Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse arvutamine Metall hävib/lahustub/korrodeerub alati anoodireaktsioonis. Metalli ja keskkonna vahelise reaktsiooni intensiivsuse määrab korrosioonivool I. Korrosioonivool: I = (Ek Ea ) / R Tegelikult I (Ek Ea ) / R Korrosioon on maksimaalne, kui R=0 Anoodi- ja katoodipolarisatsioon: E k < E k p , E a > E a p, kus Ep- elektroodi pööratav potentsiaal Efektiivsed Ek ja Ea sõltuvad voolutihedusest Polarisatsioonidiagrammid ohjeldavate protsessidega 1) Katoodiohjeldus peamiselt O2 ionisatsiooni ülepingest. 2) Katoodiohjeldus peamiselt O2 difusioonitakistusest. Elektroodil reageerinud lähteaine mass on võrdelises
10. kristallide vaheline 11. kristallide sisene 12. väsimus 13. murdumine tekib korrosiooni ja koormuse koosmõjul Tüüpilised metallid, mis hävivad kontaktkorrosiooni tagajärjel: Cu-Fe, Fe-Al. Välitingimustes ei tohi kasutada alumiiniumist tõmbeneete. Mereveega kokkupuutuvates konstruktsioonides ei tohiks kasutada roostevaba terast (korrosiooni põhjustavad kloriidi ioonid). Ka hapnik mõjub vesilahustes korrodeeruvalt. Elektrokeemilise korrosiooni kiirus Määrab korrosioonivool Ikorr, mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodipotentsiaalidest ja Ekat - Ean süsteemi takistusest. I korr = , kus E tuleb Nernsti võrrandist. R Elektroodi standardpotentsiaaliks nimetatakse galvaanielemendi elektromotoorjõudu, milles üheks elektroodiks on alati vesinikelektrood, teine elektrood on uuritavast metallist või kompositsioonist. Ettevaatusabinõud
10. kristallide vaheline 11. kristallide sisene 12. väsimus 13. murdumine tekib korrosiooni ja koormuse koosmõjul Tüüpilised metallid, mis hävivad kontaktkorrosiooni tagajärjel: Cu-Fe, Fe-Al. Välitingimustes ei tohi kasutada alumiiniumist tõmbeneete. Mereveega kokkupuutuvates konstruktsioonides ei tohiks kasutada roostevaba terast (korrosiooni põhjustavad kloriidi ioonid). Ka hapnik mõjub vesilahustes korrodeeruvalt. Elektrokeemilise korrosiooni kiirus Määrab korrosioonivool Ikorr, mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodipotentsiaalidest ja Ekat - Ean süsteemi takistusest. I korr = , kus E tuleb Nernsti võrrandist. R Elektroodi standardpotentsiaaliks nimetatakse galvaanielemendi elektromotoorjõudu, milles üheks elektroodiks on alati vesinikelektrood, teine elektrood on uuritavast metallist või kompositsioonist. Ettevaatusabinõud
elektrolüüdis (kontsentratsiooni galvaanielement). b. Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega ning üldjuhul kulgeb see nii, et elektrolüüdi lahuses olevalt anoodilt eralduvad elektronid (anood hävib aja jooksul), samas kui katoodilt eraldub tavaliselt vesinik, mistõttu katood ei hävi. c. Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse määrab korrosioonivool Ikorr, mis sõltub katoodi ja anoodi elektropotentsiaalidest ja süsteemi takistusest: Ekatood - E anood I korr = . R d. Anoodipiirkonnaks nim. metallide korrosioonis piirkonda, millel on positiivseid laenguid ning, kus toimub oksüdeerimine. Katoodipiirkonnaks nim. piirkonda, kust metall loovutab elektrone
temp. Sellist elementi nim temp GE-ks; 2) on võimalik valm GE ühest ja samast elektroodi materjalist, samal temp, kuid erineva konts-ga elektrolüüdi lahuses. Seda GE nim konts GE-ks. Elektrokeemiline korrosioon, mis leiab aset kas sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond. Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse määrab korrosioonivool I korr. , mis sõltub katoodi ja anoodi Ekat - Ean I korr = elektroodi potentsiaalidest ja süsteemi takistusest: R Elektroodpotensiaali E suurust väljendab Nersti võrrand. Metallide korrosioonis on anoodpiirkond piirkond, kus toimub oksüdeerimine, omab positiivseid laenguid
Järeldused:1)on võimalik valmistada galvaanielement ühest ja samast elektroodide materjalist. Elektroodid on ühes ja samas lahuses, kuid elektroodid on erinevatel tempidel, seda nim tempi galvaanielement. 2) on võimalik valmistada galvaanielement ühest ja samast elektroodide materjalist ja elektroodid on samal tempil, kuid erineva konsentratsiooniga sama elektrolüüdi lahuses, see on konsentratsiooni galvaanielement. Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse määrab korrosioonivool I korr. , mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodi potensiaalidest ja süsteemi takistusest: J korr.= E kat. Ean/ R Elektroodpotensiaali E suurust väljendab Nersti võrrand. Metallide korrosioonis on anoodpiirkond piirkond , kus toimub oksüdeerimine, omab positiivseid laenguid. Katoodipiirkond on aga piirkond kus metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise positiivsemaks.
