"Voyager 2" 25. august 1989. a atmosfäär on väga tormiline. Suur Tume Laik.(hiiglaslikud atmosfäärikeeristed, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi.) valgetest pilvedest koosnev hele laik(tuul 1000 km/h) Magnetväli palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud.(kadunud,varjatud?) Rõngad Jupiteri rõngastest suuremad kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. rõngad väga tumedad, aga nende koostis on teadmata. Rooma mütoloogias oli Neptuun (Kreekas: Poseidon)
Neptuun on gaasiline planeet ja nagu tüüpilistel gaasilistel planeetidel, on Neptuunil tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Sinise metaanatmosfääri taustal torkasid kõigepealt silma kaks tumedat laiku. Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai kohe nimeks Suur Tume Laik. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole teada, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal atmosfääris asuv moodustis. Paar kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Kahe tumeda laigu vahel asus esimesel pildistamisel valgetest pilvedest koosnev hele laik, mis hilisematel fotodel puudus. Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi
LAIK. Tegemist on hiiglaslike atmosfääriääristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Kahe tumeda laigu vahel asus esimesel pildistamisel valgetest pilvedest koosnev hele laik, mis hilisematel fotodel puudus. Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled viivad kohati pilvi edasi kiirusega rohkem kui tuhat kilomeetrit tunnis. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. RÕNGAD Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad.
Väike Tume Laik asub Neptuuni 54. lõunalaiusel. Kahe tumeda laigu vahel asus esimesel pildistamisel valgetest pilvedest koosnev hele laik , mis hilisematel fotodel puudus. Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi rohkem kui tuhat kilomeetrit tunnis. Väike Tume Laik asub lõunapolaarala piiril olevas tumedamas vöödis. Hea tahtmise korral võib Neptuuni pinnal eristada teisigi vööte. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli aga Suur Tume Laik kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik.
Suurem neist, maakera läbimõõduga laik, sai koheselt nimeks Suur Tume Laik.Kahe tumeda laigu vahel asus esimesel pildistamisel valgetest pilvedest koosnev hele laik, mis hilisematel fotodel puudus.Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi kiirusega rohkem kui tuhat kilomeetrit tunnis.Väike Tume Laik asub lõunapolaarala piiril olevas tumedamas vöödis.1994 astal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. 7.Triton Triton on Neptuuni suurim kuu. Tritoni olemasolu avastas William Lassell ainult 17 päeva pärast Neptuuni enda avastamist. Kulus veel sajand enne, kui avastati Neptuuni järgmine kuu, Nereid.
kuid Uraanil sootuks puuduvad. Esialgu on andmeid liiga vähe, et oletada, miks on Neptuuni ja Uraani atmosfäärid nii erineva aktiivsusega, kuid põhjus võib peituda Neptuuni suuremas tiheduses ja aktiivsuses, mis avaldab ennast märkimisväärsete raadiopursete kaudu. Planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel
Kui aga Maa suruda kokku pisikeseks 1 sentimeetrise läbimõõduga keraks, ilma, et Maa ainest midagi kaotsi läheks, siis suureneb Maa külgetõmbejõud nii suureks, et Maa muutub musta augu sarnaseks. Ta hakkab ülisuure jõuga kõiki asju enda külge tõmbama. Isegi valgus ei pääseks niisugusest mustast august läbi. Musti auke on kosmosest teleskoobiga väga raske leida. Neid avastatakse mõju järgi mida nad teistele taevakehadele avaldavad. Kuid rühm ameerika teadlasi on uurinud Kosmoseteleskoobiga ja Havai observatoorimi maapealsete teleskoopidega lähedasi galaktikaid ning tulnud järeldusele, et peaaegu kõigis galaktikates võib peituda ülimassiivne must auk kuni mitmesaja miljoni Päikese massiga. Näiteks võib musti auke avastada kaksiktähtede korral, millest üks on muutunud mustaks auguks. Siis hakkab ta imema teise tähe gaasi endasse ja gaas kuumeneb ning hakkab helendama. Kui näha seda helendust, võib kindlaks teha musta augu
kuid Uraanil sootuks puuduvad. Esialgu on andmeid liiga vähe, et oletada, miks on Neptuuni ja Uraani atmosfäärid nii erineva aktiivsusega, kuid põhjus võib peituda Neptuuni suuremas tiheduses ja aktiivsuses, mis avaldab ennast märkimisväärsete raadiopursete kaudu. Planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal 5 asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Kasutatud kirjandus: 1. http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun 3. http://www.miksike
Uraanil sootuks puuduvad. Esialgu on andmeid liiga vähe, et oletada, miks on Neptuuni ja Uraani atmosfäärid nii erineva aktiivsusega, kuid põhjus võib peituda Neptuuni suuremas tiheduses ja aktiivsuses, mis avaldab ennast märkimisväärsete raadiopursete kaudu. Planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Kaaslased Neptuunil on 14 teadaolevat kuud; viimane kuu avastati 2013. aastal ja sellele pole veel nime antud. 1846. aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triton, teine kuu Nereid leiti alles 1949. aastal.
