Esimesed heliloojad 11. klass 19. sajandi lõpu Eesti muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ja koorilaulus eeskätt Liedertafel'i-stiil (sks Liedertafel-laululaud). Liedertafel'i-stiil tähistas tundelist mitmehäälset meestelaulu, mis levis 19. sajandi Saksa lauluseltsides. Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas
Nad pöörasid suurt tähelepanu ka enda arendamisele, näiteks õppisid keeli, kirjutasid luulet ja tegelesid spordiga. Kõigis alades üritati teistest parem olla. Peaaegu igal õhtul kogunesid aristokraadid mõnda majja kus nad jõid veini, sõid ja arutasid riigiasju. Tihti kestsid sellised koosviibimised hiliste õhtutundideni. Olümpiamängud Kreeklastel oli kombeks korraldada jumalate auks igasuguseid võistlusi. Võisteldi nii tantsudes ja koorilaulus, kuid tähtsamaks peeti võistlusi Zeusi pühapaigas Olümpias. Olümpia asus Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus,
Atika tragöödia saavutas oma suure populaarsuse juba 5. sajandil eKr ning 4. s. eKr levis juba üle kogu Kreeka. Esimesel pilgul paistab, et on olemas ka teooriaid, kus seostati tragöödiat saatürdraamaga, kuid jumal Dionysose saatkonna moodustanud ülemeelikud saatürid ei olnud üldsegi sarnased sokuga. Samas ei ole ka välistatud, et kreeklased võtsid selle sõna üle mõnelt teiselt rahvalt, kuid siiski on dialoogi tekkimine jälgitav meieni jõudnud koorilaulus. Arisoteteles aga sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega ditürambe laulvast koorist. Ditüramb algselt oli ülistuslaul Dionysose auks, kes oli viljakuse- ja veinijumal. Etendused Kreekas kuulusidki kõigepealt kevadpidustuste, suurte dionüüsiate kavva ning alles hiljem said nad tavapärasteks muudelgi pidustustel. Atika komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid lõbusad meestesalgad Dionysosepühal
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017. Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina.
Nad pöörasid suurt tähelepanu ka enda arendamisele, näiteks õppisid keeli, kirjutasid luulet ja tegelesid spordiga. Kõigis alades üritati teistest parem olla. Peaaegu igal õhtul kogunesid aristokraadid mõnda majja kus nad jõid veini, sõid ja arutasid riigiasju. Tihti kestsid sellised koosviibimised hiliste õhtutundideni. Olümpiamängud Kreeklastel oli kombeks korraldada jumalate auks igasuguseid võistlusi. Võisteldi nii tantsudes ja koorilaulus, kuid tähtsamaks peeti võistlusi Zeusi pühapaigas Olümpias. Olümpia asus Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus,
vastuvõtlikum noorem generatsioon. Oleks ekslik arvata, et Saare loomingusse alati hästi suhtuti. 1922. a. toimus Tallinnas esmakordselt Mart Saare helitööde õhtu. Sel puhul kirjutati, et Saar püüdvat "uut Eesti stiili luua", ühendades rahvamuusika elemente moodsa muusika väljendusvormidega, täpsemalt-ekspressionismiga, mistõttu tekkivat ebaloomulikust ühtesegamisest piinlik mõju isegi koorilaulus. 1926. a. esitas Tartu üliõpilasmeeskoor Saare laule Ungaris. Mitu kuud hiljem järgnes üllatus- Ungarist saadeti trükitult ja ungarikeelse tekstiga neli seal lauldud laulu. 1925. a. toimus Saare helitööde kontsert, seal esitati teiste seas ka muusika Oro muinasjutt-näidendile "Kadunud printsess", sellele ilmus väga erinevat kriitikat, nii head kui halba. Arvamustes öeldi, et "Mart Saar saab olema meie tulevastele 10
