1. Mittelstrassi „teaduslikest ratsionaalsusnõuetest“ kattus „Teaduse süstemaatilisuse“ tekstis nimetatud omadustega teaduse kontrollitavuse kriteerium. Nimelt kirjeldas Paul Hoyningen- Heune oma teksti kolmandas peatükis (Hoyningen-Heune, lk 3) eksperimentide rakendamist, mis omakorda võimaldab kontrollida teaduslike teooriate või väidete õigsust ning kooskõla faktidega. Sellest tuleneb ka teine kattuvus kahe teksti vahel ehk korratavuse kriteerium. Kahtluse korral on teadlastel alati võimalus korrata katseid, et iseseisvalt kinnita või ümber lükata mitmeid teaduslikke tulemusi ja järeldusi. Kolmandaks kattuvuseks on teaduse usaldusväärsuse kriteerium, mis Mittelstrassi teksti puhul väljendub eelkõige uute teadmiste ning eelnevalt kinnitatud teooriate vaheliste vastuolude puudumises. Hoyningen-Heune’i „Teaduse süstemaatilisuses“ oli teaduse usaldusväärsus tihedalt seotud eelkõige eelnevalt mainitud
DSM või RHK järgi, kus ei eeldata, et sümptomid oleksid omavahel korreleeritud, vaid diagnoosimiseks piisab näiteks 3 sümptomist pikemast nimekirjast). Formatiivse mõõtmise tüüpnäide: sotsiaalmajandusliku staatuse indikaatorid. Teooria. Teooriate tõestamine. Missugune teooria on kontrollitav? Ühemõttelised ja/või kvantitatiivsed ennustused. Falsifitseeritavus (millised on tingimused, mille korral teooria osutub valeks?). Korratavus (replicability / reproducibility). Viletsa korratavuse põhjused: publitseerimisnihe (publication bias: positiivsed tulemused on kergemini avaldatavad kui "nulltulemused"); juhus; mitteesindavad (non-representative) valimid; kultuuri- vm keskkonnaerinevused; täpselt kirjeldamata uuringuprotokoll (tulemust mõjutab faktor, mis ei ole uurijate kontrolli all või mille peale uurijad ei tule, nt koristaja, kes tuleb rotilaborisse kassilõhnadega); mitmekordne proovimine (statistilises mõttes: multiple testing; või eksperimendi kordamine
kokkulangevust iseloomustav suurus. Kui kordusmõõtmised on tehtud lühikese ajavahemiku jooksul samas laboris sama inimese poolt samades tingimustes, räägitakse korduvusest. Kui pikema ajaperioodi jooksul või eri laborites või eri töötajate poolt või muul moel erinevatel tingimustel, räägitakse korratavusest. Korduvus ei vaja lisaselgitusi- kõik tingimused püütakse 20 hoida võimalikult samad. Seevastu korratavuse juurde tuleb alati juurde märkida, milliseid tingimusi varieeriti ja milliseid hoiti samad. Kordustäpsuse- nii korduvuse kui ka korratavuse- kvantitatiivseks väljendajaks on standardhälve SD n x 2 - ( x ) 2 SD = n(n -1) Kus xi on i-nda mõõtmise tulemus, x on mõõtmiste aritmeetiline keskmine, n on mõõtmiste arv. Standardhälbe ruutu nimetatakse dispersiooniks. Korduvust
tingimustes. · Korratavus (reproducibility) tulemuste omavaheline sarnasus, kui mõõtmised tehtud pika ajaperioodi jooksul või erinevates laborites või erinevate inimeste poolt või erinevatel tingimustel. 32 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Standardhälve ...on korduvuse ja korratavuse kvantitatiivne väljendaja: n (y i =1 i - y)2 s= , n -1 kus yi on i-nda mõõtmise tulemus, y on mõõtmiste aritmeetiline keskmine, n on mõõtmiste arv. Standardhälvet tähistatakse sageli ka kui SD. s Suhteline standardhälve: ssuhteline = 100(%) y Selektiivsus ja spetsiifilisus specificity and selectivity
vältimiseks peavad kasutatavate lähenemiste filosoofilised eeldused, teooriad, mõisted ning analüüsistrateegiad, -võtted ja -tehnikad omavahel sobima. Konstruktsionistlikule uurimisparadigmale omaselt ei eeldata diskursusanalüüsi tehes, et on võimalik teada midagi maailma kohta, vaadates maailma eraldi selle diskursiivsest konstruktsioonist, ning et üks ja õige diskursuse tõlgendus oleks võimalik. Sestap pole analüüsi korratavuse ja täpsuse kriteeriumid diskursusanalüüsis otseselt rakendatavad. Veelgi enam: vastavalt diskursusanalüüsi ontoloogilistele ja epistemoloogilistele eeldustele ei eksisteeri analüüsitavad diskursused reaalsuses, vaid uurija konstrueerib need analüütiliselt (Phillips ja Jørgensen, 2002), seetõttu tuleb analüüsi tulemitena väljajoonistatavate diskursuste nimetamist ja piiritlemist analüüsitulemuste esitamise osas alati põhjendada neid
