intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. Orgaaniline solidaarsus-kaasaegsed ühiskonnad- inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehaanilise solidaarsuse korral. Ühiseid uskumusi on vähem. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad. Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus. Nt küla. “Gesellschaft” (assotsiatsioon)- valitseb ratsionaalne tahe. Mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud. Rollide spetsiifilisus.Nt linn. 31a. Kooskond ja assotsiatsioon, ühiskonna kaks ideaaltüüpi Tönniesilt
Progress eksistentsiaalse ängi leevendamiseks on lootus, et kõik läheb paremini. Kui seda poleks, oleks meeleheide. Francis Bacon õpime maailma tundma, meie teadmised kumuleeruvad (kogunevad). Bacon uskus empiritsismi et kõike on vaja katseliselt tõestada. ,,Hiiglaste õlgadel seisma" tähendab, et enam ei pea ise kõike välja mõtlema, et olla tark saame kasutada varem elanud õpetlaste mõtteid. Ferdinand Tönnies Gemeinschaft ja Gesellschaft (kooskond ja assotsiatsioon) kaks ühiskonna normaaltüüpi, mis kirjeldavad sotsiaalseid muutuseid. Tema sõnul ei lähe kõik paremaks, sest me liigume kooskonnast hubasest kogukonnast, kus kõik teavad kõiki, saavad hästi läbi jne, assotsiatsiooni kuhugi, kus töötame mitte üksteise hüvangu, vaid süsteemi heaks; kus puudub soojus. Inimkond liigub aeglaselt ja pidevalt algupärasusest ja ebastabiilsusest tsivilisatsiooni kõrgemate vormideni, see kestab tulevikuni
koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Kokkuvõtlikult võib öelda, et võim on ühiskonna alus protsess, mis on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu teostatakse erinevaid ressursse ja omadusi omades ning tõhusaid meetmeid kasutades. Esimese võimukäsituse põhivoolu loojaks on Thomas Hobbes, kes kirjutas oma raamatus ,,Leviathan"(1651) võimu tsentraliseeritud käsitusest ja keskendus suveräänsusele. Sellise lähenemise järgi eksisteerib poliitiline kooskond (maa/ühiskond) ning seda kehastab riik. Riik juhib kooskonda võimu abil. Modernismi üks keskne idee on võim vs vaim. Modernism eeldas võimu ja tõe vastuolu: "Tõde on vaba vaimu auhind" ... "nende privileeg, kellel on õnnestunud end vabastada" (modernistlik vaim uskus, et teab tõde ja on seeläbi vaba). 19. sajandil kujunes välja tõereziim: loodusteadus (kehtib siiani). Iga tõereziim väljendab ühiskonnas domineerivat repressioonitüüpi. Tõde on otseselt seotud võimuga
jäävad oma lähemalt ümbruselt toetust ootama. Kui erivajadustega lapsed käivad kohalikus lasteaias ja koolis, aitab nende kohalolek kõigil mõista erivajadustega elanikkonna vajadusi. Kaasamisprogrammidega lasteaiad ja koolid võivad pakkuda ühiskonnale pikaajalisi majanduslikke eeliseid. Erivadustega lastele hariduse andmine samas keskkonnas tavalise arenguga eakaaslastega on tavaliselt vähem kulukas kui erikoolide ja asutuste loomine ning rahastamine. Kooskond saab otstarbekamalt kasutada haridusele mõeldud summasid, kui ta piirab vajadust eriprogrammide järele. Lisaks on tõenäoline, et lapsed, kes osalevad sobivas programmis lasteaiaeas, vajavad kooli minnes ja hilisemas elus vähem eriteenuseid või ei vaja neid üldse. Lastest,kes õpivad elama ja mängima mitmekesises rühmas, saavad pädevad, iseseisvad töötavad täiskasvanud, kes jagavad oma oskusi ja andeid teistega. Kooskonnad saavad kasu,