ülessoendatud vale klassitsismi sanktsioneeriv maik juures pole, et seal nii hästi ettekandev kogu, kui ka auditoorium ammuli suuga seisab./.../ Jah, pärast kui asjad käima hakkavad, järelaimajad oma käppadega tulevad, diletandid oma kulpidega, päevamood oma küüntega ja arvustajad oma tsenseerimis- nugadega, oma surmalauludega ja hümnustega, siis hõõrub mõnigi oma silmi. Siis saavad aru needki, kelle katekismuses ainult Silcher ja Abt seisavad. /.../ Koorilaulus piiratud abinõudega tõesti midagi luua, ei ole sugugi kerge, seda enam peame kiivalt tunnistama, et siin mõndagi on, mis uus ja algupärane, mitte ainult üleüldse kunsti mõõdupuu järel otsustades, vaid ka meie rahva iseäralduse mõttes. Igal laulul on midagi öelda /.../ ühesõnaga, värskus lehvib siin vastu." Kui arvestada impressionismile iseloomulikku kalduvust jääda püsima ühe mulje mõju 15
sajandi teisel poolel eKr Spartas tütarlastekooride juhi ja poeedina. Alkmanist peale saab koorilüürikale omaseks dooria dialekt, olgu poeet pärit kust tahes. Alkman toob traditsioonilisse koorilaulu poeedi isikliku suhtumise, tema laulud on seotud kindla koha, aja ning kindlate inimestega. · Stesichoros (sünd. u 630 eKr), tegutses Sitsiilias. Üheks oluliseks uuenduseks koorilüürika muutumises oli eepiliselt käsitletud mütoloogilise ainestiku kasutamine koorilaulus. Tekkis eepose, koorilüürika ja tragöödia vahepealne zanr. Tema loomingu fragmentides on täheldatav hilisemas koorilaulus tavapäraseks saanud laulu triaadiline e kolmeosaline ülesehitus: stroofile järgnes teine, samasuguse värsistusega antistroof, ning seejärel erinevalt konstrueeritud epood järellaul. Seejärel kordusid uuesti stroof-antistroof-epood. Stesichorose teos ,,Ilioni hukk" on mõjutanud nii Rooma eepost kui kujutavat kunsti. · Arion (7.6. saj
Vaimulikke rahvalaule kirjutas ta üles peamiselt Läänemaal, eestlaste ja rannarootslaste aladel, aga ka saartel. Ise kasutas ta vaimulike rahvalaulude kohta toredat väljendit ,,konksude, lintide ja keerutustega laulud". 4.2.Mart Saare looming Mart Saare varane novaatorlik looming oli suuresti mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest ekspressionismist ja impressionismist. Uudne lähenemine kajastus eriti tema soololauludes (,,Must lind") ja klaveripalades, aga ka mõnes koorilaulus. Klaveripalas ,,Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Oma küpsemas loomingus pöördus helilooja rahvalaulu poole ning loobus moodsast helikeelest. Saart peetakse üheks rahvusliku stiili rajajaks ja eesti professionaalse muusika alusepanijaks, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kelle looming on tihedalt rahvamuusikaga läbi põimunud. Ta suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust,
karbikese sees. Kasseti põlvkonna kõrval kerkisid esile ka Ellen Niit ja Jaan Kross. Uued proosaautorid: Mati Unt (,,Hüvasti kollane kass"), Enn Vetemaa, Arvo Valt. Proosas hakati käsitlema ühiskondlike teemasid, ajapikku muutus olulisemaks psühholoogiline inimeste siseilma kujutamine. Läbi inimese käsitleti ühiskondlikke probleeme. MUUSIKA Ei jäänud uue ideoloogia pealesurumisest kõrvele, kuid seda sai mõjutada vähem kui teisi valdkondi. Koorilaulus rahvuslikkuse rõhutamine, kuid see jäi plakatlikuks. Muusika pidi paljudele massidele meeltmööda olema. See polnud väga isikupärane ja omapärane, see oli ilmetum. Edasi tegutses vana põlvkond: Artur Kapp ja Heino Eller, Gustav Ernesaks (koolimuusika arendaja ja edendajana). Uus põlvkond: Jaan Rääts, Eino Tammberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt. Moodustasid oma loominguga teatava opositsiooni senisele Eesti muusikale. Ei tahtnud olla pseudorahvuslikud
annaabi.ee 
