Maakataster – maatükkide kohta peetav riiklik register. Kinnistusraamatu funktsioonid – kindlustab avalikkuse põhimõtte kinnisasjade osas( avalikustab omandisuhted ja teeb nähtavaks asjaõiguslikud koormatised ja nende järjekorra); võimaldab kaitsefunktsiooni isikule, kes kinnistusraamatuga tutvub; kontrollfunktsioon. Reaalfooliumisüsteem - kinnistu kui niisuguse aluseks võtmise korral peetakse registrit kinnistute järgi ja sel juhul näidatakse ära nn vahelduva koosseisuna igakordselt õigustatud subjektid. Lähtutakse kinnistust kui esmajärgulisest suurusest. Personaalfooliumisüsteem - register korrastatakse õigustatud isikute järgi, seega kinnistu omanike järgi,siis märgitakse igakord ära, missugused kinnistud antud omanikule kuuluvad. Rõhutatakse igakordset õigustatud isikut. Kinnistusraamat koosneb – kinnistusregister, kinnistuspäevik (kohtu kinnistusosakonnale esitatud avaldused, millega taotletakse kinnistusraamatusse kande tegemist) ,
Permakultuur - inimasustuse ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab looduses leiduvaid mustreid. See põhineb pigem asjade omavahelisel suhestumisel ja ökoloogial, kui rangetel bioloogilistel kaalutlustel, mis on tänapäeva põllumajanduse aluseks. Koaktsiad – organismide vastastikused suhted. Kooslus - mingi piirkonna kõigi elusolentie populatsioonidest koosnev kogum. Koosluse struktuur avaldub: koosseisuna (eluvormiline ja liigiline), paigutusena (jaotumus), talitusliku toitumiselementide vahetumisega (toiduahel, toiduvõrk) ja ajalise struktuurina (öö, päev, aasta). Koosluseid on palju näiteks taime-, looma- ja seenekooslus.
kompensatsiooniks omavoliliselt kaasa öösel televiisori vm eseme, kas siis turvameeste poolt kinnipeetud väikeaktsionäri tegu tuleks samuti menetleda tsiviilkorras? KOHTUMENETLUSE SUBJEKTID Õigusemõistjad- tsiviilasju lahendavad kohtud ja vahekohtud. Maakohtus lahendab tsiviilasja kohtunik ainuisikuliselt, ringkonnakohus kolmest kohtunikust koosnevas kohukoosseisus ning Riigikohus kas kolmeliikmelises koosseisus, tsiviilkolleegiumi kogu koosseisuna, erikoguna või Riigikohtu üldkogu. Registriasjades ja maksekäsu kiirmenetluse asjades on menetlejaks kohtunikuabi. Üürikomisjon ja töövaidluskomisjon käivad samuti õigusemõistmise alla. Vaidlejad- asjaosalised kelle vahel on tekkinud vaidlust lahenab kohus nimetatakse poolteks. Hagimenetluses on poolteks hageja ja kostja, hagita menetluses avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Kolmas isik on tsiviilkohtumenetluses vaidlejate hulka liigituv menetluse subjekt.
Kunstlik valik inimese sihipärane tegevus meeldivate või kasulike omaduste väljaarendamiseks. Teadlik valik tehakse omale meelepärase tunnustega taimede ja loomade välja valimisega ning nende ristamisega samaväärsega suurema saagi või toodangu saamiseks. 53.Fütotsönoosi morfol. strukt.-mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Uurides kooslust, uurime tegelikult koosluse struktuuri. Strukt. on öko.syst. isel. omadus, mis avaldub : 1)koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); 2)paigutusena(jaotumus); 3)talituslik struktuur (toiduahel, infovahetus); 4)ajaline struktuur (öö, pave, aasta) Fütotsönoos- taimekooslus; inimese loodud taimekooslus- agrofütotsönoos. Taimekoosluse iseloomustamisel kirjeldatakse järgmisi näitajaid: a) liigiline koosseid ja katvus e. horisontaalstruktuur; b) rindelisus; c)kasvukoht; kasvukohaolenevuse tõttu on taimekooslused keskkonnaindikaatorid.
