Mürgituse tunnused · Põletab limaskesta · Süda kloppib väga kiiresti · Palavik · Iiveldus · Peavalu · Kõhuvalu · Võib kaduda teadvus · Surm saabub hingamishäirete tõttu Rahvapärased nimetused · Metssirel · Surmalill Kasutusalad · Ravimina koort ja vilju · Teaduslikus meditsiinis · Vanasti Pesti koortega koduloomi Pandi naha alla puust pind, et pääseda sõjaväest Küsimused · Kuidas asetsevad õied ja marjad? · Kuidas kasutati näsiniint vanasti? · Miks kutsutakse näsiniint sumalilleks?
Enamasti tegeles oma nukuga. Kuna tegi lapseeas ka pahandust siis sai ta selle eest, kas riielda, vitsa või karistati nii, et pandi jalgupidi lumehange.elas koos oma õe ja vennaga ühes toas, seega polnud päris oma tuba. Ei ole näinud oma vanaisa, aga vanaema nägi ainult mõni kord. Sünnipäeva tal ei peetud. Aga samas teisi pühasi peeti nagu jõulud. Kuusk tuppa, lauldi jõululaule, söödi verivorste nagu kombeks. Lihavõtte pühi peeti ka, munad värviti ära sibula koortega. Kleit mis talle väga meeldis oli punane ja peal valged mummud. Lõppetuseks: lõpeta tekst nii et, võtad kõik taas kokku ja lisa oma loomingut. ( õpetaja näitega.) Väga kurb lapsepõlv, kuna vanemaid ei olnud. Peamine soov oleks. Tahaks ema ja isa, sõja ja küüditamise pärast tal vanemaid ei olnud.
Konterbant – salakaup nonnima - vilets töö tegemine Kasin – napp, vähene patsikakk - pannileib Rillid – prillid mekkima - maitsma Laas – klaas käkid - pallid(näiteks - odrajahupallid) Kuväär- ümbrik runntuhlis ja runnakas – mõlemad koortega Pale – nägu (puhas pale, naer tuli palge) keedetud kartulid (väiksemad) Kabelis – paljas (jalad olid kabelis kingade sees) koost – lusikas Lauh käis läbi – halvatus sotu- tobu Nirr – õlu (halvustavalt) labu- heinakuhi Juik – tihke kleepuv ollus nt mingi aine poolkuiv Hirmus tiidus on - väga kiire on jääk pätt- suss
väga kurvalt lõppevaid õnnetusi. Kahju, kui mõne saatus on nii kurvalt paika pandud, et ta elu tee saab otsa nii noorelt. Suureks saades on võimalus nende samade lasteaia sõpradega autoavarii teha, mis on nüüdeks ajaks Eestis jõudnud ja kasvanud väga suureks probleemiks. Pärast lasteaeda tuleb kool. Koolis tulevad uued ja huvitavad sõbrad. Paljud noored eelistavad kooli asemel linnas hulkumist, bussijaamades istumist, kaubanudskeskustes enda suguste koortega aktiivselt molutades ehk ,,chillides" või lihtsalt linna peal lollitamisega tähelepanu püüda. Sellise eluviisiga valivad nad ise endale konarliku hariduse ja halvad kombed. Töökohta neil leida just kergeks ei saa, kui koolitee on konarlik olnud, sest kes ikka tahaks endale tööle võtta kombetut ja lolli matsi. Suured halvad tegurid asja juures on ka mõnuained, alkohol ja tubakas. Mõnuaineteks peetakse narkootikume. Neid huvitavalt palju halba tekitavaid asju, käivad
ei lähe maitsetamise alla aga läheb segamise juurde. 4. maitsestamine , kaks meetotid 1. Meetod destillerimine pannakse maitseained juba destillatsioni käigus ja saab panna ainult katla destillatsioon kaudu , 2. leotamine maitseained jäätakse vedelikku sisse mingiks ajaks lihtsalt seisma. Maitsestakse et anda lõhna ja maitse omadusi , maitsestamisel kasutatakse maitseaineid , maitse ained ja maitsetaimed ürdid ja vürtsid , puuviljadega , marjadega , erinevate koortega , ja ka juured, 5. Laaberdamisel saab alkohol juurde maitsest ja lõhna laaberdus tünnid tavaliselt tamme , kastani või lehise puust. Laaberamise periood sõltub väga joogist kas mõni kuu või kümneid aastaid. Tünnid peavad olema kas uued või vanad , suur või väike.
