Muinaseestalse elu-olud Surnute austamine Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa mitmesuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama,sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elevatel külas. Üleloomulikud jõud Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Nendelt või oodata nii heab kui ka halba.Selleks, et loota nähtamatutele jõududele- haldjatelt ja jumalatelt- abi või lepitust, toodi neile ohvreid. Riided Alustades väljanägemisest, tuli muinaseestlastel valmistada endale mõistagi rõivad. Kanti linast särki mehed lühemat, naised pikemat
- Jahiks kasutati püüniseid ja lõkse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti Olulised olid ka loodusannid - Taimed, juurikad, seened, marjad, pähklid. Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Haldjatelt ja jumalatelt looti abi ja lepitust, toodi neile ohvreid. Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa igasuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama, sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elavatel külas. Ennustamine oli muistsete eestlaste elus tavaline asi. Seda toimetati tähtsate sündmuste eel. Ennustamisega tegelesid arbujad – inimesed, kes on hingede ja elavate maailma vahendaja. Eestlaste muinasjumalatest on teada vaid üks, keda austati nii Saare-, Viru-, kui ka Läänemaal. Tema nimi oli Taara või Tarapita. XII sajandi lõpuks valdav osa Euroopa rahvastest võttis omaks ristiusu. Eranditeks olid liivlased,
Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem Käsitööameti õppimine Ameti õppimist pidi alustama juba noorelt käsitöömeistri juures õpipoisina Lihtsamatel kutsealadel piisas meistriks saamiseks aastast, kuid keerulisematel aladel läks aega mitu aastat Sellele järgnesid selliaastad, kus pidi end täiendama teise linna meistri juures Selliaastatele järgnes meistritöö sooritamine ning tsunftiliikmeks vastuvõtmine Uus tsunftiliige pidi kaaslasi tsunfti vastuvõtu puhul kostitama Tsunftimeister pidi olema abielus sama eriala meistri tütre või lesega Naiste tegevusalad ja ametid Linna ülemkihti kuuluvad naised tegelesid suur- või kaugkaubandusega Nad tegutsesid veini,- vürtsi- või metalliäris Rohkem pidasid naised tulutoovaid pudupoode, kus müüsid rõivaid, ehteid jms Naised olid ka kangrud, ehtesepad, rätsepad, aadrilaskjad, ämmaemandad, maalrid, siidikudujad Nad teenisid elatist ka töötades linnamajapidamistes, olles
liikmed pidutsesid. Valminud töö pandi tsunftis kõigile vaatamiseks välja. Kõik meistrid silmitsesid seda hoolega. Kui meistritöö vastu võeti, siis tegi uus meister veel samal päeval kogu tsunftile peo. "Siis kutsutakse kokku tsunftihärrad, meistrid ja sellid koos naiste ja tütardega, milleks tema (meistrikandidaat) peab panema välja kaks korralikku tünni õlut ja piisavalt head veini, ta peab kutsuma kaks linna moosekanti ja kostitama nii, et härrased ja tsunft ei tunneks end solvatuna. Iga meister võib tuua endaga kaasa ühe külalise." - seisab skraas. Kõik need katsumused läbi teinud, saab sellist meister, auväärt inimene. Meistri tiitel jääb talle igaveseks, ükskõik kus ta ka ei viibiks. Keskajal töötas Tallinnas rohkesti meistreid teistest linnadest ja maadest, mõned siinsed meistrid pälvisid aga kuulsuse terves Euroopas. 6 Gildid
Valminud töö pandi tsunftis kõigile vaatamiseks välja. Kõik meistrid silmitsesid seda hoolega ja leidsid tingimata mingi vajakajäämise. Kui meistritöö ikka vastu võeti, siis tegi uus meister veel samal päeval kogu tsunftile peo. "Siis kutsutakse kokku tsunftihärrad, meistrid ja sellid koos naiste ja tütardega, milleks tema (meistrikandidaat) peab panema välja kaks korralikku tünni õlut ja piisavalt head veini, ta peab kutsuma kaks linna moosekanti ja kostitama nii, et härrased ja tsunft ei tunneks end solvatuna. Iga meister võib tuua endaga kaasa ühe külalise, oldermann aga kaks." - seisab skraas. Kõik need katsumused läbi teinud, saab sellist meister, auväärt inimene. Meistri tiitel jääb talle igaveseks, ükskõik kus ta ka ei viibiks. Keskajal töötas Tallinnas rohkesti meistreid teistest linnadest ja maadest, mõned siinsed meistrid pälvisid aga kuulsuse terves Euroopas.
