Uuring viidi läbi kolmel esineval skaalal (mikro, väike ja keskmine). Uuriti 10 erinevat kategooriat (globaalse kliima soojenemise, hapestumise, abiootilise ammendumise, eutrofeerumise, fotokeemilise oksüdatsiooni, osoonikihi hõrenemise, mürgistust inimestele, põhjavee reostumise, merevee reostumise ja maapinna reostumise potentsiaali. Kuna Norra on seadnud endale ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergeetika kasutamisele, siis on biomassil põhinevad koostootmisjaamad üks hea võimalus eesmärkide saavutamiseks. Kuna hetkel on maailmas enimkasutusel fosiilsetel kütustel põhinevad energiaallikad, siis otsitakse alternatiive taastuvate energiaallikate hulgast, mille keskkonnamõju oleks väiksem. Talitlusühikuid on 2: 1MJ elektrienergiat 1MJ soojusenergiat Uurimisel kasutati CML 2 Baseline 2000 Andmebaasid: ecoinvent v2.0 GEMIS 4.5 Puidu jagunemine: Mikro 70%FR 30%SR Väike 70%FR 30%SR Keskm. 90%FR 10%SR
· Kondensatsioonjaamade juurde kuulub veega jahutatav kondensaator või õhuga jahutav gradiir, millega jahutatakse ülejääv soojus ning jahutusvesi suunatakse veekogusse On, näiteks Iru elektrijaam · Kondensatsioonijaamad: · Toodetakse ainult elektrienergiat · Ehitatakse kütuse leiukoha lähedale · Madala kasuteguriga (30-45%) · Kasutusel baaskoormusjaamadena · Koostootmisjaamad · Toodavad elektrit ja soojust · Ehitatakse soojustarbijate lähedale · Sõltuvad soojuse koormusgraafikust · Kõrgem kasutegur (kogukasutegur 70-80%) 19.Millised on gaasiturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Mille poolest erineb gaasiturbiiniga elektrijaam auruturbiiniga jaamast?
võtta kasutusele tootmisest kõrvale jäetud maad tehniliste kultuuride kasvatamiseks (Eesti säästva arengu riiklik strateegia. 2005). Tootjaid doteeritakse PRIA vahendusel läbi erinevate projektide. Eesti on viimasel ajal sõlminud mitmeid kasulikke projekte. Näiteks 2007. aastal käiku lastud Estlinki merekaabel, mis ühendab Balti riikide elektriturud Põhjamaade elektriturgudega. Rajamisel on mitmed uued taastuvelektri- ja koostootmisjaamad, mis suurendavad oluliselt Eesti energiasüsteemi efektiivsust (Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020. 2010). Eesmärk on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevase põlvkonna huve kahjustamata. Ka see eesmärk ühtib säästva arengu ideega. Keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja sektorite arengustrateegiatesse ning nende arvestamine iga üksiku loodusvara kasutamisel ja kaitsel on säästva arengu ideede üks põhiprintsiipe (Eesti 21. Säästev areng)
Kunagi ütles Johann Wolf-gang Goethe kuulsad sõnad, mida Itaalias ikka on armastatud uhkusega tsiteerida: «Kui oled Napolit näinud, võid surra.» Nüüd nendivad napollased aga sarkastiliselt: «Näed Napolit ja suredki prügisse!» Nanosaaste kahjustab kõiki Napoli probleemi taustal on prügikäitlusteema kogu Itaalias ärevalt esile kerkinud. Paljud arvavad, et pikema aja jooksul võivad inimese tervisele väga kahjulikud olla ka elektri ja soojuse koostootmisjaamad. Näiteks Bologna äärelinna kerkinud kombijaama ehitustööd panid linnavõimud keskkonnaaktivistide ja arstide survel seisma. Modena ülikoolis aastaid peentolmust tingitud väärarenguid ja kasvajaid uurinud nanopatoloog Antonietta Gatti ütles Postimehele, et Põhja-Itaalias Emilia-Romagna maakonnas, kus on kokku kaheksa koostootmis- ja tuhastusjaama, on inimeste eluiga suures osas just nanosaaste tõttu keskmiselt kolm aastat lühem.
