a3 3. Kahemõõtmelise ruumi ristkoordinaadistikus kasutasime x- ja y-telje suunalisi vektoreid i ja j. Kolmemõõtmelises ruumis on 3 korordinaati, st i,j ja k. Nt. +=(ax+bx)i +(ay+by)j + (az+bz)k jne. Skalaarkorrutis Definitsioon. Kahe vektori a ja b skalaarkorrutis on arv a·b= |a||b| cos( a,b) . Rakendusi: 1)Pikkus |a|=a · a=a2x+a2y+a2z 2)Ristseisu tunnus ab axbx + ayby + azbz =0 3)Vektorite vaheline nurk cos(a,b)=a ·b/ |a||b| Vektorkorrutis Kahe vektori korrutisi on 2 liiki: skalaarkorrutis a·b on arv, vektorkorrutis a x b aga vektor. Def. Vektorite a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit c = a x b , 1. mis on risti vektoritega a ja b (seega ka nende läbi mineva tasandiga). 2. vektorid a, b ja c moodustavad parema käe kolmiku 3. ja selle pikkus on võrdne vektoritele a ja b ehitatud rööpküliku pindalaga, s.t. |c| = a b sin(a, b) Kui vektorid on anutd komponentide või koordinaatidega, siis arvutatakse nende vektorkorrutis
Lahend on x=-1 y=-1 V1=-4 (-1)+5 (-1)=4-5=-1 P1=-1 V1=P1 NB pole oluline, kumb tundmatu esmalt V2=2 (-1)-5 (-1)=-2+5=3 P2=3 V2=P2 kõrvaldada (teha nii, et on lihtsam); kui Vastus. Lahend on x=-1 y=-1 antud süsteemis pole kohe vajalikke vastandarve, siis tuleb võrrand(id) ise sobivalt läbi korrutada; kasutada süsteemides, kus on võimalik ühte tundmatut kõrvaldada võrrandite liitmise teel (pole tundmatuga liikmete ruutu ega korrutisi) 12.Asendusvõte - võimaldab kahe Ül.940 tundmatuga lineaarvõrrandisüsteemi Antud süsteem lahendamise teisendada ühe tundmatuga x+y=7 lineaarvõrrandi lahendamisele; ühest 3x=9 võrrandist tuleb avaldada üks tundmatu Teisest võrrandist saan kohe x väärtuse teise kaudu (kui juba nii pole) ja asendada 3x=9|:3 see teise võrrandisse; lahendada saadud x=3
ning ajahetki taktihetkedeks. 2.1 Dünaamiliste süsteemide modelleerimine. modelleerimisel tehakse kindlaks vajalik sisendite arv ning sisendite seos väljunditega. üsteemi matemaatilise mudeli võrrandite tüüpilisi liike: 1.Algebralised, mis seovad muutujate iga ajahetke väärtusi omavahel. 2. Diferentsiaalvõrrandid, mis seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3.Lineaarsed võrrandid, mis võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate korrutisi konstantsete või ajast sõltuvate parameetritega ning liikmete summasid-vahesid. 4. Mittelineaarsed kõik, mis ei ole lineaarsed. Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning igasugused mõõtühikud
Lisaks sisaldavad võrrandid suurusi (koefitsente), mida nim. süsteemi (või selle elementide) parameetriteks ja mis võivad olla konstantsed, sõltuda ajast või ka mudeli muutujatest. Süsteemi matemaatilise mudeli võrrandite tüüpilisi liike: 1.Algebralised, mis seovad muutujate iga ajahetke väärtusi omavahel. 2. Diferentsiaalvõrrandid, mis seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3.Lineaarsed võrrandid, mis võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate korrutisi konstantsete või ajast sõltuvate parameetritega ning liikmete summasid-vahesid. 4. Mittelineaarsed kõik, mis ei ole lineaarsed. Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning igasugused mõõtühikud
Me ütleme, et operaator G^ on funktsioon operaatorist A^ , s o G^ = F A^ , kui () operaatoritel G^ ja A^ on ühised omafunktsioonid ja nende omaväärtuste ja vahel on samasugune funktsionaalne sõltuvus, s t = F ( ) . Mittekommuteeruvatest operaatoritest ei ole võimalik selle definitsiooni alusel funktsioone moodustada, sest mittekommuteeruvatel operaatoritel ei ole ühiseid omaolekuid. Ka ei saa neist moodustada astmefunktsioone, mis sisaldaksid erinevate operaatorite korrutisi, kuna tulemus sõltub tegurite järjekorrast. Mittekommuteruvatest () () operaatoritest A^ ja B^ võime küll moodustada funktsiooni kujul F^ = F1 A^ + F2 B^ . Kuna aga operaator F^ ei kommuteeru A^ -ga ega B^ -ga, leitakse ta omaväärtused viimasest sõltumatult. Üldisemate funktsioonide korral, mis sisaldavad mittekommuteeruvaid operaatoreid, on viimaste järjestus määratud funktsiooni definitsiooniga.
