umb. 460-395 Thoukydides 445 30.a. rahuleping Athenai ja Sparta vahel 444-429 Periklesi võim Athenais 431-404 Peloponnesose sõda 480-406 Euripides 450-388 Aristophanes 415-413 Athenai sõjaretk Sitsiiliasse 411 oligarhiline riigipööre Athenais 404 „Kolmekümne türannia“ Athenais 403 demokraatia taastamine Athenais 401-400 „10 000 kreeklaste retk“ Xenophoni juhtimisel 395-386 Korinthose sõda 427-347 Platon 384-322 Demosthenes 384-322 Aristoteles 338 CHAIRONEIA lahing, Kreeka polised alistuvad Makedoonia ülemvõimule ___________________________________________________________________________ 4.saj.II pool-1.saj.e.Kr hellenismi ajajärk 356-323 ALEKSANDER SUUR 332 Egiptuse Aleksandreia rajamine 327-325 Aleksandria India sõjaretk
Küsimused 1. Milline kohutav sündmus on tabanud Teeba linna näidendi alguses? 2. Millised kaks pattu olid Teiresiase sõnul Oidipuse hingel? 3. Milles süüdistas Oidipus Kreoni? 4. Millise ende oli Iokaste sõnul saanud Laios enne lapse sündi? Mida ta oli teinud, et ennet vältida? 5. Mida oli saanud Oidipus teada Delfi oraaklilt? 6. Miks lõi Oidipus maha manatee ristil vastu tulnud rauga? 7. Missugused kaks teadet tõi Teebasse Korinthose saadik? 8. Mis juhtus Iokaste ja Oidipusega kui selgus lõplikult tõde? 9. Millise palve esitas Oidipus Kreonile, seoses oma lastega? Vastused 1. Teeba linna oli tabanud katk. 2. Oidipus tappis enda isa Laiose ning sai enda emaga lapsed. Oidipus kandis kahte needust. 3. Kreon naitus Oidipuse õega. Oidipuse arvates oli Teiresias Kreoni tahtel võltsi juttu rääkinud, et Oidipus ongi Laiose tapja. 4. Et Laios saab surma Iokaste ja nende lapse käe läbi
800-500 eKr Linnriikide teke (polis) [Vanas-Kreekas omavalitsuslik ja oma kaitsel põhinev haldusüksus] Võimsamad linnriigid: Sparta, Ateena Hõberaha ehk väärtusmõõdu kasutuselevõtt Ülekreekalised usukultuse kohad: Delfi, Olümpia (I olümpiamängud 776 eKr) Kujuneb välja Kreeka templi arhitektuur Sellel on 3 stiili: · Dooria stiil See iseloomustab arhailist ja klassikalist ajajärku · Joonia stiil · Korinthose stiil Kreeka ajaloo lõpuperioodidel Stiilide erinevus seisneb samba ülaosas (kapiteeli) Arhailisel perioodil tekivad ka Kreeka kolooniad Põhjus: maapuudus Rahvakoosolek koosnes vabadest meeskodanikest Agoraa linnaväljak Ametnikkond Deemos linnriigi kodanikud Aristoi suurema võimuga, suurmaa omanikud Linnriikide elanikekihid: 1. Suurmaa omanikud 2. Vabad talupojad (arhailisel perioodil oli levinud võlaorjus) 3. Käsitöölised 4. Orjad (neid oli kõige rohkem)
kes istus vankril?- Vankris olevad inimesed proovisid Oidipust teelt kõrvale tõrjuda kasutades selleks jõudu. Oidipus läks raevu ja lõi kutsarit aga kui ta juba tahtiski vankri kõrvalt mööduda lõi rau teda kõvasti vastu pead. Selle eest tahtis Oidipus karmilt kätte maksta. Lõi rauk aoma rännusauaga nii kõvasti vastu selga, et kukkus vankrist maha. Edasi lõi ta kõik vankris olevad maha. 8)missugused kolm teadet tõi Teebasse Korinthose saadik? - Oidipuse isa on surnud loomulikku surma, Polybos polnud Oidipuse isa. Saadik oli ise Oidipuse Polybosele kinkinud. Saadik oli Oidipuse kaljujärsust leidnud ja nii saigi ta Oidipuse pääastjaks. Teatas, et üks karjane, keda käskis Laiose, oli Oidipuse talle andnud. 9)mis juhtus Lokaste ja Oidipusega, kui selgus lõplikult viimase sünnilugu? - Iokaste oli nii meeleheitel ja jooksis enda magamistuppa. Pani uksed kinni ja needis samal ajal Laiost ja Oidipust
