Eiffeli Torn Rene Räkk Sissejuhatus Pariisis Gustave Eiffel Stephen Sauvestre Ehitamine Ehitamist alustati 1887 Valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Suure Prantsuse Revolutsiooni 100. aastapäeva. Ehitamine 2 Torn pidi olema kergesti lammutatav Torn kuulus alates 1909. aastast Pariisile 7,300 tonni metalli 10,000 tonni Eiffeli tornist Pariisi sümbol Viimane korrus 273 m Katus 300,65 m Antennitipp 324 m Eiffeli tornist 2 3 korrust 9 lifti Esimese korruseni on 300 trepi astet, esimeselt teiseni ka 300, kolmandale saab ainult liftiga Raha Maksis 8 miljonit franki (praegult üle 26 mil) Praegult maksaks ehitamine u. 371 mil, maa torni all on väärt 270 mil ja materjalid on väärt 2,7 mil Värvimine 4 mil, värvitakse üle iga 7 aasta tagant Ajalugu Paljudele ei meeldinud Taheti lammutada 300 kirjutajat, maalijat, skulptorit, arhitekti protestisid torni vastu. Lammutamise plaanid Pariisi linn tahtis lammutada 1909
kasutuses olnutest. Toona töötati käsitsi ja hooneid lõhuti haamri, raudkangi või eskavaatori külge kinnitatud raudkuuli abil. Tänapäevased meetodid on muutunud tõhusamaks ja suure osa tööst teevad nüüd ära kaugjuhitavad robotid. Olenevalt hoone konstruksioonist, suurusest ja paiknemise asukohast on kasutusel erinevad meetodid: a) Longfront- 50meetri pikkuse noolega suurim lammutus masin, mis ulatud hoone 16nda korruseni. Masin töötab hüdraulilise rõhu abil. Masinal on mitmeid tööriistu nn:purustaja, mis suudab lõhkuda kuni meetri paksuse betoonkihi või näiteks rauakäärid, mis lõikavad läbi 40-50 cm terastalad. b) Õhkimine, mis muudab hoone sekunditega rusuhunnikuks. Selle meetodid kasutamine nõuab mitmete spetsialistide kuudepikkust eeltööd. Kasutatavad lõhkelaengud on umbes 100 grammi ja suure hoone puhul vajatakse paari tuhandet laengut, mis kõik eraldi pakitakse kevralist mati sisse ja
Tänapäeva mõistes, kus kõrgeima hoone arvestust peetakse 4 kategoorias, oli ta sel ajal maailma kõrgeim 3 kategoorias (ei olnud kõrgeim maapinnalt hoone katusele paigaldatud antennide tipuni) ja tänapäeval on see maailma kõrgeim hoone ühes kategoorias: just maapinnalt katusel olevate antennimastide tipuni. Taipei 101 Taipei 101 (hiina ??101 või ??101) on Taiwanil Taibeis asuv hoone, mis 21. juulini 2007 oli maailma kõrgeim: kõige kõrgema korruseni on maapinnalt 439 meetrit, katuseni 449 meetrit ja struktuuri tipuni 509 meetrit. Sears Toweri otsas on antenn, mis ulatub 527 meetri kõrgusele ja selle poolest ei olnud Taipei 101 maailma kõrgeim. Alates 2007. aastast on kõrgeim hoone Burj Khalfah. Pilvelõhkuja kõrgus on 508 meetrit ja sel on 106 korrust, millest 101 on maa peal (siit ka hoone nimi) Shanghai World Financial Center Shanghai World Financial Center (hiina ???????? Shànghi huánqiú jnróng zhngxn) on ülikõrge
vajaduse korral kaitsma. Kuigi lossid olid tihti päris suured, puudusid seal elukohad ülikutele ning rahvale, nemad elasid peaaegu eranditult väljaspool lossimüüre. Alalised elanikud lossis olid samuraid ning mõned üksikud inimesed, kes olid otseselt seotud lossiga. Lossi keskus oli tavaliselt kolme kuni viie korruseline, see võis olla ühenduses paljude väiksemate ehitistega, mille kõrgus võis ulatuda kuni kolme korruseni. Lossi keskuses elas tavaliselt valitseja või väejuht ning seal asus ka juhtimiskeskus. Huvitaval kombel lossis olevate ehitiste kõrgus väljast vaadatuna ning tegelik kujundus olid erinevad. Nimelt see, mis võis tunduda kolmanda korrusena väljast vaadates, võis tegelikult olla neljas. See kõik võis ajada ründavat väge veel rohkem segadusse, kuna nad ei saanud kindlad olla, millist akent rünnata. Kõige vähem
Ankru abil, mis ühelt poolt müüritakse tellisvoodrisse ning teisest otsast kinnitatakse kandvasse seinapinda. 60. Kas garaaž on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Jah. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? Hoone jaotatakse tuletõkketsoonideks kasutusotstarbe kohaselt: kõik korterid eraldi, trepikoda keldrikorruselt kuni kolmanda korruseni, kommunikatsioonide šahtid keldrikorruse lae alt kuni kolmanda korruse lae alla (igaüks omaette tuletõkkesektsioonina), el. kommunikatsiooni šaht keldrikorruse lae alt kuni kolmanda korruse lae alla, el. kilbiruum keldrikorrusel, säilitusbokside ruumid, kütmise ruum. 62. Mis mõõtudega on evakuatsioonipääsud? 63. Mis on hädaväljapääs? Evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastavat väljapääsu, mille kaudu on võimalik evakueeruda
