Kreeka ehitusmälestised. Dooria stiil (raskepärasus, jõulisus ja lihtsus) : ·Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati jumal Apollonile (7 saj. lõpul, Korinthoses)- säilinud vaid üks nurk ja paar sammast. ·Jumalanna Hera tempel (u. 550 e. Kr., Paestumis) ·Poseidoni tempel- üks parimini säilinud antiikkreeka ehitis, massiivsed sambad. ·Zeusi tempel Olümpias (5 saj. esimene pool )- eriti meisterlik kujundus, nüüdseks varemetes. Hera templi jäänused. Poseidoni templi arhitektuuriline kujundus. Zeusi tempel. Joonia stiil ( 6 saj. e.Kr.)- asutati Väike-Aasia rannikul ·Jumalanna Artemise dipteer (109m pikk, 55 m lai)- antiikajal peeti
Eeskujuks nelinurkne ehitis(kaks sammast),millest arenes välja tempel Templid Koosnes akendeta ruumist,kus asus jumalakuju ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastiku ja viilkatust Kaunis ning harmooniline välisilme Kindlad mõõdud,üksikosade suhted,kindlaks määratud sammaste arv Apollonile pühendatud tempel 7.sajandi lõpul,Korinthoses Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis Sambad hõredalt Poseidoni tempel Paestumis Dooria stiilis Üks paremini säilinud antiikkreeka eihtisi Zeusi tempel Asub Olümpias Ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril - Jumalanna Artemise tempel
Kreeka arhailise ja klassikalise ajastu ehitusmälestised. Arhailine ajastu Kõige vanem on Apolloni tempel - Säilinud mõned sambad ja alus - Dooria stiilis - Asub Korinthoses Hera Tempel - Asub Paestumis - 2 templit [ suurem neist on nn. Poseidoni tempel või Hera tempel nr. 2. ] + [Hera tempel] - Mõlemad on dooria stiilis peripteerid. Zeusi tempel - asub Olümpias - ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril. - 64 m pikkune peripteer - on säilinud natuke friisi Joonia stiil kujunes välja 6. sajandil e.Kr. Kõige suurem joonia stiilis tempel Artemise tempel
Kõige varasemad kreeka templid olid valmistatud puidust ning neid pole säilinud. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj. eKr. Ehitusmaterjalideks olid liivakivi ja marmor. Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati Apollonile Korinthoses tõenäoliselt 7. saj. eKr. Sellest on säilinud vaid üks nurk talastiku ja 5 sambaga ja paar eraldiseisvat sammast. Lõuna- Itaalias on aga dooria stiili näiteid paremini säilinud. Nt Hera ja Poseidoni tempel Paestumis. Hera templi sammaste entaas on suurem ja sambad asetsevad hõredamalt, kui hiljem ehitatud Poseidoni templil. Viimase eriosade suhted sarnanevad juba klassikalise ajastu templitele. Olümpias asub Zeusi tempel, mis on 64m pikkune peripteer (seda ümbritseb üks rida sambaid)
8.-6.saj. Kreeka kolonisatsioon 776 esimesed Olympia mängud 754 Kyme – esimese Kreeka koloonia rajamine 8.saj. Lykourgose reformid Spartas 8.saj. Homerose eeposed, eepiline kyklos 8/7.saj. Hesiodos 8.-7.saj. I ja II Messeenia sõda, Sparta vallutab Messeenia 7.saj.lõpp müntide vermimise algus Aigina saarel 7.sajII pool-6.saj alg. Kypselose ja Periandrose türannia Korinthoses 7/6.saj. lüürika teke, Archilochos, Sappho, Alkaios jt. Umb.630 Kyloni vandenõu Athenais 621 Drakoni seadused 594 Soloni reformid Umb. 560-527 Peisistratose türannia Athenais 6/5.saj. ajalookirjutuse algus, logograafid – Hekataios jt. 510 Hippiase pagendamine Athenaist, demokraatia algus 509 Kleisthenese reformid
teinud, et selle täitumist vältida? - Ta sai teada et tema ja Iokaste laps lõpetab Laiose elutee. Et seda ei juhtuks kõitis ta lapselt jalge liikmekohtadest ja lasi heita laane põhja mäestiku. 5)miks ei olnud Teebas enam teenrit, ainsat pääsenut, kes rääkis Lokastele ta mehe tapmisest kolme maantee ristil? -Teener olles näinud Laiose surma ja pärast kui nägi, et Oidipus troonile sai palus ta et ta veisekarjuseks saaadetaks sellest linnast kaugele 6)mis jäi Korinthoses elades Oidipuse hinge nii torkima, et ta läks vanemate teadmata vargsi Delfi oraakli juurde? mida ta seal teada sai? -ühel võõruspeol üks purjus mees ütles talle et ta on võõraslaps. Oraakel ennustas, et ta heidab oma emaga ühte, toimub verepilastus, mda on kõigil vastik vaadata. Isa kes oidipuse soetas, saadab oidipus surma. 7)Miks lõi Oidipus kolme maantee risti oma rännusauaga rauka, kes istus vankril?- Vankris olevad inimesed proovisid Oidipust
ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi polnud 2. Joonia stiil VäikeAasias, pikem kui dooria, on baas, kapital koosneb spriraalsetest vormidest 3. Korintose stiil armastasid roomlased, hellenistlikul ajastul, pikem, saledam jne. Kreeka ehitusmälestised: • Apolloni tempel dooria stiilis, Korinthoses • Hera tempel dooria stiilis, Paestumis • Zeusi tempel arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril (5saj), Olümpias • Artemise dipteer joonia stiilis, Efesoses Vanakreeka skulptuur: • Arhailisest ajast alalisi meeste kujud KOURUS • Naisefiguur arhailisest ajastust KORE • Polykleitos odakandja, roomaaegne marmorkoopiad • Kettaheitja Myroni teos, tunneme ainult koopiate kaudu, originaalid pole säilinud
kunagi ammu oli tal tulund vaner vastu ja nende vahel oli tekkinud väike rüselus ja Laiose vankri kutsal oli Oidipusele andnud piitsaga ja selle peale sai oidipus väga vihaseks ja tappis vankri olund . ja nüüd hakkas mõtlema et tegelikult tema oligi see mõrvar ja temale laskub surmasüü ja needus . III Iokaste põõrdub palvega Lykeiose- kõigi aitaja poole et too aitaks saada oidipusel üle oma masendusest . Siis ilmub saadik Korinthoses oidipuse sünnilinnast ja toob teateid et oidipus on valdjaks Istomosel kuulutatud, kuna hallpea Polybos oli surnud vanadusse. Siis rääkis saatja ka seda juttu Oidipusele, kuid Oidipus ei tahtnud tagasi oma sünnilinna minn kuna kartis ennustust mille oli talle oraakel lugenud- et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Siis ütles saadik et see Polybos polnudig tegelikult ta isa vaid ta oli lihtsalt enda kasvatada oidipuse võtnud. Hoopis üks
mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel, abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega, friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega - Korintos erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest, kapiteelil on kujutatud taimevorme(akantuselehti, vääte, õisi), kapiteel ise karika-või vaasikujuline III KREEKA EHITUSMÄLESTISED 1.Arhailisest ajajärgust (dooria stiilis) a) Apolloni tempel Korinthoses 7.sajandi lõpul b) Lõuna-Itaalias jumalanna Hera tempel Paestumis (u 550 eKr) Poseidoni tempel (u 450 eKr) c) Zeusi tempel Olümpias (arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril) 2.Klassikalisest ajajärgust (levis juba joonia stiil) a) jumalanna Artemise tempel ning tema hiiglaslik dipteer Efesoses b) kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas
Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. · Korintose stiil erineb joonia stiilist põhimõtteliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. · Kreeka arhidektuuis vaimustab eelkõige kontsruktiivne loogika. · Dooria stiilis tempel püstitati Apollonile Korinthoses; Hera tempel Paestumis. Poseidoni tempel. · Joonia stiilis Artemise dipteer Efesoses. · Kreeklased pidasid kõige väärtulsikumaks nn krüselefantiinitehnikas skulptuure. Selles tehnikas on nt Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. · Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore) · Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaagu valvelseisaus, rusikas käed kõrval,
Kõige lihtsam on korintose friis, seal on kasutatud mingit geomeetrilist lõiget. Sammastel kõige enam erinevad kapiteelid. Joonia kapiteelil oli voluut, korintose kapiteeliks on karikas. Templid ehitati kivist, liivakivist ja marmorist. Aga talastik oli puidust. Vana-Kreeka tuntuimad ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul Dooria order kujunes Mandri-Kreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal Apollonile tõenäoliselt 7. sajandi lõpul Korinthoses. Paestumis ehitati jumalanna Hera tempel. Selle sammaste entaas on suurem ja sambad seisavad hõredamalt, kui ~100 a hiljem ehitatud Poseidoni (Hera) templis. Zeusi tempel Olümpias, 64 m pikkune peripteer, tänaseks on see varemetes. Efeoses ehitati Artemise dipteer, 109 m pikk, 55 m lai, 18 m kõrgused sambad. Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas. Parthenoni tempel, peripteer 8x17 sambaga. Väravaehitis Propülee. Värav pidi ühendama all-linna akropoli pühapaikadega