Jupiter asub Maast viis korda kaugemal ja tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat. Teised hiidplaneedid liiguvad veelgi aeglasemalt kui Jupiter. Jupiteri orbiit on peaaegu ringikujuline kuid Veenuse ja Maa omadest siiski veidi piklikum. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto(Pildil: Galilei poolt avastatud Jupiteri kaaslased Hubble'i Kosmoseteleskoobiga vaadelduina.). Võrreldes Maa tihedusega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem, see näitab seda, et ülekaalus on kergemad elemendid nagu näiteks heelium ja vesinik. Neid väiteid kinnitab ka spekteranalüüs. Üle planeedi liiguvad ka suure kiirusega tuuled, mis piiratakse avaratel pikkuskraadide vöötidel. Külgnevatel vöötidel puhuvad suure kiirusega tuuled vastupidises suunas. [1]Planeetide võrdlus andmeid:
Isegi Maa häirib Uraani liikumist rohkem kui Pluuto. Füüsikalised omadused ja koostis Pinnatemperatuur on Pluutol -235°C ja -210°C vahel. Taevakeha keemiline koostis on teadmata, kuid tihedus (2 gm/cm3) viitab 70% kivi ning 30% jää mikstuurile. Heledamad alad on arvatavasti kaetud lämmastiku jääga, millele lisatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Üheksakümnendate aastate keskpaigas õnnestus Hubble'i kosmoseteleskoobiga näha Pluuto pinnal ligi tosinat erineva heledusega ala ja koostada nende põhjal kaart. Üldjoontes öeldes on Pluuto ekvaatori ümbrus tume ja polaaralad heledad. Atmosfäär Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 ja planeet on sellest ajast pidevalt Päikesest eemaldunud. Miskipärast ei mõjuta temperatuurilangus aga atmosfääri. Pariisi observatooriumis Prantsusmaal töötava Bruno Sicardy sõnul on rõhk siiski kahekordistunud.