Seetõttu lahkus Oidipus oma arvatavate vanemate juurest Teeba linna. 3. Teiresias on kõiketeadja, kes esimesena vihjas, et Oidipus on seotud Laiose surmaga ning ütleb Oidipusele: ,,Ma ütlen siis veel sulle: hirmsat pattu teed sa teadmatult: sa enda sooga rikud verd." Selle lausega annabki Teiresias Oidipusele mõista, et tema ettekuulutus on tõeks saamas. 4. Tragöödiast saab teada, et Oidipuse kasuisa on Korinthose vürst Polybos ning kasuema Merope Dorisest. 5. Oidipus määrab Laiose tapjale karistuseks linnast välja saatmise või hukkamise. Endale määras ta karistuseks silmade välja torkimise (enda pimendamise) ja maapakku saatmise. 6. Laiose mõrvarit ei selgitatud välja siis, kui roim oli veel värske, sest mõrvariteks arvati olevat võõras röövlijõuk ning keegi ei leidnud viisi või vihjet neid otsima hakata. 7
8. Vana Testamendi kujunemine. 8) Kreeka ajaloo allikad: ajalookirjutuse algus; Herodotos, Thukydides, Xenophon, Plutarchos. 9) Arhailine Kreeka 1. Tume ajajärk ja tsivilisatsiooni uus tõus 8. sajandil: kontaktid välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi
Leiutati kivist sillad. Ehitati akvedukte. Tõetusid vahepeal suurtele kaaristutele. Betoonist müüridega ümbritseti linnu. Võlvide ja kuplitega kaeti suuri ruume. Termid ehk saunad-higistamisruumid, basseinid, suured saalid olesklemiseks. Amfiteatrid-areenid, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Suurim oli Colosseum (80 sissepääsu, 50000 vaatajat). Kaarte ja võlvide meirterlikkus. Poolsambad välisseinal seina liigendamiseks: 1. Korrus-dooria;2. Korrus-joonia;3. Korrus-korinthose; 4. Korrus pilastrid. Muutsid visuaalselt tugevamaks, kuigi poolsambad ei mõjuta. Templitele eeskujuks kreeka ja etruski templid. Templid kõgel alusel, trpiga vaid ühel kitsamal küljel, poolsammastega seinad, sammastel eeskoda. Triumfikaar-ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kiviseina jupp. Püstitati suurte võitude jms auks. Liigendavad (pool-)sambad. Friisitaoline ülaosa, tihti eraldatud horisontaalse karniisiga; see korrus oli atika. Seintel seletused
4 1. ÜLEVAADE 1.1. Geograafiline asukoht, territooriumi üldiseloomustus Kreeka, ajaloolise nimetusega Hellas, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel Joonia ja Egeuse mere ääres (joonis 1 ja 2). Põhjast on Kreekal ühine piir Albaania, Makedoonia ja Bulgaariaga ning idast Türgiga. Peloponnesose poolsaar, mis asub riigi lõunapoolses osas, on Kreeka keskosaga ühendatud 42 km pikkuse Korinthose (Isthmose) maakitsuse kaudu. Peloponnesost võib tehniliselt nimetada ka saareks, kuna Korinthose maakitsust läbib 6,3 pikkune Korinthose kanal, mis rajati 1881- 1893. Kreeka hõlmab kahte suurt saarterühma. Läänes kuulub Joonia mere saarte hulka Corfu, Cephalonia ja Lefkas. Idas ja lõunas kuulub Joonis 1: Kreeka asukoht Euroopas Egeuse saarte hulka Euboia, Samos, Chios, Lesbos ja Kreeta
merel pärslaste kätte. Pärsia laevastik järgnes neile seal, alustades sellega maailma ajaloo seni suurimat merelahingut. Salamise merelahing (480a eKr) Pärslaste maavägi põletas maha kõik linnad, mis neile vastu hakkasid, ning jõudes pea inimtühja Ateenani, tegid selle sõna otseses mõttes maatasa. Ateenlastel läks linna taastamiseks järgmised pool sajandit. Spartalased tahtsid seepeale taganeda Peloponnesose poolsaarele, ehitades Korinthose maakitsusesse müüri ning kaitstes seda maksimaalselt, kuid Themistokeles ateenlaste poolelt nõudis, et Delfi oraakli ennustuse kohaselt jääks kogu sõjajõud merelahingu peale. Ning lahing algas üsna pea. Xerxes läks isiklikult rannikuäärselt mäetipult lahingut jälgima, Pärsia merejõud olid kolmekordses ülekaalus 1200 laeva kreeklaste 400 vastu. Siiski olid looduslikud olud kreeklaste kasuks, ateenlased tundsid seal