JOONIA iseloomustus: suurem kergus, elegants, sammas oli peenem, oli baas, tüves olid sooned e kannelüürid, kapiteelil abakus koosnes rullpadjanditest, mis keerdusid nagu oina sarved. KORINTOS erines ainult kapiteel, poolest oli kõrge ja meenutas akantuse õit. § 11. Kreeka ehitusmälestised. Dooria order kujunes MandriKreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal Apollonile tõenäoliselt 7.sajandi lõpul Korinthoses. Paestumis ehitati jumalanna Hera tempel umbes 550 eKr. Poseidoni tempel. Arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril ehitati Zeusi tempel Olümpias, 64m pikkune peripteer, mille skulptuuraalne kujundus oli eriti meisterlik. 6.saj eKr kujunes välja joonia stiil. Efesoses ehitati hiiglaslik jumalanna Artemise dipteer, 109m pikkuse ja 55m laiuse alusega ning 18m kõrguste sammastega tempel. Efesose templit peeti antiikajal üheks seitsmest maailmaimest. 5
Naos- jumalakuju jaoks Dooria stiil: · Vanim · Madalad jässakad sambad · Lihtne range · Puudub baas, kapiteelid tagasihoidlikud Joonia stiil: · Sammas peenem ja elegantsem · Ümmargune mitmeosaline baas · Friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega Korintose stiil: · Erineb jooniast ainult sammaste poolest, kõrgemad ja saledamad · Kapiteelil lopsakad taimestikuvormid Vana-Kreeka tuntumad ehitised arh ja kl ajastul Apolloni tempel Korinthoses- säilinud üks nurk viie jämeda samba ja neile toetuva arhitraaviga, lisaks paar eraldi seisvat sammast Hera tempel Paestumis-entaas suurem, sambad hõredamad, kui 100 a. hiljem ehitatud Poseidoni templil(üks paremini säilinud ehitisi) Arhailise ja klassikalise ajastu vahepeal ehitati Zeusi tempel Olümpias, peripteer ja varemetes Kujuneb joonia stiil ja kreeka linnad langevad Pärsia riigivõimu alla: ehitistel suured mõõtmed
*stiil elegantne ja peen *sambal rullispadjand ja voluudid (keerukujuline kaunistus) *friisil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne) Korintos: *erineb joonia stiiliselt põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest *sammas karikakujuline ja akantuselehemotiividega 8. Vana-Kreeka tähtsamad ehitised Kreeka ehitusmälestised: * Dooria stiil kujunes mandri-kreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal APOLLONILE KORINTHOSES, kuid sellest on säilinud ainult 1 nurk. Hoopis paremini on säilinud dooria stiili näited Lõuna-itaalias. Nt PAESTUMIS ehitati jumalanna HERA TEMPEL, selle sammaste entaas on suurem ja sambad seisavad hõredamalt, kui peaaegu sada aastat hiljem ehitatud POSEIDONI TEMPEL (üks paremalt säilinud antiik-kreeka ehitisi). * Arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril ehitati ZEUSI TEMPEL OLÜMPIAS, mille skulpturaalne kujundus oli eriti meisterlik. * Kujunes välja JOONIA STIIL
koopiaid. alasti kujud on muutunud paremaks, nee on täpsemad ega pole kaetud totra naeratusega koguaeg. polykleistos (vt järgi) tehtud on skulptuur gruppe, myron, kettaheitja. lk 61. praksiteles tegi esimese alasti naiskuju, ja tehtud on ka surmaheitlusi ja agooniat. Vanimad kreeka templid olid puidust, kuid neid pole säilunud, säilunud on vaid kivist templeid ja need on ka kõik varemetes. (antiikajast). Vanimaks pakutakse korinthoses apolloni templit (apollonile pühendati sadu templeid) Hera kultus on eriti populaarne olnud lõuna itaalias. need asuvad napoli läheduses paestumi linnas, mida ladinakeeles kutsuti päästjaks???. pestoni templeid on aastais valesti kutsutud, arvati et templid on apolloni või zeusi???, kuid tegelt on need hera templid. neil on dooria stiilis peripteer. eriti piinlik on basilika, mis polnudki tempel vaid koosistumise saal. kus? olümpias on säilunud zeusi tempel mis on väga suur
annaabi.ee 
