kelle puust kujud olid sinna püstitatud. Kaaba tempel Muhamed ja tema kuulutus Prohvet. Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi asutamist ainujumalana. Sellises usust sai islami usk ja selle pooldajad olid moslemid. Sündis Mekas ja kasvas üles onu eestkoste all, kuid abiellus noore mehena rikka kaupmehe lesega. Muhamedi sõnumid Allahilt pandi peale tema surma kirja ning seda nimetatakse Koraaniks. Pidas juudi usku ja kristlust väärõpetusteks, raamatu rahvaks. 622. aastal asus Jathribi, moslemite keskusena ,,prohveti linn" ehk Mediina 630. aastal naases Mekasse arvukate pooltajatega ning eemaldas Kaaba templist kõikide jumalate kujud, v.a Allahi oma. Allahi nimi Araabia galligraafia kirjas Kalifaat ja araablaste vallutused Kaliif moslemite poolt valitud prohveti asemik. Selle tõttu nim. Araabia riiki järgneval perioodil kalifaadiks.
Kolmandaks liigitatakse usundeid algallikate põhjal. On olemas kaks liigitamisviisi: esiteks eksisteerivad raamatu- ehk kõrgreligioonid mis on usundid, mille õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse, ning teiseks on primitiivsed usundid mis on suuliselt edasi antud ning kujunenud. Kõrgreligioonideks on põhiliselt kristlus ning islam. Kristluse pühaks tekstiks on Piibel, mis koosneb kahest osast: Vanast Testamendist ja Uuest Testamendist. Islami pühakirja nimetatakse Koraaniks. Primitiivsed usundid on tänapäeval loodususundid millel puuduvad erinevad pühad ning väärtustatud tekstid, mida järgida. Neljandaks ja viimaseks põhiliseks usundite liigitusviisiks on levikul põhinev liigitusviis. Usundid ehk siis erinevad selle poolest, kuidas nad levinud on. Kõige suurema grupi moodustavad maailmareligioonid, mis on religioonid suure leviku ja toetusgrupiga. Tuntumateks maailmareligioonideks on tänapäeval kristlus, islam, budism, hinduism. 2005.
sai islamikoguduse uus juht kaliif. Kaliifil oli nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Kaliif Abu Bakr juhatas mitmeid sõdasid. Abu Bakr oli kaliif 2 aastat, suri lahingus Süürlastega. Omar: Abu Bakri määras järgmiseks kaliifiks Omari. Omar oli alguses islamivastane, ent kuuldes koraani lugemise ilu, pöördus ta koheselt. Omarist sai innukas islamit levitanud kaliif, tegev nii poliitikas kui ka sõjapidamises. Omari ajal hakati Muhamedi ütluste tunnistusi koguma üheks kogumiks e koraaniks. Omar mõrvati aastal 644. Uthmani: Uthmani valiti kaliifiks 6-liikmelise komitee poolt. Tema ajal sai koraan oma lõpliku kuju, suurematesse islami linnadesse saadeti sellest koopiad. ei olnud väga heade juhiomadustega tema ajal puhkes kodusõda. Uthmani vastased lasid ta mõrvata. Ali: Ali, üks Muhamedi väimeestest. Talle oli tugev vastasseis teda kahtlustati Uthmani mõrva tellimises. Ka tema tapeti 661. aastal
Tekkis uus usk ehk islam ehk allumine.Tema tegevus ja õpetus-Ei pidanud ennast uue usu rajajaks.Allah oli tema silmis sama Jumal ,keda austasid juudid ja kristlasedki.Muhameed pidas end prohvetiks.Pani kirja oma ''Koraan'' Pühakiri-Koraan-Üliku tõde.Viimne kohtupäev. Kalifaat ja araablaste vallutused-Prohveti surma järel valisid moslemid talle asemiku,kaliifi,mistõttu Araabia riik järgneval järgneval perioodil nim.kalifaadiks.Alustati vallutustega ja õigus saadi Koraaniks ehk dzihaadiks,pühasõda muu-usuliste vastu.Bütsantsid vallutati,Süüria,Palestiina ja Egiptus,7 saj. vallutasid kogu Põhja-Aafrika.711-vallutasid Hispaania.Küpros,Kreeta,Sitsiilia,osa Kaukaasia,Kesk-Aasia ja India.Pealinnaks sai Damaskus. Islami 5 tugisammast-usutunnistus ehk monoteist;palvust tuleb sooritada nägu Meka suunas 5 korda päevas;almus-rahaline annetus;paast-ei tohi süüa,juua aasta 9-ndal kuul päikesetõusust loojanguni;palverännak Mekasse.
