teha temperamendil, iseloomul ja võimetel. Võimed on isiku omadus millest sõltub tegevuse edukus, see on eduka tegevuse sooritamise tingimus. Võimeid ei tohi segada teadmiste oskuste ja vilumusega. Võimed ja teadmised on küll omavahel seotud kuid on siiski erinevad asjad. Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb iseloom välja järk-järgult, elutingimuste ja muud tegurite mõjul. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused aga eksteemolukordades. Nagu teame, ei määra tegevuse kvaliteet kaugeltki üksnes sellesse suhtumine, kaasa mängivad ka muud rollid, nagu näiteks tähelepanu, mõistus, tahe, tundmused ning võimed. ISIKSUSEOMADUSTE LIIGITAMINE 1. NEUROOTILISUS -kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha.) 2. EKSTRAVERTSUS -seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 3
eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Inimese suhtlemisoskus sõltub tema järgi sellest määrast, mil ta suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 24. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise
teistega suheldes säilitada eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Inimese suhtlemisoskus sõltub tema järgi sellest määrast, mil ta suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et ta sealjuures kahjustaks teiste inimeste samalaadseid kohustusi, õigusi ja nõudeid. Selman (1980) määratleb sotsiaalse kompetentsuse kognitiivsete, emotsionaalsete ja motoorsete võimete valdamisena, mis korduvais sotsiaalsetes situatsioonides tagavad eduka tegutsemise. 31. Põhilised suhtlemisoskused (kuulamine, verbaalne väljendusoskus, inimeste hindamine, eneseavamine, mõjutamisoskus) Kuulamisoskus - Eesti suhtlemistreenerid peavad kuulamisoskust baasoskuseks, millele üles ehitada kompleksoskused Verbaalne väljendusoskus - rääkimisoskus ehk oskus sõna jõudu kasutada on kuulamisoskuse kõrval teine suhtlemise baasoskus (suuline ja kirjalik keele valdamine on erinevad oskused!)
Sots normide liigid: *tavanormid – (teretamine)..on pärimuslike tavade kogum, millele tekkinud riik andis seadusjõu *moraalinormid *korporatiivsed normid – erakond, üliõpilaste organisatsioon *õigusnormid – on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel Tava on iidne sotsiaalse kogemuse säilitamise ning sotsiaalse kontrolli vorm, mis avaldub eelnevailt põlvkondadelt päritud käitumisreeglitena, mis määravad inimese toimimise korduvais olukordades. Moraal on ühiskondliku teadvuse vorme, põhimõtete, tavade ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist ning sotsiaalse terviku (inimkonna, uskkonna, rahva, hõimu, riigi, klassi, seisuse, ühingu, töökollektiivi, perekonna) piires ja määrab nende suhtumise teistesse inimrühmadesse. 5. Õiguse mõiste. Õigus on üldkohustuslike käitumisreeglite ja -normide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike (ühiskondlike) mõjutusvahenditega. 6
Näitab kui tähtsana ta ennast tunne jne). 2. Iseloomu, temperamendi ja võimete erinevus. Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb iseloom välja järkjärgult, elutingimuste mõjul. Temperamendi ja iseloomu eristamisel võib aluseks võtta järgmise lähtepunkti: Kui teatud omadus väljendub iseloomulikus olukorras ja väljendab kindlat suhtumist, on see karakteijoon, kui see esineb pidevalt ega sõltu suhtumisest, siis temperamendiomadus. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused ekstreemolukordades. 3. E. Frommi neli sotsiaalsed orientatsiooni. Fromm tõi välja sotsiaalse orientatsiooni neli põhitüüpi, mis iseloomustavad muide erakordselt selgelt meie ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4
ennast. Näitab kui tähtsana ta ennast tunne jne). 2. Iseloomu, temperamendi ja võimete erinevus. Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb iseloom välja järkjärgult, elutingimuste mõjul. Temperamendi ja iseloomu eristamisel võib aluseks võtta järgmise lähtepunkti: Kui teatud omadus väljendub iseloomulikus olukorras ja väljendab kindlat suhtumist, on see karakteijoon, kui see esineb pidevalt ega sõltu suhtumisest, siis temperamendiomadus. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused ekstreemolukordades. 3. E. Frommi neli sotsiaalsed orientatsiooni. Fromm tõi välja sotsiaalse orientatsiooni neli põhitüüpi, mis iseloomustavad muide erakordselt selgelt meie ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4
Iseloomu,temperamendi ja võimete erinevused Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb isellom välja järk-järgult, elutingimuste mõjul .Temperamendi ja iseloomu eristamisel võib aluseks võtta järgmise lähteüunkti. Kui teatud omadus väljendub iseloomulikus olukorras ja väljendab kindlat suhtumist, on see karakterijoon, kui see esineb pidevalt ega sõltu suhtumisest,siis temperamendiomadus. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, hajumusüärastes situatsioonisd;temperamendiomaduse ekstreemolukordades,näiteks frustratsioonis, ajadefitsiidi juhtumil. Iseloomu struktuur Karakterijooned mõjustavad ja põjustavad vastasikku üksteist, õigemini põhjustab neid miski üldisem ja sügavam psüühikas, mille tulemiks ongi teatud iseloomujoonte kombinatsioon. Konkreetse inimese iseloomujooned ei saa juhuslikult talle omasekd, need koonduvad mingi nähtamatu ttelje umber, moodustades omavahel põimudes teatud terviku.
