lahingus leedulastelt lüüa. 1237. aastal ühinesid selle jäänused Saksa orduga. 1238. aastal Liivi ordu ja Saksa ordu vahel Stensby leping, millega sai Taani kunigas tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, ülejäänud Saksa-Rooma keisrile. Orduala pealinnaks sai Võnnu (Cesis) Ristisõdade lõpp Pärast Eesti vallutamist oli ordu põhirõhk suunatud Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriikide vastu. 1240. aastal vallutati Ingerimaal Koporje ning Peipsist lõunas Irboska ja Petseri. Novgorodi vürsti Aleksander astus kogu oma sõjajõuga vastu, samal aastal lõi ta Neeva lahingus tagasi Rootsi ristisõdijad, seejärel vallutas tagasi Koporje ning tungis 1242. aastal Tartumaale. Tartu piiskop Hermann suutis umb 1000 meest koondada. Kuna eestlased korraldasid vene eelüksustele Mooste juures eduka varitsuse, võttis Aleksander Nevski peavägi üle jäätunud Lämmijärve suuna tagasi Venemaa poole. 5
Orest Kiprenski -sündis 24.märts 1782 Nezinskaja mõisas Koporje lähedal ja suri 17.oktoober 1836 Roomas. Ta oli vene maalikunstnik, romantismi esindaja, Peterburi KA akad. Õppis 1788-1803 Peterburi KA-s. Töötas Venemaal ja 1816-22 ning aastast 1828 Itaalias. Loonud aadlisoost haritlaste, 1812.a. isamaasõjast osavõtnute, dekabristide ja nende mõttekaaslaste portreid. Neis väljenduvad ajastu eesrindlike inimeste mõtte- ja tundemaailm, patriotism ja humanism. Tööd: A.Schwalbe portree (1804), autoportree (u. 1808 ja 1828), J.Davõdovi (1809), J
Ingeri klint on Balti klindi idapoolseim lõik ja hõlmab u 250 km Narva jõe ja Laadoga järve suubuva Sjassi jõe vahemikus. Klindiastang on siin kogu ulatuses mattunud ja enamasti ka lamendunud. Aluspõhjakivimite paljandeid võib kohata vaid klindiastanguisse lõikunud jõgede kallastel. Nime on Ingeri (Ingermanland) klindile andnud A. Tammekann (1940) selles piirkonnas elanud läänemeresoome hõimude (vadjalaste, vepslaste, karjalaste, isurite) ühendnimetuse järgi. Ingeri klindil Koporje lähistel on Balti klindi paeplatoo kõrgeim punkt (kuni 140 m ümp). Suurim (kuni 50 km) on siin ka klindivööndi laius.
leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. · 1237 - luuakse Liivi ordu · 1238 - Stensby leping. Taani sai Põhja-Eesti tagasi, Järvamaa jäi ordu kontrolli alla, kuid ta ei tohtinud sinna Taani loata ehitada linnuseid. · 12401241 - Liivi ordu ja Taani väed vallutsid Pihkva ja Vadjamaa. Pihkvas seati ametisse kaks ordufoogti, Vadjamaale ehitati Koporje linnus. Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile. · 1241 - valmis Taani hindamisraamat. · 12411242 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutas sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitas selle ja lasi vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua. Ta vallutas ka Pihkva ja Irboska. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240
5 2. LAHED 2.1. Liivi lahe lahed: Ennu laht, Kasti laht, Kunnati laht, Kuressaare laht, Kõiguste laht, Laidevahe laht, Muraja laht, Mõisalaht, Paatsalu laht, Pärnu laht, Rame laht, Saastna laht, Sepamaa laht, Sutu laht, Suur katel, Tõstamaa laht, Undu laht, Vaiste laht, Vanalubi laht, Värati laht 2.2. Soome lahe lahed: Aablaht, Eru laht, Hara laht, Ihasalu laht, Kakumäe laht, Keibu laht, Kolga laht, Kopli laht, Koporje laht, Kunda laht, Käsmu laht, Lahepere laht, Lauga laht, Lohusalu laht, Muuga laht, Narva laht, Neeva laht, Paldiski laht, Paljassaare laht, Saunalaht, Tallinna laht, Vihterpalu laht, Viiburi laht 2.3. Väinamere lahed: Eeslahtm, Haapsalu laht, Haapsalu Tagalaht, Hullo laht, Jausa laht, Kassari laht, Käina laht, Lõpemeri, Matsalu laht, Saunja laht, Soonlepa laht, Suur viik, Topu laht, Triigi laht, Õunaku laht. 6 3
Rajati ka naiskloostrid, mis eelkõige olid hooldusasutused leskedele. Kronoloogia · 1227 - Suvel novgorodlaste rüüsteretk Karjalasse. · 1228 - Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. · 1234 - Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda. · 1241 - Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutab sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitab selle ja laseb vangilangenud vadjalased ja maalased üles puua. · 1242 - Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. · 1248 - 1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutab koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. · 1253 - Novgorodlased ja karjalased laastavad Alutagust. · 1255 Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani-Maavalda.