Eestlaste uskumused Meie esivanemate jaoks , oli kõik loodus elus ja püha . Üleloomulikud võimed valitsesid ja ümbritsesid meid igal pool . Samuti pidi teadma ka kuidas nendega käituda , kuna kuidas sina suhtlesid nendega ,nõnda nemad suhtlesid sinuga. Neilt võis loota abi ja lepitust , sellepärast viidigi neile ohvreid . Meie esivanemate hinged oli samuti au sees . Lahkunutele pandi teekonnale kaasa toitu ja tarbeesemeid . Hingi pidi samuti kostitama , kuna nad külastasid meid vahetevahel . Ennustamine oli keskajal tavaline asi , sellega tegeles arbuja , ta oli inimene , kes vahendas hingede ja elavate maailma . Ennustusi usuti ja nendegaarvestati.Eestlaste jumalatest on teada vaid ühte , keda austati saare-, viru-jaläänemaal .Tema nimi olevat olnud Taara või Tarapita . Teda hüüdsid lahingusse minnes appi näiteks saarlased. Läänemere rahvaste allutamine 13
eas, maeti ta juba täiskasvanule sarnaneva atribuutikaga. Muinasusund Esivanemate jaoks oli loodus elav ja hingestatud. Üleloomulikud jõud ümbritsesid neid igal sammul. Nendega pidi oskama ümber käia, sest neilt võis oodata nii halba kui ka head. Nähtamatutele jõududele toodi ohvreid, et saada abi või lepitust. Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa mitmesuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama, sest usuti, et nad käivad elavatel aeg-ajalt külas. Ennustamine oli esivanemate elus tavaline asi. Seda toimetati tähtsamate sündmuste nagu sõjakäikude eel. Ennustamisega tegeles arbuja.-.inimene, kes oli hingede ja elavate maailma vahendaja. Ennustamisel saadud märke usuti ja arvestati. Ainus eestlaste kirjalikes allikates mainitud jumal on Tharapitha (ka Taara või Tarapita) keda austati nii Saare-, Viru- kui ka Läänemaal.Ka on öeldud et ta oli
Filmi peategelased Margus ja Ivo elatuvad peamiselt mandariinide kasvatusest. Seda, kust nad saavad endale ülejäänud toidu, ei ole teada ja see filmis ei kajastu. Osad kaukaaslased käisid lihtsalt teiste inimeste kodudes süüa nõudmas ehk nemad elatusid teiste inimeste arvelt. 13 Vahetus oleks pidanud toimuma Aslani ja Marguse vahel. Nimelt lubas Aslan saata Margusele appi 40 meest ja Margus pidanuks vastu kostitama mehi mandariinidega, kuid kahjuks tuli vahele sõda ja see tehing jäi katki. Ühiskond oli kapitalistlik, kus eestlaste tegelesid eraettevõtlusega, neil oli oma majapidamine ja maa, kus elatutakse mandariinide kasvatusest. Tootmisviis on üsna algeline. Ei ole masinaid ja enamus asju tehti käsitsi. Näiteks valmistas Ivo käsitsi mandariinide jaoks kaste. Ka tööriistad, millega asju valmistati, olid üsna algelised. 1.10. Poliitika ja võim
südamlikult Edward IV-le pakkus, ühel hommikul Louis XI Edward IV-st vabastavad. Ei ühtki säärast muret valmistanud kardinalile «härra Austria hertsogi kõrgelt austatud suursaatkond», mure tuli mujalt. Oli nimelt veidi vali nõue, nagu me seda juba raamatu alguses ütlesime, et tema, Charles de Bourbon, peab pidu tegema ja toredat vastuvõttu korraldama jumal teab mis kodanikuseisusest isandaile; tema, kardinal, mingitele nõunikele; tema, prantslane ja lõbus lauakaaslane, peab kostitama neid õllejoojaid flaamlasi. Ja pealegi kogu Kardinali rüü täis veini (lad. k.). 33 rahva ees! Kindlasti oli see üks vastikumaist veiderdus-test, mida ta kunagi kuninga meeleheaks oli teinud. Kui siis uksehoidja heleda häälega hüüdis: «Härrad Austria hertsogi saadikud,» pöördus ta ukse poole ülima viisakusega, mida ta nii põhjalikult kätte oli õppinud. Ei tarvitse lisada, et kogu saal samuti silmad ukse poole lõi.
annaabi.ee 
