· Georg Ots sündis 21.märtsil 1920 Venemaal · Ta oli armastatud eesti ooperilaulja · Ta suri 55-aastaselt 5.septembril 1975.aastal ajukasvajasse HARIDUS · Tallinna Prantsuse Lütseum · Tondi sõjakool · Teenis lühikest aega Eesti merejõududes · Inseneriharidus LAULJAKARJÄÄR · Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis · Õpingud Tallinna Konservatooriumis · Koorilaulja Rahvusooperis Estonia · Ooperisolistina Jevgeni Oneginis, tuntuim roll Rubinsteini ,,Deemonis" · Estonia laval laulis ta 1951.aastast kuni surmani · Esinemised Leningradis, ooperimajades Nõukogude Liidus ja Moskva Suurel Laval · Imre Kálmáni opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel valminud film "Mister X,, ISIKLIK ELU · Georg Otsa ema oli Lydia Ots, isa tunnustatud tenor Karl Ots ning õde Maret Purde · 3 abielu · 3 last, 2 kasupoega
Georg Ots Georg ots sündis 25. märtsil 1920, sel aasatl kolis tema perekond Eestisse. Ta suri 5. Septembril 1975. Ta oli Eest tuntud ooperi laulja ja näitleja. Tema ema nimi oli Lydia Ots ja isa oli Karl Ots. Isa oli alguses Estonia koorilaulja, hiljem juba ooperi- ja operetisolist. Georgile oli siis Estonia majas juba lapsest saati viibinud. Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, kus ta sai väga hea hariduse ja ta valdas mitmeid keeli. Isa nõu kuulda võttes alustas Georg Ots 1940. a ehitusinseneri õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1941. aastal ootasid teda ees mitmed rasked aastad Nõukogude sõjaväes ja metsatöölaagrites. Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse
4 Haapsalu Raudteejaam kuulsaim kummitus, ilmub toomkiriku ristimiskabeli aknale igal aastal augustis, täiskuu ajal. Haapsalu lossikiriku külge ehitatud ümmarguse kabeli aknale ilmub täiskuu paistel valge naisterahva kuju, mida päeval näha ei või. Sel ajal, kui lossi üle Saaremaa piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kõva kloostri seduse järele kombelikult elama. Aga seal oli üks toomhärra koorilaulja poisi riietes noore neiu sisse toonud. Kaua jäi see saladuseks, mis sugu tema oli; kui piiskop jälle ükskord Haapsallu tuli, äratas see tema tähelepanemist, nii et ta laskis uurimise toime panna. Toomhärrade juuresolekul otsiti kõik kahtlased ruumid läbi ja leiti koorilaulja poiss naisterahvas olevat, kes meesterahva riideid kandis. Piiskop kutsus varsti nõukogu kokku ja see mõistis, et naesterahvas peab müüri sisse müüritama, mis sel ajal just pooleli oli ja toomhärra lossi
Schuberti, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski ja paljude teiste heliloojate loomingut. Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg Otsal esineda ka mõnes Euroopa riigis, eriti populaarseks ja armastatuks sai ta Soomes. Aastal 2004 ilmus tema kogumikalbum "Eesti kullafond" Töö Estonia koorilaulja 1944–1945 Estonia solist 1945–1975 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis direktorina 1951–1952 Eesti Teatriühingu esimees 1974–1975 Tunnustused Georg Otsale omistati 1960. aastal Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetus, mis oli tol ajal kõrgeim tunnustus loomeinimesele. 1950. ja 1952. aastal sai Georg Ots tolleaegse NSV Liidu kõrgeima riikliku preemia Stalini prremia laureaadiks. 1964. aastal sai teTunnustusedmast spordiühingu "Kalev" auliige. 1968