Mitmeosaline baas, iseloomulik kapiteel (voluut ehk oinasarv)(keerukujuline kaunistus). Maiselik, venustas, naisjumalannade templitel. Sügav kannelüüring, hammaslõikeline friis, ehisliist-munavööde, helmesnöör kapiteelil. 24 sügavat vagu. Saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Nike tempel, Erechteioni tempel · Korinthose- kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad saledad ja kõrged. Tal on baas. Kõige noorem. Noorim, ilu väljenduses. Akantuselehtede rida ja voluudid. Kõige kõrgem. Baas-tüves sarnane joonia orderile. Erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel, mis on kaetud taimemotiividega (akantuslehed, lilleõied). Eriti piduliku ilmega sammas
hilise vabariigi ajajärk, mis lõppeb 31. aastal e.Kr keiser Augustuse troonile tulekuga. Hilise vabariigi ajajärku on nimetatud ka Rooma hellenismi perioodiks, kuna just sel perioodil vallutasid Rooma väejuhid suure hulga maid, kus kanda oli kinnitanud Kreekast alguse saanud hellenistlik kultuur. On isegi öeldud, et kuigi hilise vabariigi ajajärku jäävad Rooma suurimad vallutused (Puunia sõjad Kartaago ja Hannibaliga, sõjad Makedooniaga, Seleukiidedega, Kreeka alistamine, Korinthose linna hävitamine, Rooma võimu laiendamine Gallias, Britannias, Aasias ja Aafrikas), vallutas sel perioodil hellenistlik kultuur tegelikult Rooma. Selleks ajaks, kui roomlased said Kreeka valitsejaiks, oli neil seljataga juba pikk arengulugu ja oma eriilmeline kultuur. Need olid eeldused mis lubasid, mitte ainult kreeklaste kultuuripärandit vastu võtta, vaid seda ka edasi arendada. Hellenistlik kultuur imbus roomlaste sekka alguses läbi Kreeka kolooniate ja etruskide, kes üht-teist
Otsiti kuldlõiget, rõhutati horisontaaljooni. Rustika- ehituskivitüüp Rustikaalne- tahumata, raske. FILIPPO BRUNELLESCHI- Juurutas uut stiili. (Firenze katedraali kuppel, Pühavaimu kirik, San Lorenzo kirik). Lõi perspektiiviteooria (õpetus sellest,kuidas kolmemõõtmelist ruumi kahemõõtmelisel pinnal edasi anda kui kolmemõõtmelist) Tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitati Firenze toomkiriku kuppel. Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peentele korinthose stiilis sammastele toetuv kaarestik. San Lorenzo kirik, lameda puulaega basiilika, mille lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared. On veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendadavaid mooduleid. MICHELANGELO- Lõpetas kiriku, muutis natuke projekti. Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana. Üle kahe korruse ulatuvad pilastripaarid, mis koos