tegutsemisega- sellega, mille juures saab otseselt rakendada sotsiaalseid norme. Normi liigid: · Õigusnormid- riigis kehtiva seadusandlusega ettenähtud viisil kehtestatud ja tagatavad normid; · Moraalinormid- kirjutamata seadused, mis reguleerivad inimeste kõlbluse valda kuuluvat käitumist; · Tavad- põlvest põlve edasiantavad käitumisreeglid, millest inimesed oma elus ettetulevais korduvais situatsioonides juhinduvad; · Korporatiivsed normid- mitmekesised juhised, mis reguleerivad seadustega mittehõlmatavaid tegevusliike (nt eri spordialadel kehtestatud reeglid), mitmesuguste kitsamalt piiritletud inimühenduste siseelu (üliõpilasorganisatsioonide liikmete omavahelise suhtlemise reeglistik, mille omandamine kuulub nn rebase-aja tähtsamate ülesannete hulka) jms.
Ta ei hoolitse mitte rikkuse ja au eest, vaid hingeliste omaduste eest. Kõrgeimaks väärtuseks on mitte lihtsalt elu, vaid väärikas elu. Harjumuste kujundamine Paljud igapäevased toimingud põhinevad harjumustel. Harjumus tähendab teatud toimingute fikseerimist nii, et teeme neid mehaaniliselt. Peeter Põllu arvates on harjumuse omandamise eelduseks vaade, et on väärtusi, mille täitmise kohta ei tohi olla kahtlust, mis teatavais korduvais oludes ikka peavad teostuma. Harjumuste loomise tingimuseks on harjutus, mis tähendab mingi tegevuse kordamist. Igasugusel protsessil on kalduvus korduda kergemini ainuüksi sellepärast, et ta on varem juba esinenud. Kehtib reegel: mida rohkem kordunud, seda kergemini kordub. Mida lapsed sinu arvates tingimata peavad tegema, seda kinnita nendes lakkamata harjutuse kaudu, nii sagedasti, kui juhtum selles kordub, ja kui võimalik, kutsu juhtumid selleks ise esile. See
ühendusel. Normi mõistega hõlmatakse vägagi erinevaid käitumismalle. Üldine liigitus: · õigusnormid riigis kehtiva seadusandlusega ettenähtud viisil kehtestatud ja tagatavad normid; · moraalinormid kirjutamata seadused, mis reguleerivad inimeste kõlbluse valda kuuluvat käitumist; · tava põlvest põlve edasiantavad käitumisreeglid, millest inimesed oma elus ettetulevais korduvais situatsioonides juhinduvad; · korporatiivsed normid selle loetelu puhul mitmesugused toimimisjuhised, mis reguleerivad seadustega mittehõlmavaid tegevusliike (näiteks eri spordialadel kehtestatud reeglid), mitmesuguste kitsamalt piiritletud inimühenduste siseelu (üliõpilasorganisatsioonide liikmete omavahelise suhtlemise reeglistik, mille omandamine kuulub nn rebase-aja tähtsaimate ülesannete hulka) jms.
annaabi.ee 