NaNO2NaNO3. 7)kaitsemäärded 8)korr.tõrje kuiva õhuga (konstr det-e kuivat.). Pilukorrosioon toim kahe metalli kinnituskohtades met-konstruktsioonis, kus pinnad on jäänud puhastamata. Selle ärahoidmiseks tuleks pinnad hoida puhtana, katta inhibiitoritega või kasut katoodkaitset. Pilukorrosioonile mõjub nt voolav vesi, mis sööb kinnituskohti. Elektokeemilise korrosiooni kiiruse määrab korrosioonivool Ikorr, mis sõlt katoodi ja anoodi elektroodipotentsiaalidest ja süsteemi takistusest: Ikorr = (Ekat Ean) / R(suur sigma). Kaasaegsed värvimise meetodid: *Pihustusmeetod: 1)madalsurve (autod, mööbel). (-): suured värvikaod ja värviudu moodust; 2)kõrgsurve 20-400 atm rõhul olev värv lastakse välja väikesest avast. (laevad, mahutid, ehitised, sillad) *Pulbermeetod: elektrostaatiline pihustamine, keevkiht ja elektrostaatiline
2) on võimalik valmistada galvaanielement ühest ja samast elektroodi materjalist, samal temperatuuril, kuid erineva kontsentratsiooniga elektrolüüdi lahuses. Seda galvaanielementi nimetatakse kontsentratsiooni galvaanielemendiks. Elektrokeemiline korrosioon, mis leiab aset kas sulanud elektrolüüdi või elektrolüüdi lahuse osavõtul. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond. Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse määrab korrosioonivool Ikorr., mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodi potentsiaalidest ja süsteemi takistusest: Elektroodpotensiaali E suurust väljendab Nersti võrrand. Metallide korrosioonis on anoodipiirkond piirkond, kus toimub oksüdeerimine, see piirkond omab positiivseid laenguid. Katoodipiirkond on aga piirkond, kus metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise negatiivsemaks. Põhimetalli pinnal toimub
konsentratsiooni galvaanielement. Elektrokeemiline korrosiooniprotsess ehk galvaaniline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See leiab aset siis, kui kaks erinevat metalli, nt Fe ja Cu, on kontaktis kas sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahusega. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond. Elektrokeemilise korrosiooni kiirus näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pindalaühiku kohta. Selle määrab korrosioonivool I korr. , mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodi potensiaalidest ja süsteemi takistusest: I korr.= E kat. Ean/ R, kus E tuleb Nernsti võrrandist. Metallide korrosioonis anoodipiirkonnas piirkonnas toimuvad anoodreaktsioonid (metall seob endaga negatiivseid elektrone, muutudes neg) ja metallipind on korrodeerunud. Katoodipiirkonnas toimuvad katoodreaktsioonid (metall loovutab elektrone, muutudes pos) ning metall on puutumata. 34
piirkond. See toimub, siis kui kaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis elektrolüüdilahusega. Galvaanielemendid tekivad ka tehnilistes metallides, mis sisaldavad lisandeid, samuti siis, kui tehnilisene metall puutub kokku elektrolüüdiga. Elektrokeemiline korrosiooniprotsess toimub elektolüüdi lahuse või sulatiste toimel. Korrosiooni kiirus näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pindalauhiku kohta (m 2). Elektrokeemilise korrosiooni kiiruse määrab korrosioonivool Ikorr., mis sõltub katoodi ja anoodi elektroodi potentsiaalidest ja süsteemi takistusest Ikorr=(Ekat-Ean)/Rkogu. Metallide korrosioonis on anoodipiirkond piirkond, kus toimub oksüdeerimine, metall loovutab elektrone katoodile. Katoodipiirkond on aga piirkond, kus toimub redutseerumine, hapnik redutseerub. Anoodipiirkonnaks on korrodeerunud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on puutumata metalli pind. 34
annaabi.ee 