seinal). 32. Pärast Tatari-Mongoli iket tõusis esile Moskva piirkond (1326. a). Uspenski kirik Moskvas: suhteliselt lihtne kirik, algselt 1 kuppel, petikarkaadid. 33. Kaks ikoonikoolkonda: bütsantslik koolkond (Bütsantsist tulnud maalija Theophanes Kreeklane; külm, jäik stiil); vene koolkond (mahedam stiil). 34. Islami ainujumal on Allah ja tema prohvet on Muhamed. 35. Muhameedlaste pühakirja nimetatakse koraaniks. 36. Islamiusulisi nimetatakse veel moslemiteks, muslimiteks, muhameedlasteks, Hispaanias ka maurideks. 37. Hispaania muhameedlasi nimetatakse maurideks. 38. Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on tavaliselt suurem, üsna maqdal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read. Meka-poolses seinas (kiblamüüris) on poolümar palveniss (mihrab)
ühendaja. Muhammedist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. Aastatel 624 630 peetud võitlusega alistas Muhammed Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile . Tema suuliselt edasikantud õpetused kirjutati üles ja koondati islamiusu pühakirjaks, koraaniks. Tekkisid kaks islami põhivoolu: šiiidid ja sunniidid. Karl Suur Karolingide dünastia. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800 .Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile:
Koreas, osaliselt Vietnamis. 30. Kes on mahajaana budismis abiks olendite nirvaanasse aitamisel? Bodhisattva on nirvaana saavutanu, kes kaastundest loobub sellest ja otsustab hoopis teised olendid nirvaanasse aidata. 31. Mida tähendab araabia keele sõna ,,islam"? ''allutab end'' 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? Kaaba pühamu asetseb Mekas, mis ise asub Saudi Aaraabias. 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? Koraaniks. 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? (1) Usutunnistus "Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik." (2) Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. (3) Almuste andmine, hoolitsemine vaeste ligimeste eest. (4) Paastumine (ramadaanikuul) (5) Palverännak Mekasse üks kord elus 35. Kes on sunniidid ja kes on siiidid? Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus
Fard ad-Dn Attar kirjutas raamjutustuse ,,Lindude keel" ,,Lindude keel" - Farid ad-Din Attari kirjutatud raamjutustus 13. saj-l Nizm Kaukaasiast pärit Pärsia luuletaja, kes kirjutas hamsasid. nazira - Hamsa viisikpoeem, millel on kindlad temaatilised osad Rm Koostas diivani, kirjutas sufismiõpetuse poeemi ,,Mathnawi" ,,Mathnawi" - Rumi kirjutatud sufismiõpetuse poeem 13. saj-l, nimetatud ka pärsiakeelseks koraaniks 'Umar Hayym läänes kõige tuntum Pärsia kirjanik, kirjutas rubai`sid Saadi Siraz kirjutas gaseele ja proosavormis sufismi õpetuspoeemi ,,Puuviljaaed" Aliser Nav'i (Navoii) Usbeki rahvusliku kirjanduse rajaja, kirjutas poeeme, loomingu tipuks peetakse poeemitsüklit ,,Hamsa" ,,Dede Korkuti raamat" - Turgi eepos, kirja pandi Osmanite impeeriumis 15. sajandil ,,Divanu Lughat't-Turk" - Esimene oluline filoloogiline teos, mille pani kirja Mahmud Kaskari 11. saj-l
7 4. PÜHAKIRJAD Muhameedlaste püha raamat Koraan (pilt 3), mille vastu näidatakse ülimat austust käsitledes ja hoides seda suure hoolega. Koraan sai tänapäevase kuju 7. sajandil. Sagedase Koraani lugemise tulemusena jõuab moslem Jumalale lähemale. Igaüks, kes teab Koraani teksti peast on väga lugupeetud inimene. Koraan on kirjutatud araabia keeles ning teistesse keelde tõlgitud Koraani peetakse Koraani kommentaariks, mitte aga Koraaniks endaks. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) Koraan koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest.
7 4. PÜHAKIRJAD Muhameedlaste püha raamat Koraan (pilt 3), mille vastu näidatakse ülimat austust käsitledes ja hoides seda suure hoolega. Koraan sai tänapäevase kuju 7. sajandil. Sagedase Koraani lugemise tulemusena jõuab moslem Jumalale lähemale. Igaüks, kes teab Koraani teksti peast on väga lugupeetud inimene. Koraan on kirjutatud araabia keeles ning teistesse keelde tõlgitud Koraani peetakse Koraani kommentaariks, mitte aga Koraaniks endaks. (http://stud.sisekaitse.ee/teppan/Suuremad%20usundid/islam.html) Koraan koosneb 114 peatükist ehk suutrast. Muhamedile ilmutuse aja järgi jaotatakse Koraani peatükid kaheks: Mediina periood ning Meka periood. Peatükid ei ole järjestatud kronoloogiliselt vaid pikkuse järjekorras. Alguses on pikemad peatükid ning ühtlasi ka hilisemad. Igal peatükil on oma number ja pealkiri, mis on võtmesõnaks, näiteks "Naine" (4), "Kuu" (54). Peatükid koosnevad omakorda salmidest.
kanna tema nime ,,Sams Tabrizi diivan". Ta soovis otsida ja leida jumala sõpru sufisid, kes on hüljanud maise ilma järgneva maailma nimel juba eluajal. Need erakud käitusid ebameeldivalt, kuna üritasid hüljata ka seda, et neid huvitab, mida teised inimesed neist arvavad. Rumi jaoks oli selline inimene Sams Tabrizi, kes olevat olnud väga nõme tüüp. Rumi samastas end Sams Tabriziga. Ta kirjutas veel ,,Matnawi" seda peetakse pärsiakeelseks Koraaniks, mis on jälle õpetlik. Teine kuulus pärsia poeet on teadlane Umar Hajjam. Läänes on ta tuntud nelikvärsside poolest, mille tõlkis Fitzgerald. Saadi (s 1292) oli samuti suur klassik. Teda peetakse gazel'i lõpuni arendajaks. Ta sai kuulsaks teosega ,,Roosiaed" (Gulistan). See oli sufismi õpetuspoeem proosavormis. Saadi kirjutas proosas, et jõuda laiema publiku ette. Peale selle kirjutas ta ,,Viljapuuaia" (Bustan) õpetuspoeemi luulevormis.