osalemine bioloogilises aineringes; 5) tehnogeenne migratsioon keemiliste elementide migratsioon inimtegevuse tagajarjel. Areaalide piiratuse põhjused: geograafilised barjäärid meri, reljeef;b) klimaatilised tingimused;c) mullastikulised tingimused;d) biootilised faktorid konkurents jne.e) ajaloolised tingimused. Kooslus (tsönoos) mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Koosluse struktuur avaldub: koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); paigutusena e. ruumilise struktuurina (näit. jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaalstruktuur); talitusliku e. funktsionaalstruktuurina (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus);ajalise struktuurina (öö-, päeva-, aasta jm. rütmid). Põhjused liigi esinemisel või mitteesinemisel:organismid on vastupidavad mingis kindlas; keskkonnafaktori diapasoonis (ökoamplituudis);erinevatel liikidel on erinev ökoamplituud;
nõudjale üle varaline kasu. Sundimise kategoorilisus tuleneb selle taga seisvast ähvardusest või vägivalla kasutamisest. Ähvarduse sisu võib olla väga mitmesugune. Nii võib ähvarduse sisuks olla isiku vabaduse piiramine (isiku kinnipidamine või kinnihoidmine), häbistavate andmete levitamine või vara hävitamine või rikkumine. Ähvardusega avaldada häbistavaid andmeid on väljapressimise koosseisuga hõlmatud ka nn šantaaž, mis osa riikide kriminaalseadustes on sätstatud eraldi koosseisuna. Kui väljapressimine on lõpule viidud nõudmisähvardusega, sõltumata sellest, kas varaline kasu üle anti, võib süütegelik rünne faktiliselt jätkuda ka pärast väljapressimise juriidilist lõppemist tegevuse näol, mille tagajärjel võõras vara tegelikult üle antakse. Ka see faktiliselt jätkuv rünne on hõlmatud väljapressimisest ega vaja täiendavat kvalifitseerimist KarS eriosa muude paragrahvide järgi. Kuni ründe faktilise lõppemiseni on võimalik ka osavõtt
Struktuur ises tähenduses süsteemi (uuritava objekti) elementide suhteliselt püsivad seosed, mis määravad tema ehituse. S. on süsteemi talitluse seesmine alus. 2. demökol. populatsiooni koosseis: geneetiline, fenotüübiline, sooline, vanuseline, seisundiline, loomadel ka etoloogiline s.; 3. geoökol. maastikuosade paiknemine ja seostumus eri suurusjärkudes; 4. sünökol. ökosüsteemi ja koosluse iseloomulik omadus, mis avaldub a) koosseisuna (eluvormiline ja liigiline s.), b) paigutusena e. ruumilise s-na (jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaals., geomeetriline s. ehk arhitektuur), c) talitlusliku ehk funktsionaals- na (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), d) ajalise s-na (aegs-na), mida harilikult käsitatakse kui dünaamikat öö-, päeva-, aasta- jm. rütmidena. Subdominant allvalitsev, dominandile tähtsuselt (katvuselt, arvukuselt)järgmine liik. Sudu suitsust mürgine udu
protsessid, näit. jääaeg), Endla Reintam, 2008/2009 35 2) antropogeense mõjutuse tagajärjel. Kooslused ökosüsteemis Kooslus (tsönoos) mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest koosnev kogum. Uurides kooslust, uurime tegelikult koosluse struktuuri. Struktuur on ökosüsteemi ja koosluse iseloomulik omadus, mis avaldub: 1) koosseisuna (eluvormiline ja liigiline struktuur); 2) paigutusena e. ruumilise struktuurina (näit. jaotumus, taimekoosluse vertikaal- ja horisontaalstruktuur); 3) talitusliku e. funktsionaalstruktuurina (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus); 4) ajalise struktuurina (öö-, päeva-, aasta jm. rütmid). Kooslusi jagatakse järgmiselt: 1) Taimekooslus e. fütotsönoos Inimese loodud taimekooslus agrofütotsönoos. Taimekooslused koos moodustavad taimkatte.
vabanevad keemilised ained, mis mõjuvad teisele organismile kahjulikult. Amensalismi vormiks on allelopaatia, kui näiteks ühe taime juureeritised on pärssiva toimega teise taimeliigi kasvule. Protokooperatsioon- on kahe liigi vaheline ajutine ja fakultatiivne suhe, mis on mõlemale osapoolele kasulik. 123. Koosluste liigiline, struktuurne ja geneetiline mitmekesisus. Kontiinum, ökoton, servaefekt Struktuur on koosluse ja ökosüsteemi iseloomulik omadus, mis avaldub: 1. koosseisuna, 2. paigutusena e ruumilise struktuurina, 3. talitlusliku e funktsionaalstruktuurina, 4. ajalise struktuurina, 5. geneetilise struktuurina. Selgeid piire on koosluste vahel võimatu eristada, Koosluste ülemineku iseloomustamiseks kasutatakse mõistet KONTIINUM (pidevus). Taimkattel eristatakse topograafilist, taksonoomilist ja ajalist kontiinumi. Vastand on diskreetsus (katkendlikkus). Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema
annaabi.ee 