Autobiograafilised teosed Tekivad interpreetide koolkonnad Tekivad ka rahvuslikud koolkonnad Franz Shubert 17971828 Elu Tema nooruse kohta on vähe andmeid, elas avalikkuse eest varjatult. Sai kuulsaks pärast surma. Isa oli talupoeg, töötas kirikukoolis õpetajana. ema oli kodune luksepatütar. Perel oli oma ansambel. Tema stiili iseloomustas siirus, avatus, väljendusvabadus ja maitsepuhtus ning tõsidus. Schubert oli õukonnas koorilaulja ja viiuldaja. Tsehhist orkestrijuht sisendas temasse armastust rahvamuusikasse. 13 aastasena tegi oma esimesed eksperimentaalsed teosed. Loobus abiõpetaja tööst isa koolis, ta ei talunud absoluutselt rutiini. Ta elas seetõttu pidevas vaesuses, sõprade almusest. Ammutas inspiratsiooni viini tänavamuusikutelt restoranides, kõrtsides jne. Oli väga produktiivne kirjutas lühikese elu jooksul u 1500 teost. Tema muusikat ei tunnustatud, läbi aegade üks vaeseim helilooja. Looming
"Nooruse maagilised sarved". 1897. aastal , olles 37. aastane, pakuti Mahlerile direktori ametit Viinis Riigiooperis, mis oli kõige mainekam positsion Austria Impeeriumis. See oli riiklik ametikoht ning Austria- Ungari seaduse kohaselt ei tohtinud sellistel ametikohtadel töödata juudid. Mhler, kes polnud kunagi jumalakartlik olnudega kinni pidanud juudi kommetest, hakkas tegema ettevalmistusi ümberastumaks Rooma Katoliku kiriku liikmeks. Lapsena oli ta olnud koorilaulja ühes katolikus kirikus, kus ta ka õppis klaverimöngu koorijuhi käe all. Aastate möödudes huvitus Mahler üha enam katoliiklusest ning selle mõjud olid esindatud ka tema teostes, näiteks tema Sümfoonias number 1. 1899. ja 1910. aastal juhatas Mahler kontrollitud versiooni Schumanni Sümfooniast number 2 ja 4. Kümne aastaga Viini Ooperis muutis Mahler selle institutsiooni repertuaari ja tõstis selle kunstilisi standardeid, allutades nii esinejad kui ka kuulajad enda tahtele
seas. Brahms oli suures vaimustuses tema “Don Giovanni” dirigeerimisest. 1897. aastal, olles 37-aastane, pakuti Mahlerile direktori ametit Viinis Riigiooperis. See oli riiklik ametikoht ning Austria-Ungari seaduse kohaselt ei tohtinud juudid sellistel ametikohtadel töötada. Mahler, kes polnud kunagi jumalakartlik olnud ega ka kinni pidanud juudi kommetest, hakkas tegema ettevalmistusi astumaks Rooma Katoliku kiriku liikmeks. Lapsena oli ta olnud koorilaulja ühes katoliku kirikus, kus õppis ka klaverimängu koorijuhi käe all. Aastate möödudes huvitus Mahler üha enam katoliiklusest ning selle mõjud olid esindatud ka tema teostes, näiteks tema Sümfoonias number 1. Kümne aastaga Viini Ooperis muutis Mahler selle institutsiooni repertuaari ja tõstis selle kunstilisi standardeid, allutades nii esinejad kui ka kuulajad enda tahtele. Uus direktor koondas oma energia klassikalistele ooperitele
lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastusse) Maria ossa. Pärast õppestuudio lõpetamist sai temast Estonia rahvusooperi solist. Tal on olnud üle viiekümne rolli ooperites, operettides ja muusikalides. Suurematest rollidest loobus ta aastal 1998. Alates aastast 1997 töötab ta Estonias ka näitejuhina. Alfred Doolittle, Eliza Doolittle'i isa-Mart Laur Mart Laur on lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi laulmise erialal. M.Laur on olnud koorilaulja Rahvusooper "Estonia" ooperikooris ja RAM-is. Tema rolle: Sarastro (Mozarti "Võluflööt"), Dulcamara (Donizetti "Armujook"), 11 Uberto (Pergolesi "Teenija-käskijanna"), Colline (Puccini "Boheem"), Bartolo (Paisiello "Sevilla habemeajaja"), Bartolo (Mozarti "Figaro pulm"), Basilio (Rossini "Sevilla habemeajaja") jne. 12 Põgusal Leedist nii möödnund kui tulevatsel aegadel
