Kontserdiarvustus ,,Luikede järv" 10.novembril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti ,,Luikede järv". Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tsaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud ,,Romeo ja Julia"s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost. Nemad andsid suurepäraselt edasi Tsaikovski võrratult ilusa muusika. Kujunduse ja kostüümid tegi Eldor Renter. Musikaalselt oli kuulda väga palju tuttavaid Tsaikovski muusikapalasid. Hästi eristatavad olid meeleolumuutused, hea ja halb. Kui tegu oli luigeprintsessiga või luigeparvega, oli muusika kerge ja ilus, kohati ka kuninglik
otsima õnne ja armastust, kuid millest on tihti raske leida tagasiteed. Odette on vaid printsi kujutluste vili, õilsuse ja üllameelsuse sümbol, Siegfried loob luige kui oma armastuse ja mõrsja ideaali, luik on tema jaoks hinge ilu kehastus." Pjotr Tsaikovski "Luikede järv" -- ballett neljas vaatuses ühe vaheajaga. Vladimir Begitsevi ja Vassili Geltseri libreto Tiit Härmi redaktsioonis. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Vladimir Arhangelski, Sergei Bassalajev, Linnar Looris (prints Siegfried), Marina Tsirkova, Kaie Kõrb ja Olga Rjabikova (Odette/ Ottilie), Sergei Fedossejev, Anatoli Arhangelski ja Sergei Bassalajev (peaminister von Rothbart), Lemme Järvi ja Tatjana Järvi (printsi ema), Sergei Upkin, Linnar Looris ja Vjatseslav Nikkinen (Benno). Lavakujundus ja kostüümid: Eldor Renter, valguskunstnik: Airi Eras. Esietendus Rahvusooperis "Estonia" 28
Muusikaretsensioon Pjotr Tsaikovski balett ,,Luikede järv" Käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski baletti ,,Luikede järv". Etendus toimus Rahvusooperis Estonia 25. oktoobril. Etenduse kestvuse aeg on 2 tundi ja 30 minutit ning vahepeal on üks vaheaeg. Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Balett oli meeldejääv ning tekitas hea meeleolu. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Laus, Maksim Tsukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Pjotr Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nii nimetatud psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a
seda edasi arendades on jõutud tantsuni, missugusel kujul ka meie seda tänapäeval tunneme. Inglismaal välja kujunenud seltskonnatantsu liigitatakse standardtantsudeks ja ladina-ameerika tantsudeks, millele lisaks harrastatakse Eestis ka folkloorsetest tantsudest välja kasvanud seltskonnatantse. Standardtantse on viis: aeglane valss e. inglise valss, tango, viini valss, fokstrott, kvikstep. Igal tantsul on oma iseloom, mis tuleneb tema ajaloost, muusikast, koreograafiast. 1. Aeglane valss on lüüriline, 3/4 taktimõõdus, juured on seotud viini valsiga, kuid mõjutused bostonilt ja Inglismaa poolt standardiseeritult saadud selle tantsu tänapäevane võistlustele orienteeritud versioon. 2. Tango on kirglik, dramaatiline, emotsionaalne tants, mille originaalversioon Argentiinast kombineerudes Itaalia immigrantide, Hispaania flamenco ja Aafrika rahvusrütmide mõjutustega. 3
Aga antud balletis tundus mulle, et mõned kohad, kus isegi ei tantsitud, olid liialt pikad nagu näiteks koht, kus Medea jättis lastega hüvasti ning ohverdas nad. Inimesed tulid siiki balletti mitte kõndimist ja kallistamist vaatama. Kuigi eks koguaeg saagi tantsida, nii jääb ju lugu jutustamata. Kuid siiski tundus mulle, et antud balleti puhul polnud tantsimise ning muu tegevuse osa päris balansis. Rocca al Mare Kool, Johanna Järvekülg, 7.b klass 3 Koreograafiast rääkides oli see ballett tõesti väga uudne. Palju oli isegi modernballeti elemente ning tundus, et see ballett oli stiililiselt palju vähem rangem, kui muud balletid. Palju oli selliseid hüppeid, mida klassikalises balletis kindlasti pole. Mulle isiklikult väga meeldis selle balleti koreograafia. Kõik tantsijad tegid minu meelest super tööd. Eriti meeldisid mulle stseenid, kus oli palju tantsijaid kokku pandud. Näiteks teine vaatus algas nii,