uuritud 8 kuni 11 miljardi aasta vanuse galaktika hulgas oli eeldatust rohkem väljakujunenud spiraalgalaktikaid. Vaatlus on praeguste teadmiste valguses Universumi struktuuri kujunemise kohta selgitamatu. Lisaks sellele on leitud ka teisi vihjeid, et Universumi varajane ajalugu pole päris selline, nagu teadlased seda seni on ette kujutanud. Käesoleva aasta jaanuaris näiteks leiti galaktikatest koosnev superstruktuur palju varasemas Universumis, kui see peaks olema jõudnud tekkida. Hubble kosmoseteleskoobiga hiljuti tehtud Ultra Deep Field (Ülisügav Väli) uuring leidis varajases Univerumis liialt palju aktiivse tähetekkega galaktikaid, samas kui mõned miljardid aastad hiljem oli neid kahtlaselt vähe. ( 6 ) GALAKTIKAPARVED Meie Galaktika on galaktikaparve liige. Seda parve tuntakse Kohaliku Galaktikarühmana. Kohalikus Galaktikarühmas on veel üle kahekümne teise galaktika. Sinna kuuluvad spiraalsed, elliptilised ja korrapäratud galaktikad. Tuntakse ka paljusid teisi galaktikaparvi
Drayer, 1908) on üle 13 000 galaktika. Fotograafia kasutuselevõtt lihtsustas tunduvalt galaktikate loendamist. Tänapäeva kataloogidest suurim -- Oxfordi Ülikooli teadlaste koostatud elektrooniline lõunataeva kataloog piirküündivusega 20 tähesuurust -- sisaldab üle 2 miljoni galaktika (400 galaktikat iga ruut-kaarekraadi kohta). Kasutades kosmoseteleskoopi ning tundlikke kiirgusvastuvõtjaid, võib piirtähesuurust veelgi tõsta. 1995. a. lõpus Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud proovivaatlustel Suure Vankri tähtkujus jõuti 30. suurusjärguni. Nende uuringute põhjal võib kinnitada, et mingit "piiri" galaktikate maailmal ei ole: Hubble'i teleskoobi pildil loendatakse ühel ruutkaareminutil üle 1500 galaktika ning ainult 3 (!) meie Galaktika tähte. [3] MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE? Lisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kogustes (meie Galaktikas vähemalt 2% kogumassist) gaasi ja tolmu
Ka kõige tugevamate teleskoopidega ei ole pinnavorme praktiliselt näha. Kuna Merkuur on hämarikus alati horisondi läheduses, peab valgus läbima pika teekonna läbi Maa atmosfääri ning kujutis moondub turbulentsi ning valguse murdumise ja neeldumise tõttu. Enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut paistab Merkuur nii madalal, et tema kiirgus peab läbima 10 korda paksema Maa atmosfääri kihi kui juhul, kui ta paistaks otse pea kohal. Hubble'i kosmoseteleskoobiga ei lubata Merkuuri üldse vaadelda, et vältida teleskoobi kahjustumist päikesevalguse toimel. Faasid Merkuuril on faasid nagu Kuul. Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Mõlemas ühenduses tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Esimeses ja viimases veerandis on Merkuur suurimal näival kaugusel Päikesest vastavalt ida ja lääne pool ning tema pind on poolvalgustatud. Sellist
13 000 galaktika. Herscheli kataloogi järgi oli neid 5000. Fotograafia kasutuselevõtt lihtsustas tunduvalt galaktikate loendamist. Tänapäeva kataloogidest suurim- Oxfordi Ülikooli teadlaste koostatud elektrooniline lõunataeva kataloog piirküündivusega 20 tähesuurust- sisaldab üle 2 miljoni galaktika. Kasutades kosmoseteleskoopi ning tundlikke kiirgusvastuvõtjaid, võib piirtähesuurust veelgi tõsta. 1995. a. Lõpus Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud proovivaatlustel Suure Vankri tähtkujus jõuti 30. suurusjärguni. Nende uuringute põhjal võib kinnitada, et mingit "piiri" galaktikate maailmal ei ole. Galaktikate ruumjaotus, niipalju kui selle üle saab otsustada punanihete mõõtmete järgi, on samuti suhteliselt ühtlane. Meie "lähemas" 500 Mpc kauguses ruumiosas on teada üle tuhande galaktikaparve, milledest suurimad sisaldavad üle 1000 galaktika; samuti ulatuslikke, kuni 100 Mpc läbimõõduga suhteliselt tühje piirkondi
