Varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures ta koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11 aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks Õppeasutusest vabanemise järel (16. juunil 1914. aastal) tegi ta rasket tööd, enne kui üritas end muusikuna tõestada. Tegutsemine bändides Alustas 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven Sattus kuulsa kornetimängija Joe "King" Oliveri kaitsva tiiva alla ja kui Oliver 1918. aasta juunis Chicagosse siirdus, soovitas ta teda oma asemele esinema Alustas 1925
koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis (hiljem õppis ka fanfaari ja trompetit). Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11-aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks. Õppeasutusest vabanemise järel (16. juunil 1914. aastal) tegi ta rasket tööd, enne kui üritas end muusikuna tõestada. Tegutsemine bändides. Mõni aeg hiljem sattus ta kuulsa kornetimängija Joe "King" Oliveri kaitsva tiiva alla ja kui Oliver 1918. aasta juunis Chicagosse siirdus, soovitas ta teda oma asemele (esinema). Oliveri bändiga ühinemiseks läks Armstrong 1922. aasta augustis Chicagosse, kus valmis 1923
Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor muusik erinevaid mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoosusega. Jazzmuusika pillid Algselt kasutati jazzmuusika esitamisel kehalisi abivahendeid, hiljem vahetati need aga muusika instrumentide vastu. Ühed tätsamad jazzmuusika instrumendid on:saksafon, klaver, kitarr ja trummid. Veel kasutati ja kasutatakse tänapäevalgi bandžot, klarnetit, tuubat, kontrabassi, tramboone ja kornetit. Veel moodustatakse jazzi esitamisel suuri ja ka väiksemaid muusikalisi koosseise. Peamised suuremad koosseisud on orketrid,peamised väiksemad koosseisud on väiksed bändid ja üksikud soololauljad. Eesti jazzmuusika Eestisse jõudis jazz - muusika 20 sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel. Peagi hakati jazz – muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile.
Pääs teatrisse Kuigi tal oli võõrasõe juures kindel kord ning ei võinud kusagil üksinda käia, külastasid nad õega teatrit, mis muutus Pinnale suurimaks kireks. Tema õnneks kolis Pinna ja ta ema majja noor õmbluskoolis õppiv neiu, kes kurameeris Estonia seltsi näitleja ja näitejuhi Willem Thal, kellega Pinna ka tuttavaks sai. Et Pinna puhul kornetit, siis sai ta 1896ndal aastal astuda asjaarmastajate orkestrisse Estonias. Ta oli siis 12- aastane. Sealt edasi pääses ta juba hiljem mängima väikseid osi, sest oli näitelava tema elusiht. Repertuaar koosnes algul lihtsatest rahvatükkides ja laulumängudest. Teatris lõi ta kiiresti läbi, osutudes näitlejaks "jumala armust". 1901 aasta varakevadel lahkus ta oma õe kutse peale, ning sõitis Krimmi, kus veetis luksuslikult aega,
Pärast isa surma viis tema võõrasõde teda Peterburi ligidale suvituskohta, nii et noor Paul sai samasugusest saatusest hoiduda. Talveks saadeti ta tagasi koju. Ta õppis Tallinna Linnakoolis, kus sai sõpradeks Theodor Altermanniga, kes hiljem samuti ,,Estonias" tegev oli. Esimese lavakogemuse saigi ta seal koolis. Pidudel esinedes jäi ta silma õpetaja Aleksander Tammele tulevasele ,,Esto- nia" seltsi esimehele. Paul Pinna hakkas kornetit mängima ja sattus asjaarmastajate orkestrisse ,,Esto- nias". Et aga tema elusiht oli näitelava, siis ei jäänud ta alatiseks orkestrisse. Al- guses mängis ta väikesi osi. Esimest korda näitelavale sattus ta juba 15-aastaselt. Elades suviti Peterburis ja talviti Tallinnas, elas ta täielikku kaksikelu. Tallinnas mängis ta väikeste poistega ,,laptuud" ja ,,katskiid" ning teisi mänge. Seal kirjus seltskonnas leidus ka tõelisi vargapoisse, kes ka täiskasvanuna selle ,,elukutse-
ülikooli keemiat-matemaatikat. Töötas plaadifirmas illustraatorina. 1924. a. tegi oma esimese bändi Etendus koosnes kahest osast: esimeses olid laulud, tantsud, naljad, kupleed; teises varieteenumbrid, (suure 7 puhkpilli ja rütmigrupp). Hendersoni orkestris hakatakse pillirühmasid vastandama (3 sketsid, burleskid ja suurem laululis-tantsuline finaal. Analoogolöiselt klassikalisele klounidepaarile klarnetit 3 kornetit). Henderson kirjutab ise palju seadeid. Kõik pillimehed tundsid nooti. Henderson kuulus eeskavva kaks koomilist neegritüüpi, kes rääkisid karikeeritud dialektis ja kandsid naeruväärselt oskas leida noori talente, kuid oli pehme iseloomuga distsipliin oli nõrk. Kaadri voolavus oli suur, kirevaid rõivaid. kuid seetõttu tuli ka palju uusi ideid
Schenkenberg! -- mingi laim ei suuda seda armastust kõigutada.» «See tähendab; teie usute teda ja arvate mind valelikuks,» kiristas Ivo viha pärast kähvatades. «Teie unustate, et minul valet vaja ei ole; teie unustate, et Gabrieli elu ja -- veel mõni muu asi minu käes seisab.» Agnese meeles tärkas aimus Ivo südame loost, ja ühtlasi sähvis kentsakas mõte ta peast läbi: kui see kuri inimene mind armastab, kas ma ei peaks temaga kornetit mängima, kuni Gabriel päästetud on! Juba lähemal silmapilgul lükkas Agnes selle mõtte põlastusega tagasi; tema aus, õiglane loomus ei sallinud madalat kavalust. «Tema ja minu elu seisab jumala käes,» ütles ta vagusalt. Ivo läks tuikudes välja. Õues ootavale vanamoorile ütles ta ähvardades: «Ma tegin sinu nõu järele; kui asi raisku läheb, siis hoia oma nahka!» 345 «Küllap ma tütarlapsi tunnen!» pomises vanamoor vastu ja näitas oma musti hambatüükaid.
Kõnealuse foto originaali pole õnnestunud leida, Viruskundras ilmunud koopia kvaliteet aga ei võimalda veelkordset kopeerimist. 132 Hendrik “Hints” Juurikas (1921–2004) on tähelepanuväärne isik Eesti muusikas, olles üle 50 aasta Võru muusikaelus kesksel kohal nii saksofonisti-klarnetisti, orkestrijuhi, pedagoogi kui muusikakooli direktorina. Tema talupidajast isa Jaan, kelle Uue-Järve talu asus Tali vallas, oli tsaariarmees puhkpilliorkestris kornetit mänginud, lisaks sellele oskas ta ka viiulit (Viruskundra 1995, nr 5, lk 4). Isapoolse vanaisa juures tegi 4-aastane Hendrik varakult tutvust ka grammofoniga ja seda kaudu süvamuusikaga. Hendrik on ka Juurikate muusikutedünastia esiisa – tema poeg Tiit Juurikas on tunnustatud levimuusika pianist-arranžeerija, pojapoeg Raun, kes õpib EMTA-s, on endale juba nime teinud džässpianistina, pojatütar Age süvamuusika pianistina. 133 Sellist nime kasutab H
annaabi.ee 