14.Aedviljadest tarvitati naerist,hiljem kaalikat, ja hapukapsaid,hiljem tuli ka kartul kasutusele. Hapukapsasupp lihaleemega,naadisupp,värskekapsasupp piimaga,värskekapsasupp,kapsataimesupp,naerisu pp,kartuli-tangu supp piimaga,aedviljasupp,ahjunaerid,praetud kaalikad,kaalikapuder,porgandipuder,hautatud porgandid,peedipuder,ahjukapsad,mulgi kapsad,ahjukartulid,kartuliporss,kartulipuder,tuhlin ott,killatuhhlid,hautatud köögiviljad. 15.Kartulid keedeti kas koortega või hõõruti käte vahel puhtaks. Kooritud pannikartuleid tehti harva,sest pool sisu läks kaduma.Söödi kartuleid soolasilguga. 16.Marjadest olid tuntumad mustikate kuivatamine ja säilitamine keedetud pudelites,hoiti veel tooreid jõhvikaid ja meeleemes pohli.Viimaseid keedeti ka moosiks, et süüa mee ja piimaga talvel.Tehti ka marjasuppi. 17.magustoite valmistati linnupiima-mee abil,mida toodi algselt metsast.Õllesupp,sõirapudi. 18.Kasvas poest ostetavate toidu ja –maitsainete
rahvuste vahel. See ei pruugi küll kõikjal nii olla, aga siiski. Me võime küll esialgu öelda, et eestlased suhtuvad teistesse Eestis elavatesse rahvustesse sallivalt, kuid mõelgem järele. Kas mitte siis, kui buss on rahvast puupüsti täis ja mõni nooruk laiutab seal, olles pingile pannud ka oma koti ja ei suvatsegi seda eest ära võtta, ei ütle me, et tegu on venelasega nemad laiutavad ja ei mõtle teistele? Kui maa on paksult kaetud sihvka koortega, öeldakse tihti, et venelaste kamp on siin olnud. Kui kuskilt on miski lõhutud ja täis soditud, on jälle süüdlaseks venelased. See aga paneb nii meid kui ka neid üksteist vältima ja samas teeb see meid tugevamaks, kuna peame endi eest seisma. Mis kasu on sel puhul multikultuursusest? See mõjub ju rahvale halvasti: ühiskond lõheneb, eksisteerivad suured eelarvamused, protestid, eri uskude ja tõekspidamiste vahelised võitlused. Aga mõelgem, kas ei ole mitte aegade
ka naist vaid tiina pakkus et ta läheb Indreku õe mareti juurde, millega indrek kuidagi nõus oli. Õhtul koju minnes oli soe söök laual ja tua oli kudagi seist moodi. Mindi magama ja tiina ronis üles vommile (ahju peale) XII Hommikul vara ärkas tiina ja läks kaevju juurde ja üritas vett saada kui kukutas kogemata ämbri kaevju ja indrek pidi selle sealt konksuga siis välja võtma. Kui tiina küsis et mida süüa teha siis indrek vastas, et kartuleid koortega ja kui tiina viitase singile mis ta eile oli teinud ütles indrek ei siin tuleb kokku hoida ja süüa vastavalt oma tööle. Heeringat ja leiba ja kartulit. Vahepeal käis Ellis indrekule süüa viimas, kui too kraavi kaevama läks. Koju jõudes rääkis elli et too naine on seal see kes sügiselgi ja maretil tekkisid naiselikud kahtlused, kuid natukese aja pärast tuli sinna tiina ja seletas kõi kära kuidas asjad on ja et talle ikka meeldib maal ja et ta tahab tallu tööle tulle neile
see mõjutab looma edukust. Võrdlev meetod. Optimaalsusmudelite meetod. 6. Eksperimentaalne meetod, sellega seotud probleemid, näiteid. Eksperimentaalne meetod manipuleeritakse käitumist või keskkonnatingimusi ja uuritakse, kas see mõjutab looma edukust. Käitumine on kohastunud mingile kindlale keskkonnale. Kõiki eksperimente ei saa läbi viia looduslikus keskkonnas. Kajakate munakoored koortega pesasid rüüstati rohkem. 7. Optimaalsusmudelite meetod, tegeliku käitumise võrdlemine optimaalsusmudelite alusel ennustatuga. Koostatakse nn. optimaalsusmudel, mis ennustab, kuidas loom peaks käituma, et tema käitumine tooks talle maksimaalset edu - seejärel võrreldakse looma tegelikku käitumist ennustatuga. 8. Optimaalse toitumise teooria. Optimaalse toitumise teooria kohaselt toitub optimaalselt see isend, kes minimaalse aja- ja
viljaliha. Sidrunid on väga rikkad vitamiinide poolest ja neid kasutatakse paljudes kergetes jookides nagu näiteks limonaadides. Kala, kastmed (hollandi kaste), kuumad joogid, jäätises · Greip - sobib süüa hommikueineks nii suhkruga kui ilma, eelroana koos vähkide ja avokaadoga ning loomulikult sobib see puuviljasalateisse ja teistesse magustoitudesse. · Mandariin - Mandariini kuivatatud ja jahvatatud koortega saab maitsestada küpsetisi ja järelroogi. Puuviljasalatid, tordid. Luuviljalised: · Aprikoos - on õitsemise ajal raagus, lehed tulevad peale õitsemist. Aprikoosi viljaliha on väga õrn ega talu hästi transporti. Seetõttu koristatakse nad pooltoorelt ja lastakse sihtkohas järelvalmida. Aprikoosid sobivad lihtsalt söömiseks, aga sobivad hästi nii magustoitudesse, kookidesse ja kokteilidesse kui ka kergetesse einetesse, kala- ja liharoogade
annaabi.ee 
