aasta - kogumisretked 1914 kirjutas üles esimesed vaimulikud rahvaviisid Jõudis koguda ligikaudu 1800 viisi Kreegi rahvaviisikogu säilitatakse Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas. Kreegi looming Cyrillus Kreek oli üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile ja ka palju muusikat puhkpilliansamblitele. Kõige ulatuslikum valdkond oli aga a cappella koorimuusika. Suurem jagu Kreegi koorimuusikast tugineb rahvalauludele. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid polüfooniliste kompositsioonivõtete rakendajad. Kreegi mälestussammas Kreegile on püstitatud sammas Haapsalus tema kunagise maja ees. Mälestussamba autor on Aime Kuulbusch. Kokkuvõtte 3. detsember 1889– 26. märts 1962 Üks viljakamaid heliloojaid, dirigent, muusikapedagoog Uuris ja kogus rahvaviise
jaanuaril käisin Estonia Ooperimajas kuulamas Georges Bizet´ooperit ,,Carmen", mille hooaeg on Estonias järjekorras juba kümnes. Ooperi peaosatäitjaks oli Carmenit mänginud noor metsosopran Juuli Lill, kes on mänginud näiteks Brangäne'i Wagneri ,,Tristan und Isolde"´s. Don José'd mängis Mart Madise, Escamillot Rauno Elp. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, dirigentideks Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Ooper koosnes omavahel põimitud orkestri-, soolo-, koorimuusikast ning mõningastest dialoogidest. Ooperi jooksul kõlas mitu korda ,,Habaneera", mida esitas Carmen, keda kohati toetasid teised esinejad ning orkester. ,,Habaneera" on aaria armastusest, mille korduvaks mõtteks on ,,armastus on mustlaslaps, kes ei allu seadustele"('amour est un oiseau rebelle, Que nul ne peut apprivoiser). ,,Habaneera", teise pealkirjaga ka ,,L'amour est un oiseau rebelle" (,,Armastus on vaba lind")vokaaliulatus ulatub D4-st F5-ni
........................... 6 Kasutatud allikad................................................................................................... 7 2 Sissejuhtus Veljo Tormis sündinud 7. august 1930, suri 21. jaanuaril 2017oli eesti helilooja, keda peetakse 20. sajandi üheks olulisemaks heliloojaks Eestis. Rahvusvaheliselt on tema kuulsus peamiselt tema ulatuslikust koorimuusikast, mis ületab 500 individuaalset koorilaulu, millest enamik on a cappella stiilis. Suurem osa neist tükkidest põhineb traditsioonilisel muistsel eesti rahvalauludel (regilauludel), kas tekstuaalselt, meloodiliselt või lihtsalt stilistiliselt. Tema kompositsioon mis enamasti väljaspool Eestit esitatakse on , "Curse on the Iron" (Raua needmine) (1972), tugineb iidsele shamaanistlikule traditsioonile, et ehitada sõna kurjaavalduste allegooria. Mõned tema teosed olid
GUSTAV ERNESAKS 1908 1993 Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908 Peningi vallas Perila külas. Tema peres armastati muusikat ja laulmist, kuid poisil oli muidki huvisid. Nõnda alustas ta tõsisemaid muusika- õpinguid alles 15-aastaselt. Muusikalise hariduse omandas Ernesaks Tallinna Konserva- tooriumis, kus alguses õppis orelit ja klaverit, hiljem aga lõpetas muusikapedagoogika ja kompositsiooni (õppis Artur Kapi juures) erialal. Peale lõpetamist töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis muusikaõpetajana. Tal oli eriline anne õpilasi sütitada ja paremini laulma panna. Näiteks sai tavalisest Tütarlaste Gümnaasiumi koolikoorist peagi väga hea kontsertkoor, millest kujunes ülelinnaline Naislaulu Seltsi Naiskoor. Kiiresti sai Ernesaksast väga tunnustatud koorijuht. Ta kutsuti juhatama toona üht tugevamat koori - Eesti Meestelaulu Seltsi meeskoori. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akade...
