Kui õhu niiskustase jääb vahemikku 60 kuni 100%, on korrosiooni areng märksa kiirem. Õhuniiskuse hoidmine tasemel 45-50% kaitseb raudmetalle korrosiooni eest. Suhtelise niiskuse ja korrosiooni vaheline seos on näidatud graafikul . Korrosiooni kaitse: ' Metallide värvimine ' Oksüdeerimine ' Metallkatte kasutamine -Katoodkate -Anoodkate ' Protektor kaitse ' Elektriline kaitse ' Korrosiooni ihhibiitorite kasutamine Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : pind korrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti
betooni peamine puudus haprus. Sarrusena kasutatakse kas sileda või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla: · keemiline; · elektrokeemiline. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib ühtlase õhukese kihina pinnal, paistab hästi välja, alul ei nõrgesta metalli; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena, tungib sügavale metalli, ohtlik; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemises kristallide pinnal, raskesti avastatav, üliohtlik.
Tina -0,14 Kroom -0,56 Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt : · Ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile. · Veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist. · Maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile. · Korrosiooni uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : · Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada. · Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum. · Kristallide vaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik.
tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 3
Tekib metalli oksüüd, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). 23. Metalli elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina. Metall laguneb ioonideks ja ioonid lähevad elektrolüüti. Kuidas metall toimib elektrolüüdis, sõltub tema elektrokeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. 24. Korrosiooni liigitus leviku järgi Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: • pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; • kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; • kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 25
kasutada rohkem raskusi nõudvatel kohtadel. 11. Metallide korrosiooni liigid- algpõhjuse ja levikulaadi järgi Algpõhjuste ärgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt : ilmastikuline korrosioon (tekib ilmastiku mõjust metallile ) veealune korrosioon ( kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist ) maa-alust korrosiooni (tekitab pinnase toime metallile) korrosioon uitvoolude toimel (tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas ) Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike : pindkorrosioon (levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada) kohalik korrosioon (esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse väliselt pole nii nähtav a seetõttu tunduvalt ohtlikum ) kristallidevaheline korrosioon (tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav a seetõttu väga ohtlik) 12
pendelseadme abil. 11. Metallide korrosiooni liigid algpõhjus ja levikulaad Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maaalust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 12. Metallide korrosioonikaitse
· ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, 21 · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti
elektrolüüdis, sõltub tema elektrokeemilisest potensiaalist, mis määratakse vesiniku suhtes. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: ·Ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, ·Veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, ·Maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, ·Korrosioon uitvoolude toimel tekib, siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: ·Pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; ·Kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; ·Kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik.
määratakse vesiniku suhtes. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik.
vesiniku suhtes. · Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. · Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti
54 ilmastikuline korrosioon – tekib ilmastiku mõjust metallile, veealune korrosioon – see kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, maa-alune korrosioon – tekib pinnase mõjust metallile, korrosioon uitvoolude toimel – tekib elektrivoolu mõjul metallile. Leviku laadi järgi eristatakse veel mitmeid korrosiooniliike: Pindkorrosioon. See levib ühtlase õhukese kihina üle suure pinna. Metalli ta esialgu ei nõrgesta, sest korrosioon paistab kohe silma. Õigeaegselt saab vastuabinõusid rakendada. Kohalik korrosioon. See esineb metalli pinnal üksikute laikudena. Tungib sügavamale metalli sisse. Väliselt pole nii nähtav, seetõttu on pindkorrosioonist tunduvalt ohtlikum. Kristallidevaheline korrosioon. See tekib metalli sisemuses, on raskesti avastatav
annaabi.ee 