Üks teoreetiline kontseptsioon, mis ka Chicagos kasutust leidis, oli saksa sotsioloogi Ferdinand Tönnies'i (1887) eristus Gemeinschaft ja Gesellschaft (kogukond vs iihiskond) vahel. Esimene neist viitab kogukondlikule elule, kus inimeste elu iseloomustasid hihedased kogukondlikucl sulned suhted ja inimeste maaihnavaade oli sarnane.. Linnaelu iseloomustab pigem pidev interaktsioon võõraste inimestega ning iga iiks peab seisma iseenese eest - ehk nn Gesellschaftlik meeleolu. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad. Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus. Nt küla. “Gesellschaft” (assotsiatsioon)- valitseb ratsionaalne tahe. Mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud. Rollide spetsiifilisus.Nt linn. Kui kõik läheks kaduma saaks neist kahest paarist kogu teaduse uuesti konstrueerida • Moraalne paanika
valdkonnas; määrata kindlaks koostöörühmad nii o sees kui suhetes avalikkusega; planeerida arengusuunad; • Prominentsus – teatud - tuntud inimeste seos sündmusega lisab uudisväärtust planeerida koolitus; fikseerida võimalikud eriülesanded (kriisikäitumine vms). Uudiskünnise ületamiseks- Väljaande ja auditooriumi isel ja suunitlus– kas olete ikka oma sõnumi Sisekommu roll: Kooskond (community) on mentaalne sümbol, mis varustab inimesi skeemidega, kuidas suunanud õigesse kohta…• Väljaande omanike mõju – kuigi ajakirjanikud on suuremalt jaolt oma luua nähtustele tähendust; Töötaja identiteet kooskonnaga on kõige olulisem faktor, mis tagab lojaalsuse ja igapäevatöös iseseisvad ja sõltumatud, võivad omanikud või peatoimetaja mõnikord oluliste majandus-, eetika; Identiteet, imago, maine
Etnos- ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asutus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning põhietnosest eraldatud etnlised rühmad, samuti oma etnosest teatud kultuuritunnuste poolest erinevad etnograafilised rühmad. Etniline vähemus- rahvusvähemus, mis paikneb riigi piirivööndis või riigita etnos, mis on keeleline kooskond, kel pole kusagul maailmas oma riiklikku institutsiooni. Etniline vähemus ruumilselt: riigi äärealadel, saarekestena riigi sisemuses, hajusalt kogu riigi maa-alal. 1)rahvusvähemus. Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist. Saavad toetuda emariigile. 2)Riigita etnos: Enamasti keeleline kooskond, kel pole kusagil maailmas oma riiklikku institutsiioni. Kurdidel pole oma riiki. Nende asuala hülmab väga plaju riike.
põgenenud. Aga võidukas kapitalism, tuginedes mehaanilisele alusele, ei vaja enam selle toetust. Idee inimese kutsumusest hiilib meie elu ümber surnud religioossete uskumuste varjuna..." 14. KOOSKONNAD, KODANIKEÜHISKOND, SOTSIAALSED LIIKUMISED - Durkheim kirjutas ,,mehaanilisest ja orgaanilisest solidaarsusest". * lihtsam, ühesugune vs. keerulisem, diferentseeritud - suht sarnase jaotuse esitas veidi varem Ferdinand Tönnies (1855-1936), raamatus 1887: ,,Gemeinschaft (kooskond - Community) ja Gesellschaft (assotsiatsioon)". * oli Durkheimist pessimistlikum: pidas, et areng oli halvemuse poole Gemeinschaft - valitseb loomulik tahe: instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused - isiklikud sidemed (sugulus-, sõprus-) on olulisimad - harjumused, traditsioonid - rollide terviklikkus - nt. küla Gesellschaft - valitseb ratsionaalne tahe: mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsedarvestused - mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel - lepingud
annaabi.ee 
