele paigutatud relssteel. Sillal, põiki hoone löövi liigub kraana lastivanker koos kraanajuhi kabiiniga ja tõstemehhanismidega või talivankriga varustatud elektritelfer.
sadamates kraanad puudusid. Nüüd kasutatakse sageli sadamates mobiilseid võimsaid autokraanasid. Rohkem olid laevadel levinud elektrilised kraanad, tõstevõimega kuni 50 t. Viimastel aastatel on aga hakatud laialdasemalt ehitama laevu hüdrauliliste kraanadega, millede tõstekoormus on kuni 75 t. Spetsialiseeritud laevadel raskekaaluliste esemete veoks on kraanade tõstevõime veel tunduvalt suurem. Nii kraanadel kui ka losspoomidel peab olema järgmine markeering: SWL- ...(safe working load – ohutu tõstevõime, töökoormus ja järgmine kontrollimise kuupäev.(Näit. SWL – 60T 19.11.2009). Kraanasi on mitmesuguste konstruktiivsete lahendustega.Võivad olla üksik- ja paariskraanad, asetseda laeva keskel või ühes pardas, võimelised liikuma piki laeva ja põõrelda koos laadungiga 360°. Tänapäeva miinimumnõue on, et kraana peab suutma tõsta
sellepärast, et paljudes väikestes sadamates kraanad puudusid. Nüüd kasutatakse sageli sadamates mobiilseid võimsaid autokraanasid. Rohkem olid laevadel levinud elektrilised kraanad, tõstevõimega kuni 50 t. Viimastel aastatel on aga hakatud laialdasemalt ehitama laevu hüdrauliliste kraanadega, millede tõstekoormus on kuni 75 t. Spetsialiseeritud laevadel raskekaaluliste esemete veoks on kraanade tõstevõime veel tunduvalt suurem. Nii kraanadel kui ka losspoomidel peab olema järgmine markeering: SWL- ...(safe working load – ohutu tõstevõime, töökoormus ja järgmine kontrollimise kuupäev.(Näit. SWL – 60T 19.11.2009). Kraanasi on mitmesuguste konstruktiivsete lahendustega.Võivad olla üksik- ja paariskraanad, asetseda laeva keskel või ühes pardas, võimelised liikuma piki laeva ja põõrelda koos laadungiga 360°. Tänapäeva miinimumnõue on, et kraana peab suutma tõsta