Teos oli neljas vaatuses. Olen juba lasteaiast saadik kuulnud sellest kuulsast teosest ning samamoodi ka on teada viis „Dance of the Litte Swans.“ Seda meloodiat kuulates tuli naeratus suule ning äratundmisrõõm oli võrratu. Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud „Romeo ja Julia“s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost. Nemad andsid suurepäraselt edasi Tšaikovski võrratult ilusa muusika. Kujunduse ja kostüümid tegi Eldor Renter. Mängis Rahvusooper „Estonia“ sümfooniaorkester. Vene helilooja Pjotr Tšaikovski näol on tegemist minu meelest ühe väga andeka romantistliku perioodi heliloojaga
nooremad). Kohtunikud hindavad kava ja selle esitaja puhul väga erinevaid aspekte. 4 kohtunikku hindavad vaid kava raskust, 4 kohtunikku kava artistlikkust ja 4 kohtunikku kava tehnilist täitmist. Neli üht aspekti hindavat kohtunikku saavad kinkida ühele võimlejale kuni 10,0 punkti. Kohtunikud vaatavad kõike: võimleja välimust, korrektsust, tema kehahoiakut.Kuid punktide pälvimine ei sõltu üksnes kava keerukusest, vaid ka muusikast ja kava seadest (koreograafiast). Sellest, kuidas kava ja muusika ühises loomingus võimlejaga kokku sulanduvad. Loeb vahendi käsitsemise ja elementide erilisus, sobivus võimlejaga, isikupära lisab võistlustrikoo. Muusika dikteerib nii kava koreograafia, vahendi kui ka trikoo. Üldjuhul on võistlejatel iga kava jaoks erinev trikoo. Võimlemisvahendid Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi
erinevad häälitsused. Kava ajal peab võimleja hoidma vahendid pidevas liikumises, sooritades erineva tasapinna, suuna, trajektoori ja amplituudiga liigutusi. Vahenditöö peab olema võimalikult vaheldusrikas ja võimleja ei tohi vahendit kasutada kaunistusena, kava ajal peab olema pidev seos võimleja ja vahendi vahel. Iluvõimlemise võistlustel ei sõltu punktide pälvimine üksnes kava keerukusest, vaid ka muusikast ja kava seadest (koreograafiast). Sellest, kuidas kava ja muusika ühises loomingus võimlejaga kokku sulanduvad. Loeb vahendi käsitsemise ja elementide erilisus, sobivus võimlejaga, isikupära lisab võistlustrikoo. Iluvõimlemine aitab lapsel õppida kehatunnetust, kontrolli oma keha üle. Aitab arendada rütmitunnet, tasakaalu ja koordinatsiooni. Kõige paremini areneb koordinatsioon 7 11aastastel, koordinatsiooni areng aeglustub 12 eluaastast. Nii on ideaalne iluvõimlemisega algust teha 5-6aastaselt
Teine brigaad (A) hindab kava artistlikku poolt. Maksimaalseks hindeks on 10,0 punkti kokku. Kolmas brigaad (E) hindab kava tehnilist sooritust. Parimaks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku. Maksimaalseks hindeks kava esituse eest võib saada 20.0 punkti. Iluvõimlemise võistlustel ei sõltu puntide saamine vaid kava keerukusest, vaid ka kava seadest ehk koreograafiast ja muusikast. Samuti sellest kuidas kava ja muusika võimlejaga kokku sulanduvad. Veel on oluline vahendi ja elementide erilisus, võimlejaga sobivus ja isikupära annab juurde võistlustrikoo. Võistlejatel peab alati jalas olema sussid ja soenguks krunn. Peamised mahaarvamised tehakse järgmiste vigade esinemise tõttu: 1. vahend kukub maha 2. tasakaalukaotus 3. pöiad ei ole sirutatud
annaabi.ee 