elektrijaamadele järgmises: Kasutegur on umbes 10% väiksem; Üle 50MW võimsusega jaamade kapitaalmahutused on suuremad; Käidukulud on suuremad. Maagaasi kasutamisel väheneb oluliselt ka CO2 emissioon. See on tingitud sellest, et maagaas koosneb põhiliselt metaanist CH4 , mille põlemisel CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O tekib veeaur. Süsihappegaasi osa jääb suhteliselt väikeseks. Väikeste kombijaamade võimsus määratakse vastavalt soojusturu vajadustele. Üldiselt eeldatakse, et koostootmisjaamad peavad olema võimelised katma vähemalt 90% aastasest potentsiaalsest kaugkütte vajadusest. Sellele vastab 45-50 MW võimsust soojusturu iga 1000 TJ kohta. Elektrijaama efektiivne juhtimine tähendab elektrienergia tootmist vastavalt perioodiliselt muutuvate elektrienergia tariifidega. Seda võimaldab tavaliselt koostootmisjaama koosseisu kuuluv soojussalvesti. Tavaliselt soojussalvesti planeeritakse 10-tunnilisele nimikoormusele vastava soojustoodangu vastuvõtuks. 15
· keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehnoloogia. Esimesteks tolmpõlevkivi põletavateks elektrijaamadeks olid Kohtla-Järve (1949) ja Ahtme (1951) auru keskparameetritega koostootmisjaamad. Nendes elektrijaamades kasutati kivi- ja pruunsöe põletamise kogemustele tuginevaid katla konstruktsioone. Katlad olid suutelised töötama ainult osalisel koormusel. Katelde ekspluatatsioon kujunes tsükliliseks küttepindade sagedase tuhasadestustest puhastamise vajaduse tõttu. Sai selgeks, et kivi- ja pruunsöe põletamiseks ettenähtud seadmed ei ole suutelised rahuldavalt töötama põlevkivil. Käivitusid intensiivsed teadus- ja rakendusuuringud,
Kogu energia osas oli 2010. aastal taastuvenergia osakaal lõpptarbimises 24,3%. Euroopa riikide võrdluses on Eestis toimunud kõige suurem taastuvenergia osakaalu kasv (16,1 protsendilt 2006. aastal 24,3 protsendini 2010. aastal). Järgnevad Rumeenia, Taani, Rootsi ja Hispaania. Suurim taastuvate energiaallikate potentsiaal asub biomassi sektoris, lisaks on head perspektiivid tuuleenergia, biogaasi ja väikehüdroelektrijaamade arendamisel. Puitkütuseid kasutavad Eestis uuted koostootmisjaamad Väos, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Ahtmes ning vaidlustatuna ka Narva elektrijaamad . Omaette probleem on puidust saadava hakke osakaalu vähenemine ja võsast saadava hakke osakaalu suurenemine. Lisaks metsadest varutavale puidule kasutatakse energia tootmiseks energiavõsa. Uuringuid eeskätt pajude kasutamisest energiavõsana alustati Rootsis 1976. aastal. Pajuliikidest sobivad energiavõsaks kõige enam vits- ehk korvipaju ja pikalehine paju
Traditsioonilise küttepuidu tootmine on pika aja jooksul jäänud muutumatuks, sest eriti väljaspool Tallinna on see eramajapidamiste peamiseks kütuseks. Puitkütuste eelistamist soodustab sobivate kütteseadmete (ahjud, kaminad, pliidid, jt.) olemasolu, maarahva madal ostujõud, kohalike puiduressursside olemasolu ja suhteliselt odav tööjõud küttepuidu tootmiseks. Hakkpuidu ja puidujäätmete põhitarbijaks on katlamajad ja koostootmisjaamad. 2010. aastal oli Eestis puiduküttel katlaid 851 (koguvõimsus 864 MW) ja koostootmisjaamasid 3 (Väo 25 MWel ja 50 MWth, Luunja 25 MWel ja 50 MWth, Pärnu 24 MWel ja 45 MWth). Viimase kümnendi andmed /3/ näitavad, et selliste kütuste tootmine on järk-järgult suurenenud. Kuni 2007. aastani puidubriketi ja -graanulite tootmine suurenes, väike langus toimus 2008. aastal. Juhtpositsiooni (2/3 kogumahust) graanulitootmises on saavutanud AS Graanul Invest. Teise suurtootja AS
Läänemereregiooni energiavõrkudega • Tuleb vältida soovimatut mõju ilmastule, saavutada taastuvenergia suur osakaal energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ning energiatootmise keskkonnamõju vähendamine Eesti varustatus energiaga ja isevarustusvõime • Praegu suudab Eesti tagada enda varustamise elektriga (põlevkivi 61%) • Regionaalselt hajutatud energiatootmine (sh kohalikud ressursid) • Koostootmisjaamad • Tuulepargid • Salvestusvõimalused, smart-grid • Maagaas (ka biogaas; Baltic Connector, LNG terminal) • Tuumajaam • Soojusenergeetika (kohalik kütus) • Mootorikütused Rohevõrgustik ja merealad • Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike temaatika on lahendatud maakonnaplaneeringutes ja üldplaneeringutes • Rahvusvaheliselt olulised tuumikalad • Roheline taristu • Merealad • Tuuleenergeetika merealadel • Elektrikaablid ja gaasitorud
vajaliku kütuse kogust ja vähendada kahjulike ühendite emissiooni energiaühiku kohta. Koostootmisel saab kasutada kütust, mida lokaalkatlamajas kasutada ei saa või mille kasuta- mine on keerukas (kivisüsi, masuut, hakkpuit, turvas). Enamasti kavandatakse koostootmine vastavalt soojuskoormusele ja selle koormusgraafikule. Suurematest koostootmisjaamadest väljastatav soojus suunatakse enamasti kaugküttesse. Väiksemad koostootmisjaamad võivad varustada soojusega ka üksiktarbijaid, näiteks hotellid, kaubanduskeskused jne. Lokaalsetes kootootmisjaamades kasutatakse tüüpiliselt gaasimootoreid ja kütusena maagaasi. Aurujõuseadmega elektrijaamade kasutegur kondensatsioonreziimil on 35 42%, gaasi- turbiinidega elektrijaamade kasutegur 30 39% ja kombineeritud auru- gaasiturbiinidega elektrijaamade kasutegur 45 60%. Kaod tekivad põhiliselt madalatemperatuuriliste soojusheitmetega.
annaabi.ee 