kuid Uraanil sootuks puuduvad. Esialgu on andmeid liiga vähe, et oletada, miks on Neptuuni ja Uraani atmosfäärid nii erineva aktiivsusega, kuid põhjus võib peituda Neptuuni suuremas tiheduses ja aktiivsuses, mis avaldab ennast märkimisväärsete raadiopursete kaudu. Planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel
Drayer, 1908) on üle 13 000 galaktika. Fotograafia kasutuselevõtt lihtsustas tunduvalt galaktikate loendamist. Tänapäeva kataloogidest suurim Oxfordi Ülikooli teadlaste koostatud elektrooniline lõunataeva kataloog piirküündivusega 20 tähesuurust - sisaldab üle 2 miljoni galaktika (400 galaktikat iga ruut- kaarekraadi kohta). Kasutades kosmoseteleskoopi ning tundlikke kiirgusvastuvõtjaid, võib piirtähesuurust veelgi tõsta. 1995. a. lõpus Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud proovivaatlustel Suure Vankri tähtkujus jõuti 30. suurusjärguni. Nende uuringute põhjal võib kinnitada, et mingit "piiri" galaktikate maailmal ei ole: Hubble'i teleskoobi pildil loendatakse ühel ruutkaareminutil üle 1500 galaktika ning ainult 3 (!) meie Galaktika tähte. Galaktikate ruumjaotus, niipalju kui selle üle saab otsustada punanihete mõõtmiste järgi, on samuti suhteliselt ühtlane. Meie "lähemas", 500 Mpc kauguses ruumiosas on teada üle tuhande
Kuna Merkuur on hämarikus alati horisondi läheduses, peab valgus läbima pika teekonna läbi Maa atmosfääri ning kujutis moondub turbulentsi ning valguse murdumise ja neeldumise tõttu. Enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut paistab Merkuur nii madalal, et tema kiirgus peab läbima 10 korda paksema Maa atmosfääri kihi kui juhul, 4 kui ta paistaks otse pea kohal. Hubble'i kosmoseteleskoobiga ei lubata Merkuuri üldse vaadelda, et vältida teleskoobi kahjustumist päikesevalguse toimel. Merkuuri ketta läbimõõt on 5...15 kaaresekundit. Alumises ühenduses on see umbes 10 sekundit (1/180 Kuu näivast suurusest), ülemises ühenduses umbes 4,5 sekundit (1/380 Kuu näivast suurusest). Kui alumine ühendus toimub kahest orbiidisõlmest ühe lähedal (keskmiselt iga 7 aasta tagant, näiteks 7. mail 2003 ja 8. novembril 2006), saab teda tugeva päikesefiltriga
kuid Uraanil sootuks puuduvad. Esialgu on andmeid liiga vähe, et oletada, miks on Neptuuni ja Uraani atmosfäärid nii erineva aktiivsusega, kuid põhjus võib peituda Neptuuni suuremas tiheduses ja aktiivsuses, mis avaldab ennast märkimisväärsete raadiopursete kaudu. Planeedi magnetväli on aga palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Triton, Neptuuni kaaslane Viis ja veerand tundi pärast lähenemist Neptuunile suunati "Voyager 2" kaamerad planeedi kõige tähelapanuväärsemale kaaslasele -- Tritonile. Ka see osa lennust oli varem ette
Ka kõige tugevamate teleskoopidega ei ole pinnavorme praktiliselt näha. Kuna Merkuur on hämarikus alati horisondi läheduses, peab valgus läbima pika teekonna läbi Maa atmosfääri ning kujutis moondub turbulentsi ning valguse murdumise ja neeldumise tõttu. Enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut paistab Merkuur nii madalal, et tema kiirgus peab läbima 10 korda paksema Maa atmosfääri kihi kui juhul, kui ta paistaks otse pea kohal. Hubble'i kosmoseteleskoobiga ei lubata Merkuuri üldse vaadelda, et vältida teleskoobi kahjustumist päikesevalguse toimel. Merkuuril on faasid nagu Kuul. Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Mõlemas ühenduses tõuseb ja loojub planeet koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Esimeses ja viimases veerandis on Merkuur suurimal näival kaugusel Päikesest vastavalt ida ja lääne pool ning tema pind on poolvalgustatud.