Ta jutustas oma nägemisest õpetajale. See laskis selles toas, kuhu tondid ära olivad kadunud, põranda üles võtta ja selle aluse läbikaevada ning leidis säält kahe inimese, ühe suurema ja teise vähema, luud. Need maeti surnuaia pääle uuesti maha ning sellestsaati pole sääl ilmasgi enam tontisi nähtud. Lossi neiu Sel ajal, kui Haapsalu loss Saaremaa piiskoppide valitsuse all oli, toonud üks doomiherra, kloostri valjude seaduste keelust hoolimata, ühe naisterahva, kes koorilaulja poisikese riidesse oli pandud, enese kaasas lossi. Kaua aega ei teadnud teised kirikuteenrid mitte, et koorilaulja poisike naisterahvas oli, aga viimati jäivad nad kahtlaseks ning kui piiskop Haapsalu tuli, teatati sellest temale ja ta laskis sel ajal, kui doomiherrad kirikus olivad, süüdlase elukorteri läbiotsida, kust poisikeseks peetud neiu naisterahva riides ülesleiti. Kohe kutsus piiskop kiriku nõukogu kokku, kes otsuseks tegi, et naisterahvas pooleli oleva kabeli
Nõukogude ajal teatavasti suunati kooli, olin juba valmis minema matemaatikaõpetajaks Pärnusse. Samal ajal aga jõudis tupikseisu toonane Tartu matemaatika- ja füüsikakool, kust personal lahkus madalate palkade ja asutuse ebakindla tuleviku tõttu poole õppeaasta pealt täies koosseisus. Olin oma kursusel päris aktiivne ja ilmselt seetõttu ka tolleaegne kateedrijuhataja Jaan Reimand selle töövõimaluse minuga Vanemuise tänava õppehoone puhvetisabas jutuks võttis. Olin ka innukas koorilaulja - laulsin kogu ülikooliaja ja palju aastaid 31 hiljemgi Tartu Ülikooli kammerkooris. Võimalus Tartusse jääda ning oma muusikalise eneseväljendusega sellises kõrgetasemelises kooris edasi tegelda ahvatles. Nii sattusingi ametipostile, kus tuli alustada asutuse elluäratamisega ,,kliinilisest surmast". Nüüd olete aastakümneid olnud sisuliselt ühel ja samal ametikohal, TÜ teaduskooli direktor
kõrgematesse riigiametitesse. Teostes: polise usundi/moraali austamine, usk inimesesse ja tema vaimsetesse jõududesse; keskendub konkreetsele isikule, võimele oma saatust muuta. Sügavalt inimlikud ja rikkaliku hingeeluga kangelased, kes ei kahtle oma tegudes. Neid kujutatakse nii, nagu nad peaksid olema. Kirjutas 123 tragöödiat, 24x 1.koht näidendivõistlusel ja mitte ühtegi viimast kohta. Meieni on jõudnud 7 tragöödiat. Võttis kasutusele 3.näitleja! Varasema 12 koorilaulja asemel suurendas arvu 15le. Tema tuntuim teos on kindlasti „Antigone“, mis jätkab Aischylose Teeba saagat. Teeba uueks valitsejaks saab Kreon, kes käsib Eteoklese maha matta, Polyneikes aga vedelema jätta. Antigone, Eteoklese ja Polyneikese õde, astub käsust üle ja kutsub ka oma õde kaasa venda matma, kuid too kuuletub siiski valitsejale. Antigone katab Polyneikese laiba kividega ja Kreon saab sellest teada ning laseb
Invaliidide hoonest siia näib eksinud olevat? Kes on nii totralt selle kohmaka kivik anakronismi kiilunud Hercanduse meisterdatud karolingliku põranda kivitahvlite vahele? Kas polnud see Louis XIV, kes Louis XIII soovi täitis? Ja kes on pannud külmad valged ruudud aknaraamidesse, kus varem peaportaali roseti ja apsiidi teravkaarte mitmevärvilised klaasid meie isade imetlevaid silmi küt-kestasid? Ja mis ütleks kuueteistkümnenda sajandi koorilaulja selle kollase vaaba kohta, millega meie barbaritest ülempiiskopid oma katedraali üle on määrinud? Tal oleks meelde tulnud, et kollase värviga märkis timukas ara hukkamoistetute maju, ta oleks meelde tuletanud Peht- Bourboni lossi *, mis ka kollaseks oli värvitud Konnetaabli reetmise pärast, ja «nii hea ja ehtne oli see kollane», ütleb Sauval, «et isegi enam kui saja aasta 103 jooksul pole see suutnud luituda.» Koorilaulja oleks arvanud, et püha paik on rüvetatud, ja
annaabi.ee 