uENV määramatusest uTEMP, mis tekib temperatuuri kõikumise mõjust kaalule. Õhurõhk ja õhuniiskus : õhurõhu ja õhuniiskuse mõõtur; õhutõstejõu tegurite määramatus uõt. Määramatus esineb kui õhu tihedus kalibreerimise ajal ei ole võrdne 1,2 kg/m3. lugemi võtmise määramatus uRE analoognäituril digitaalnäituril kaalu anduri mittelineaarsusest, hüstereesist ja korratavuse määramatus uCELL. Esineb kaaludel, millel on tenso- või elektromagneetiline andur 20. MÕÕTEMETOODIKA ÜLESEHITUS Asjakohane identifitseering Kasutusala Katse- või kalibreerimisobjekti tüübi kirjeldus Määratavad parameetrid või kogused ja ulatus Aparaadid ja seadmed, sealhulgas nõuded nende esitusvõimele Vajalikud etalonid ja etalonained Keskkonnatingimused ja vajalik stabiliseerimisperiood
Okumura-Hata mudel avamaastikul: kus L on keskmine levikadu saatjast vastuvõtjani. · Sama sagedusega AP-d. Sama sageduse Sagedus f=1GHz l: 18.WLAN. Õhuliideses kasutatud meetodeid. korratavuse määrab ära kasutajate detekteerimise lävi ja levikadu. Antenni kõrgus H=80m (hbs) WLAN Lähtenandmed ja saavutatavad eesmärgid: 1. Võrgu utiliseeritus.
Viide testiloole, mille läbiviimisel viga tekkis (võib ka mitte eksisteerida, kui tegemist on uuriva testimisega) Vea lühikokkuvõte (max 80 märki ehk üks rida) Probleemi detailne kirjeldus Samm-sammult tegevused ning detailsed tegelikud tulemused, koos sisend- ja väljundandmetega Kirjeldus selle kohta, mis peaks juhtuma, kuid ei juhtunud Vea korratavuse hinnang Veaaruannete koostamise puhul tuleks jälgida järgnevaid soovitusi: 1. ka vead, mida ei õnnestu korrata või mis näiliselt ilmnevad juhuslikult, tuleks dokumenteerida koos kordamise katsetustega (mida on tehtud, et proovida viga esile kutsuda) 2. Veaaruande lühikokkuvõte peaks olema lühike kuid ülevaatlik (max 80 märki ehk üks rida) 3. Veaaruanne peab olema lihtsas keeles, hästi arusaadav (ka väsinud, tülpinud, kiirustavale inimesele)
peame eeldama, et o Tegelikkust ei loo mitte üksnes konkreetne kogemus ja sündmuste aktuaalne käik; o Vaid ka struktuuride, jõud, mehhanismide arengu tendentside ehk siis sellised tegelikkuse aspektid, mis tekitavad neid aktuaalseid fenomene. ainult diskursus ei loo tegelikkust. Sotsiaal- ja loodusteaduse vahekord Teadustulemuste ennustamise/korratavuse probleem. Miks on sotsiaalteadustes eksperimendid ja ennustatavused tunduvalt väiksemad kui loodusteadustes? Positivistlik lähenemine rakendatuna sotsiaalteadustele otsib seaduspäraseid (tõenäolisi) seletusi põhjus-tagajärje mõistetes ja eeldab, et igale probleemile on ka ,,lahendus". lahendus peab olema üks ja õige ja seda lahendust on võimalik tuvastada. eksisteerib kindlate sotsiaalsete faktide vahel.
eeldata, et sümptomid oleksid omavahel korreleeritud, vaid diagnoosimiseks piisab näiteks 3 sümptomist pikemast nimekirjast). Formatiivse mõõtmise tüüpnäide: sotsiaalmajandusliku staatuse indikaatorid. Teooria. Teooriate tõestamine. Missugune teooria on kontrollitav? Ühemõttelised ja/või kvantitatiivsed ennustused. Falsifitseeritavus (millised on tingimused, mille korral teooria osutub valeks?). Korratavus (replicability / reproducibility) . Viletsa korratavuse põhjused: publitseerimisnihe (publication bias: positiivsed - tulemused on kergemini avaldatavad kui "nulltulemused"); - juhus; - mitte- esindavad (non-representative) valimid; - kultuuri- vm keskkonnaerinevused; - täpselt kirjeldamata uuringuprotokoll (tulemust mõjutab faktor, mis ei ole uurijate kontrolli all või mille peale uurijad ei tule, nt koristaja, kes tuleb rotilaborisse kassilõhnadega);
annaabi.ee 