Lisaks sisaldavad võrrandid suurusi (koefitsiente), mida nim. süsteemi (või selle elementide) parameetriteks ja mis võivad olla konstantsed, sõltuda ajast või ka mudeli muutujatest. Süsteemi matemaatilise mudeli võrrandite tüüpilisi liike: 1.Algebralised, mis seovad muutujate iga ajahetke väärtusi omavahel. 2. Diferentsiaalvõrrandid, mis seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3.Lineaarsed võrrandid, mis võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate korrutisi konstantsete või ajast sõltuvate parameetritega ning liikmete summasid-vahesid. 4. Mittelineaarsed kõik, mis ei ole lineaarsed. Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning igasugused mõõtühikud.
3n. Nüüd selgub, et antud murru nimetajast st 4mn 3 uue nimetaja saamiseks tuleb esimest korrutada avaldisega 3n. Viimane ongi antud murru laiendaja. Nii saame 3xy 3xy 3n 9 xyn . 4mn 3 4mn 3n 12mn 4 3 3. Teisenda ühenimelisteks. 2 4 ja a) 3 5 Lahendus: Ühiseks nimetajaks on iga korrutis, mille tegurite hulka kuuluvad antud nimetajate kõik tegurid. Selliseid korrutisi on aga lõpmata palju. Lihtsaim ühine nimetaja saadakse, kui võetakse selle tegureiks ühe nimetaja kõik tegurid ja neile lisatakse teisest nimetajast need, mis eelnevas puuduvad. Praegu on selliseks avaldiseks korrutis 3 . 5. Saame 2 2 ( 5 2 5 10 ; 3 3 3 5 15 4 4 ( 3 4 3 12 . 5 5 5 3 15 a m ja b) b n Lahendus: Ühine nimetaja on bn. a a ( n a n an ;
diskreetaja süsteemina? Avage probleemi olemus ja tähtsus süsteemiteooria seisukohalt. Dünaamiliste süsteemide modelleerimine: Modelleerimisel tehakse kindlaks vajalik sisendite arv ning sisendite seos väljunditega. Süsteemi matemaatilise mudeli liigid: 1.Algebralised, seovad omavahel muutujate iga ajahetke väärtusi. 2. Diferentsiaalvõrrandid, seovad muutujaid kirjeldavaid ajafunktsioone. 3. Lineaarsed võrrandid, võivad sisaldada liikmetena vaid muutujaid esimeses astmes, muutujate korrutisi konstantsete või ajast sõltuvate parameetritega ning liikmete summat ja vahet. 4. Mittelineaarsed ehk kõik mis ei ole lineaarsed. 5. Abstraktne süsteem on konkreetsete süsteemimudelite ekvivalentsiklassi ühtne esindaja, milles on säilitatud matemaatilised funktsionaalsed seosed ja võrrandid, kuid on kõrvaldatud muutujate ja parameetrite füüsikaline või muu päritolu ning mõõtühikud. Abstraktset süsteemimudelit kasutades
annaabi.ee 