vahepeal eemaldada ka vanu kaableid. Sellel tööl oli vaja head tähelepanekut, sellepärast, et valet kaablit ei lõikaks läbi, sest mõned kaablid olid ka pinge all. Eemaldamiseks mõeldud kaablil tuli otsast kinni võtta ja hakkata teda välja tõmbama teiste kaablite alt ja väikeste maade järel kaablit lühemaks lõigates, sest muidu oleks töö raskem olnud. Kaabliredelite paigaldamine:Hoone ehituses tuli tihti paigaldada kaabliredeleid nii iga korrusel kui ka keldrist 16-korruseni sahtis mis oli ettenähtud juhtivatele kaablitele. Tähtis oli paigaldada nad õigel kõrgusel või kaugusel seinast ja täpselt plaani järgi. Vasklattide paigaldamine:Kuna eraldi viia igale korrusele kaablid oleks raske paigaldada kui ka raiskaks nii aega kui ka raha, otsus oli tehtud kasutada vasklatte mis võimaldas igal korrusel lihtsalt ja kiiresti ühendada kiple vasklattidele kinni, ainused raskused oli paigaldamisega siis kui jõudsime viimasele korrusele kus polnud kraana
veebruaril 2000.a. Hoones on ruumi 6795m2. Vabariigi Valitsus pidas oma esimese istungi 8. augustil 2000.a. Hoone pidulik sisseõnnistamistseremoonia toimus 9. septembril 2000.a Maja on klassitsistlikus stiilis. Rõhutatud keskrisaliit- Merepoolsel fassaadil läbivad esimest korrust kuus tugeva tüvesega pilastrit (seina pinnast esileulatuv nelinurksed sambad), mis on kujundatud lihtsate dooria kapiteelidega (samba ülemine osa). Samas ulatub hoone teise korruseni kuuele dooria sambale toetuv ja klassikaliste balustritega(ühesuguste dekooridega väiksed sambad) ääristatud rõdu, mis 1891. aastal aset leidnud ümberehituste käigus lammutati, kuid on praeguseks taastatud hoone esialgsete plaanide ja kirjelduste järgi. Pärn hoovis on 130-150 aastat vana.
2.5.1 Ehitusaegne elekter. Ehitusplatsi varustamiseks elektrienergiaga paigaldatakse alaline kilp, ehitatava hoone põhja poolt. Toide kilbile saadakse Rakvere tänava alajaamast. Selleks kilbist paigaldatakse ajutine kaabel ehitusplatsi varustamiseks. Peakilbist on lubatud võtta 6x63A. Ehitamisaegset voolutarbimist mõõdetakse kilbis paikneva arvesti abil. Ajutised kaablid paigaldatakse nii, et nad ei segaks transporti ega tõstemehhanisme. Montaazi jõudmisel 1. korruseni, tehakse ajutine peakilp peakaitsega 63A hoone välisseinal. Korrustele paigaldatakse ajutised kilbid kaitsmetega 32A. Ajutised kilbid likvideeritakse siis, kui maja peakilp on alaliselt pingestatud. 2.5.2 Ehitusaegne side. Ehitusaegne side on lahendatud traadita internetiga ja mobiiltelefonidega. 2.5.3 Ehitusaegne veevarustus Ajutine veevarustus ajaperioodil 08.09.2011-23.12.2011: - Tehakse liitumine linna veetrassiga, paigaldatakse maakraan. Alaline veetrass ehitatakse
bensiinijaam) ja nende kaugus objektist Takistused (piirdeaed, 36 % (31) 31 % (27) 25 % (22) 5 % (4) 3 % (3) 87 trammitee, elektri õhuliinid) Lähimad veevõtukohad ja 86 % (75) 9 % (8) 4 % (3) 0 % (0) 1 % (1) 87 nende kaugused Sissepääsud 82 % (71) 15 % (13) 2 % (2) 0 % (0) 1 % (1) 87 Trepikojad (mis korrusest 61 % (53) 24 % (21) 14 % (12) 0 % (0) 1 % (1) 87 mis korruseni) Ohtlike ainete torustike ja 82 % (71) 16 % (14) 1 % (1) 0 % (0) 1 % (1) 87 seadmete sulgemis- ja seiskamiskohad Elektri peakilp, varutoide 83 % (72) 13 % (11) 3 % (3) 0 % (0) 1 % (1) 87 Pääs läbi võimalike 63 % (55) 27 % (23) 9 % (8) 0 % (0) 1 % (1) 87 luukide pööningule, katusele, keldrisse Kuivtorusisend (asukoht 61 % (53) 24 % (21) 14 % (12) 0 % (0) 1 % (1) 87 toitesisend hoonesse) 52
ulatus pööninguni ja olema kiviseintega ning tulekindlast materjalist laega. Sellise 77 kivitrepiga puitelamus võis kolmandal korrusel olla mitte rohkem kui kaks korterit, põrandapinnaga mitte üle a’ 85 m2. Kõnniteelt esimese korruse põrandani viivad trepiastmed pidid olema kivist ka puitehitises. Kui aga ehitise alumine korrus või kaks alumist korrust olid kivist, pidid ka kiviastmed ulatuma kuni teise või kolmanda korruseni. Astmete mõõtude alammäärad olid: trepi laius 0,9…1,2 m, astme kõrgus 0,18 m ja astme laius 0,23 m. Trepil pidi olema käsipuu või võre. Evakuatsioonitee maksimumpikkus (iga ruumi kaugemast otsast kuni trepini) oli 30 m. 2.7.2 Treppide ja trepikodade seisukord ja peamised probleemid Uuritud puitkorterelamute maapealsete korruste vahelised trepid olid põhiliselt puittrepid. Tallinna tüüpi elamutes ja teistes elamutes keldritrepid olid peamiselt betoonist või paeastmetest
annaabi.ee 