514 korraldasid aristokraadid Harmodios ja Aristogeiton atentaadi türannidele, mille tagajärjel Hipparchos tapeti. Hippias kukutati spartalaste abil võimult aastal 510. 507 viis Kleisthenes ellu demokraatlikud reformid rajati demokraatliku Ateena poliitilised struktuurid: 10 füüli, 500-nõukogu, pandi alus rahvakoosoleku juhtrollile jne. Kleisthenes Ateena riigimees; demokraatliku korra aluspanijaks Ateenas. Korinthose Periandros7. saj eKr Korintose valitseja. Türann. Erinevalt oma isast karm ja türannid nahaalne, rahva seas ebapopulaarne. Samas edukas poliitik, tema ajal Korintos Kreeka võimsaim linn. 13) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil Hesiodos vanakreeka luuletaja. Tema töödest on säilinud esmajoones kaks heksameetreis kirjutatud eepost: "Tööd ja päevad" ja "Teogoonia" ; Hesiodos tarvitab
kas siis oma tegelikele või arvatavtele vaenlastele, satiirilise pilaluule klassik. Ta olevat tahtnud ühte tüdrukut endale naiseks saada, selle tüdruku isa oli lubanud, aga mingil põhjusel lahti öelnud ja sellele järgnes tema kättemaks, teotav, võrgutas ja hiljem hooples. Küüniliselt egoistlik ja salvav luule.Ja sellisena loeti teda kolmandaks tähtsa luule tegijaks (Hom, hes ja tema) *Theognis tüüpilisemalt aristokraatlik, oli Megara linn (Korinthose ja Athena vahel), ainus poeet kelle nime all on säilinud terve värsi kogu (lüüriline) aristokratliku sümbioosiumi värsid, võis muutuda üldnimetuseks ja tema kogusse võidi liita teiste aristokraadite luule. Ta ise suure osa neist värssidest pühendub Kyrnosele, noormeest keda ta õpetab(eronomus), head on aristkraatlikud, halvad on kõik teise,d aristo peavad oma headust hoidma, ei tohi abielluda halbadega isegi kui nad on rikkad, seda tuleb vältida, aristo tõu puhtust tuleb hoida
Xenophon; 5/4.saj ateena palgasõdurite pealik Sparta armees. ,,Helleenika" ülevaade Kreeka ajaloost 4.saj Ip. Diodoros: 1.saj ema ehk hellenistliku perioodi lõpus. Sitsiiliast. Esimene ülevaatlik maailma ajalugu ,,Ajalooline raamatukogu", mis müütilisest algusest kuni kaasajani käsitledes idamaade, Kreeka ja Rooma ajalugu. Plutarchos: 1.-2. saj maj. Ajaloolise bibliograafia meister, kes kirjutas Kreeka ja Rooma riigimeeste ,,Võrdlevad elulood". 12) Tume ajajärk ja Arhailine periood Korinthose türannid: Korintoses valitses 8.sajandist alates Bakchaadide suguvõsa, mis 656 kukutati väepealik Kypselose poolt, oli armastatud valitseja. Ta poeg Periandros (626-586) muutis võimu türanniaks, tappis naise, keelas korintlastel omavahel rääkida jm. Samas muutis Korintose üheks tugevaimaks linnriigiks, ehitas sadamaid. Järeltulija kukutati 582, oligarhiline kord taastati. Lykurgos: Sparta legendaarne seaduseandja, ühiskonnakorraldusele alusepanija, sotsiaalse- ja
Menelaos, Helena, Odysseus, Achilleus, Patroklos. 6. Oska kirjeldada antiikteatri ehitust, tea môisteid (orkestra, skeene, dionüüsia, tragöödia, komos-komöödia). Dialoogi ja koori osatähtsus vanakreeka ja vanarooma teatris. 7. Nimeta kolm antiiktragöödia ja kolm antiikkomöödia autorit. 8. Nimeta 8 antiikluule liiki, teades, mis liiki iga autor viljeles. 9. Tea Sophoklese "Kuningas Oidipuse" sisu üldjoontes, lähtuvalt järgmistest tegelastest: Laios, Iokaste, Oidipus, Polybos (Korinthose kuningas), Eteokles, Polyneikes, Antigone, Ismene, Kreon. 10. Nimeta keskaja neli kirjanduse liiki, lähtuvalt sotsiaalsetest kihtidest. 11. Nimeta keskaja kuus rüütliromaani liiki ja kaks linnakirjanduse romaani liiki. 12. Nimeta 8 keskaja rüütliluule liiki, täpsustades nimetuse tähendust. 13. Iseloomusta üldjoontes keskaja teatrit, tea môisteid: müsteerium, miraakel, passioon, farss, plaanvanker. 14. Renessansi môiste, sünnimaa, esindajad maade järgi, renessansi tunnusjooned
annaabi.ee 
