Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormiste normid kaotati, talud anti rendile. Mõisa juurde loodi vallad. 1816 vastuvõetud ja 1819. Aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega otsustati kaotada pärisorjus; talurahvas võus omandada ka kinnisvara, koormisena tuli kasutusele raharent ning loodi talurahvakogukonna- vallad. 1849. aasta Liivmaa talurahvaseadus kinnitas, et kogu maa oli mõisnike oma, kuid määras ära maa kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade kasutuses, tunnistati talumaaks, mida võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1856. aasta Eestimaa talurahva seaduse järgi eristati mõisamaa ja talupoegade
vakuseks. Vakus- kirjalikes allikates on nimetatud vakuõigus 1341 aastal, vakupiirkond 1408. aastal. * Vakuse kolm olulist tunnust: 1. kindel territoorium e vakupiirkond, 2. maksude tasumine – vakuõigus 3. maksude sissenõudja kostitamine maksukohuslaste poolt e vakupidu. Vakuseid kasutati 16.–17. sajandini. Termin esineb kirjalikes allikates. * Uue võimu kindlustumine maapiirkondades oli aeganõudev. Tõenäoliselt piirdus see esialgu vaid kohaliku rahva maksustamisega. Esimese koormisena kehtestati nähtavasti kirikukümnis. Hinnus – kindlaks määratud suurusega maks Kümnis- osa saagist, algselt olnud ilmselt kümnendik saagist, hiljem kasvas veerandini. Maksud määrati talude kaupa. Maksude tasumise korraldasid vakuse adratalupojad ühiselt. Algselt peeti sügiseti vakupidu, mis asendus vastavate loonustasudega. Algselt maarahval ka sõjaväekohustus. Asendus tulirelvade tulekul, kui tekkis palgaarmee, vastava maksuga. Toimis naturaalmajandus
ja uute mõisate asutamine. Ülestõusnuteks olid talupojad umbes 10 000 meest.talupojad kaotasid ja alistusid. 8. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. Õpik lk. 90-119, 132-135 Läänikorraldus maad olid jagatud maaisanda poolt läänideks,lääni omanik oli kohustatud toetama sõjaliselt maaisandat,talupojad olid maksukohuslased läänimehe ees,esimese koormisena kehtestati kirikukümnis.Mõisate rajamine-mõsad olid peamiselt rajatud peatumispaigaks maksukogumiseks. Sunnimaisuse ja teoorjuse kujunemine-talurahvas oli algselt isiklikult vaba aga see muutus Jüriöö ülestõusu järel,kus hakkas välja kujunema sunnimaisus ja pärisorjus. 9. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. Eestlased linnades. 120-125, 136-137
(6) Nisu, nagu ka oder ja hirss on Euroopa vanemaid toiduteravilju. Iseseisva kultuurina hakati nisu Eesti alal kasvatama võrdlemisi hilja. Oma osa selles oli paikkonna geograafilisel asendil: nisu kasvatamiseks sobivad paremini lõunapoolsed piirkonnad. Nisu tagasihoidlikku osatähtust näitab juba seegi, et 16. sajandi keskel ulatus nisu protsent viljaandamis harva üle ühe. Rohkem kasvatati nisu Saare-, Hiiu- ja Läänemaal ning Lõuna- Eestis. Neis paigas tuli seda ka koormisena sagedamini ette. (6) 6 Oluline koht eestlaste maaviljeluses kuulus karale. Kaer on mullastiku suhtes võrdlemisi vähenõudlik, kui vajab küpsetamiseks rohkem aega kui oder. Kaera külvati enamasti vaid võsamaale, sest ta esines kümnisena ka seal, kus rukist ja otra nõuti hinnusena. Kaera kasvati rohkem Lõuna- ja Ida- Eestis, mõnikord isegi rohkem kui otra. Kaerajahust küpsetati leiba,
õpetuse raamatut" ... F. W. Willmann? Karja kirikuõpetaja, rahvajutud. Kellele kehtestati koolikohustus ja mida koolis õpiti? Kuidas olid koolipidamisega seotud ülesanded jaotatud kiriku ja mõisa vahel? 17239. kehtestati koolikorralduskava, koolikohustus 7-12 aastastele lastele, kellel polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. Nõue: Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, piibli lugemine ja lauluraamatu kasutamine Taluperedes nähti koolikohustust täiendava koormisena. 1765. uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse.
see ¼ saagist. Alates 15. saj. mõisate arv järsult kasvab, lisaks arvu kasvule laienevad ka mõisate põllud ja seoses sellega hakatakse üha rohkem kasutama talupoegade tööd mõisapõllul. Põhjuseks on viljahinna tõus ja stabiilse mahuka turu tekkimine. Kui varem on talupoja põhikoormiseks loonusrent, millest suurema osa moodustas viljakümnis (teokohustusest on teateid veel vähe), siis nüüd hakatakse põhilise koormisena nõudma 5 tegu. Siit algab teoorjusliku mõisamajanduse kiire areng. Teoorjus ei kasvanud Eestis ühtlaselt. Liivi sõja alguseks oli teorent valitsevaks rendiliigiks muutunud just eramõisates, kuid näiteks Saare-Lääne piiskopkonnas oli see suhteliselt tagasihoidlik. 16. saj. jätkus mõisapõldude laiendamine.
kriminaal korraldused, kuid ei ilmunud, sest teadi, et hakatakse Balti provintsides rakendama Vene seaduseid. I ETAPP- 1816-1819 pärisorjuse kaotamise seadus. II ETAPP- 1849 ja 1860 Liivimaa talurahvaseadus. II Etapp 1856 Eestimaa talurahvaseadus. 1863- Passikorraldus, mis sätestas talupoegade liikumisvabaduse kogu keisririigi piires. 1865- Mõisnike kodukariõiguse kaotamine. 1866- Vallaseadus- Vabastas talurahva omavalitsuse mõisnike eestkoste alt. 1868- Teotöö kaotamine koormisena. Õiguslikud ümberkorraldused alates 19. sajandi viimasest veerandist: Venestamise periood- Venestamine ei mõjutanud õigust otseselt, Eestis kehtestus Euroopa õigus, kuid tuli läbi Venemaa, kus seda õigust kohandati vene oludele Euroopalik õigus Eesti ja Läti aladele. Üldkohtud- Olid mõeldud kõikide seisuste jaoks. seaduse ees kõik seisused olid võrdsed. Juriidiline haridus ja õigusteadus: Varem õpetati Rooma õigust ja Rootsi õigust
1 kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. Koormise täitmist kontrollib valla- või linnavalitsus. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. Koormis ei või olla lepingu objektiks. Vallavanem ja linnapea Vallavanem/linnapea on valitsuse juht, kes esindab valitsust (primus inter pares) ja seaduste ning omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ja kehtestatud korras ka valda või linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut. Vallavanema või linnapea töötasu määramise küsimuse otsustamine kuulub volikogu ainupädevusse
annaabi.ee 