Teleskoobist on enamasti näha üksnes ähmane sirp. Ka kõige tugevamate teleskoopidega ei ole pinnavorme praktiliselt näha. Asi on selles, et horisondi läheduse tõttu peab valgus läbima pika teekonna läbi Maa atmosfääri ning moondub turbulentsi ning valguse murdumise ja neeldumise tõttu. Enne päikesetõusu või pärast päikeseloojangut paistab Merkuur nii madalal, et tema kiirgus peab läbima 10 korda paksema Maa atmosfääri kihi kui juhul, kui ta paistaks otse pea kohal. Hubble'i kosmoseteleskoobiga ei lubata Merkuuri üldse vaadelda, et vältida teleskoobi kahjustumist päikesevalguse toimel. Merkuuril on faasid nagu Kuul (vaata Kuu faasid). Alumises konjunktsioonis paistab ta õhukese sirbina. Ülemises konjunktsioonis oleks nähtav kogu pind. Kummaski faasis tõuseb ja loojub ta aga koos Päikesega, mistõttu teda Maalt vaadelda ei saa. Esimeses ja viimases veerandis on Merkuur suurimal näilisel kaugusel Päikesest vastavalt ida ja lääne pool ning tema pind on poolvalgustatud
kiirgust. Üks neist pildistab taevakehi lähi-infrapunakiirguses lainepikkusel alla 5 mikromeetri, teine registreerib samas lainealas spektreid. Kolmas instrument oskab teha nii pilte kui spektreid lainepikkustel mis asuvad vahemikus 5-27 mikromeetrit. Jääb vaid loota, et vähem kui kümendi pärast on Webb'i abiga lahendatud nii mõnigi kosmolooge ja astrofüüsikuid vaevanud probleem. Ilusad värvilised fotod omapärastest taevakehadest, mida oleme seni saanud Hubble kosmoseteleskoobiga tulevad siis maapealsetest hiidteleskoopidelt. 1.4 Kavandamisel on mitmeid uusi kosmose- ning raadioteleskoope, mis hakkavad töötama käsikäes maapealsete hiidteleskoopidega. Tulevikus saadab Euroopa Kosmoseagentuur orbiidile 3,5meetrise peegliga infrapunateleskoobi Herschel. Sellest saab suurim kosmoseteleskoop mis eales ilmaruumis töötanud. Praeguse suurima teleskoobi peapeegel on 2,4 meetrine. Teleskoop loodetakse orbiidile saata 2013.aastal. See on esimene
energiat kui ise Päikeselt saadud energiat.omandab Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt. -3- 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli aga Suur Tume Laik kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled, mis on gaasiplaneetidele väga omased ning need on piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised
välja maa tehiskaaslaseks. a)Optilisi teleskoope kasutatakse selleks, et näha võimalikult nõrku, seega kaugeid tähti, planeete ja galaktikaid. b)Raadioteleskoopidega näeme, et raadiolaineid kiirgavad iseäralikud tähed, gaasipilved ja galaktikate tuumad, see vabaneb mitmesugustes plahvatustes. c)Teleskoopidega kosmoses maa tehiskaaslase orbiidil näeme kaugemale kui maapealsete läbi õhu vaatavate teleskoopidega.Veelgi olulisem on see, et kosmoseteleskoobiga saab mõõta tähtede röntgeni ja ultraviolettkiirgust, mis maa atmosfäärist üldse läbi ei tule. d)Kosmosejaamad ehk ümber maa tiirlevad uurimisjaamad ja laborid on selleks, et teadlased ja astronaudid saaksid seal viia läbi katseid, vaatlusi ja uurida kaaluta oleku mõju inimesele. e)kosmosesondid on kas täisautomaatsed või osaliselt maalt juhitavad kosmoseraketid, mille aparaadid teevad vaatlusi planeetidevahelises ruumis või teise planeedi pinnal. 6
annaabi.ee 