1236 Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. 1237 luuakse Liivi ordu 1238 Stensby leping. Taani sai Põhja-Eesti tagasi, Järvamaa jäi ordu kontrolli alla, kuid ta ei tohtinud sinna Taani loata ehitada linnuseid. 12401241 Liivi ordu ja Taani väed vallutsid Pihkva ja Vadjamaa. Pihkvas seati ametisse kaks ordufoogti, Vadjamaale ehitati Koporje linnus. Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile. 1241 valmis Taani hindamisraamat. 12411242 Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutas sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitas selle ja lasi vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua. Ta vallutas ka Pihkva ja Irboska. 1242 Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.
Stolbovo rahu lõpetas rootslaste osaluse aastatel 1613 kuni 1617 toimunud Rzeczpospolita ja Rootsi vägede osaluse Venemaa pärilussõjas. Lahingutegevuse käigus Rootsi ja Vene vägede vahel Soome lahe idaosa valdamise pärast toimunud nn. Ingerimaa sõja lõpetanud rahulepinguga sai Venemaa Rootsilt tagasi Novgorodi, Staraja Russa, Porhovi, Gdovi ja teisi alasid, kuid pidi loovutama Rootsile Ingerimaakoos Ivangorodi kindlusega (Jaanilinna), Jaama, Koporje, Nöteborgi (Schlüsselburgi kindluse) ja Laadogast läänes oleva Laadoga-KarjalagaKäkisalmi lääni. Stolbovo rahuga määratud piir kehtis Vene-Rootsi sõjani aastatel 16561658. 1658. aastal sõlmitud Vallisaare vaherahuga see piir muudeti, kuid taastati Kärde rahuga 1661. aastal ja kehtis kuni Põhjasõjani Pietari Brache- rootsi ja soome sõjaväelane, soome kindralkuberner. Pärast hea sõbra Karl Gustav II surma asus tegelema ka poliitikaga
vallutustest loobuma. 15. jaanuaril 1582 sõlmiti paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu. Liivimaal vallutatud linnused tuli venelastel loovutada Poolale. Rootslased omakorda vallutasid venelastelt tagasi Põhja-Eesti linnused, teiste hulgas 1581. aastal Narva. 10. augustil 1583 Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahuga said rootslased endile kolm tähtsamat Ingerimaa linnust Jaanilinna (Ivangorod), Jaama (Jamburg) ja Koporje. 1585. aastal läksid Poola ülemvõimu alla ka seni Taanile kuulunud endised Kuramaa piiskopkonna alad. Baltikum jäi nüüd jagatuks kolme krooni vahel: Läti ala tervikuna ning Lõuna-Eesti olid allutatud Poola ülemvõimule, Rootsi sai endale Põhja-Eesti, Taani säilitas oma valdusena Saaremaa. 1590. aastal sõda Venemaa ja Rootsi vahel jätkus. 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepinguga läks Vene-Rootsi piir tagasi Narva jõele
annaabi.ee 