Sellest abielust sündis neil kaks tütart ja poeg. 1940-1941 ja 1944-1950 aastatel oli Kreek Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppejõud, kui teda sunniti sealt lahkuma. 1950. aastatel töötas Kreek Haapsalu Pedagoogikakoolis klaveriõpetajana. Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962. aastal ja ta maeti Haapsalu vanale kalmistule. 2001. aastal avati Kreegi kortermuuseum ja mälestussammas. 2.4 CYRILLUS KREEGI LOOMING • Mitu vokaalsümfoonilist teost • Koorimuusikast • Üle 600 vaimuliku laulu • 4 instrumentaalteost Kreegi loomingu kuulsaim osa on koorilaulud: • „Meil aiaäärne tänavas“ • „Jaaniussike“ • „Kuula valgusest imelist juttu“ • „Meie err“ • „Sirisege, sirisege, sirbikesed“ • „Maga, maga, Matsikene“ 3. KOKKUVÕTE Cyrillus Kreegi osa eesti rahvaviiside kogumisel on olnud suur ja sügav. Teda võib pidada
ühe korra. 3.2.1. Muusika Juunis 2007 toimunud Eesti kunsti näituse avamisele Põhja-Hollandis De Wijkis andsid erilise pidulikkuse Arvo Pärdi teoste "Meie Isa" ja "Peegel peeglis" ettekanded Hollandi Orion Ensemble'i (klaver, tsello, viiul) esituses koos ansamblijuhi Leonard Leutscheri erakordse sissejuhatusega A. Pärdi teostesse. Samuti juunis 2007 toimus Läänemereregiooni koorimuusikale pühendatud kontsert Põhja-Hollandis, Zutphenis. Peamiselt Eesti koorimuusikast (C. Kreek, A. Pärt, U. Sisask) koosneva kavaga "Noordelicht" esines Zutpheni vokaalansambel (meie mõistes harrastuskoor); orelil saatis Eesti orelimängija Toomas Trass. 21. märtsil 2005 sõlmis dirigent Neeme Järvi nelja-aastase koostöölepingu enam kui 100-aastase Haagi sümfooniaorkestri - Residentie Orkester'iga, mida ta 2008. a. pikendas 2011. aastani. 15. juunil 2007 toimus Haagis Residentie Orkester'i Neeme Järvi 70
näidata!". Väga palju kirjutas Kreek eesti ja rannarootsi vaimulike rahvaviiside seadeid. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile, palju muusikat puhkpilliansamblitele (peamiselt süite Vokaalsümfoonilisest muusikast on märkimisväärne Reqiuem c-moll, samuti kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas". Suurem jagu Kreegi koorimuusikast tugineb rahvalaulule. Regivärsilise rahvaviisi kasutamisel paistab Kreek sageli silma väga suurejoonelise arenduse poolest - neid on raske pidada lihtsalt lauludeks, tihti on eelistatud nimetust koorisümfoonia ("Meie Err", "Maga, maga Matsikene", "Sirisege, sirbikesed", "Mis sa sirised, sirtsukene?", "Undsel ilmal lätsi ma" jt). Täiesti ainulaadne eesti (koori)muusikas on aga vaimulike rahvaviiside kasutamine Kreegi poolt. Vaimulikud viisid on kõik Kreegi kogutud
Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid plüfoonilste kompositsioonivõtete rakendajaid. Väga on ta armastanud kaanonit. Erakordne oli ka Kreegi järjekidlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete täitmisel. Kreegi loomingu põhiosa moodustab koorimuusika. Originaalviisilisi koorilaule ilmalikele ja vaimulikele tekstidele on üle 20, rahvaviisitöötlusi üle 700, koraalitöötlusi rohkem kui 500. Näiteid koorimuusikast: · 1912.a ,,Nõmmelill" · 1923.a ,, Õnnis ime" , ,,Kiida mu hing" · ,,Maga, maga Matsikene" · ,,Sirisege, sirbikesed" Näiteid instrumentaalteosteist: · ,,Pärnumaa" (1952, süit sümfooniaorkestrile) · ,,Setu sümfoonia" (1953, sümfooniaorkestrile) · ,,Hiiumaa" (1947, süit puhkpilliorkestrile) KOKKUVÕTE Mart Saar ja Cyrillus Kreek olid väga sarnased oma loomingu poolest. Nende põhimõtted ühtisid palju ja mõlema elutööks oli rahvaviiside taaselustamine
Paari aasta pärast valmis tema esimene muusikaline suurvorm - ballett ,,Kalevipoeg". Konservatooriumi lõpetades kirjutas Eugen muusika lastenäidendile ,,Kuus venda". Järgnevalt loob ta muusika kahele Shakespeare`i näidendile - ,,Palju kära ei millestki", ,,Veneetsia kaupmees" ning Schilleri ,,Wilhelm Tell`ile". Eugen Kapi õnnestunumaks teoseks kujunes saatemuusika Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus" dramatiseeringule Tallinna töölisteatris. Eugeni koorimuusikast omandas suurema tähelepanu ,,Tütarlaste laul" naiskoorile ja 11 ,,Peiu" segakoorile. (Kõrvits 1964: 25-26) 1930. aastal lõpetades konservatooriumi jäi Eugen ilma tööta ning elatus juhuslikest klaveri- või teooriatundide andmisest. Kuus aastat hiljem avaldus Eugenil võimalus töötada konservatooriumi koori dirigendi käealusena, kuid aasta hiljem pakuti talle hoopis pedagoogi kohta teooriaõpetajana
annaabi.ee 
