Täiskasvanud herilased toituvad nektarist ,valminud puuviljadest ja marjadest ning tulevad tuppa moosi keetmise ajal maiustama. Toidavad oma vastseid peamiselt teiste putukate peeneks mälutud massiga. toituvad lehe täide väljaheidetest ja rotivad mesilastelt mett. Paaritumine Ema ja-isaherilased lendavad pesast välja paarituma, pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emasherilased aga poevad puu-ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, sügisel pere hukkub. Kimalaste ehk maamesilaste elupaik: Ehitab pesa maapinnale rohukõrte vahele, pinnasesse või samblasse. kimalast kutsutakse veel kumalaseks,maamesilaseks ja metsmesilaseks Liigid: *talukimalane *hallkimalane *aedkimalane *jaanikimalane *karukimalane *kivikimalane *kulukimalane Kimalastel on : *erekollased , punaste triipudega on ka
mis tekivad küpsenud putuka puidust lahkudes on peaaegu ümargused ja läbilõikes 6-10mm suurused Hiidtüve vaablane muneb oma monad ainult värskesse puitu ja seega kahjustab ta ainult toorest puitmaterjalist rajatud ehitisi. Emas putukas võib kasvada kuni 45mm pikkuseks ja tõugukäigud puidus on ümmargused ja täidetud näripuru ja väljaheidetega. Sinisikk tõugud elavad nine ja maltspuidu välimuse osa vahel,emane putukas muneb oma monad okaspuu koorepragudesse kus need umbes kahenädalaga välja hautaks. Sinisikku arenguaeg munast mardikani kestab 2 aastat. Marimardikas närib varakevadel puidust välja lennu avad on ovaalse kujuga ja läbimõõdus 5-10 mm. Majasikk hoonetes sagetasti esinev suur puidukahjur ja emasputukas muneb oma munad talle sobivasse kohta nt katuseosadesse paari nädala pärast arenevad neist välja tõugud kes närivad ennast puidu sisse.tõugud ei kahjusta puidu panda ja seega pole aastaid
peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ka raibete küljest puretakse selleks tükikesi. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Viljapuuaias imevad herilased ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla. Sügise saabudes ei välju nukkudest enam töölised, vaid uus põlvkond ema - ja isaherilasi. Nad lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased aga poevad puu- ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, pere sügisel hukkub. Pilte: Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Herilane http://www.astrades.ee/herilased.htm
Tema seemnehoidlas säilivad seemnerakud viljastamisvõimelistena aastaid. Ürgsematel putukatel paaritumist ei esine, vaid isane jätab seemnerakkude pakikese maha kuhugi, kust emane selle üles korjab. Putukamunad on väga erinevate mõõtmetega. Kõige pisematel kiletiivalistel on nende läbimõõt vaid 0,02 mm, ritsikatel aga kuni 10 mm. Munad on enamasti kaetud kõva koorega ning nende suurus ei muutu. Munad munetakse üksikult või hulgakaupa toidutaimele, maapinnale, pinnasesse, koorepragudesse või mujale, vahel kaetakse nad emasputuka poolt kaitseks kehakarvadega või ümbritsetakse mullaosakestest või muust materjalist kookoniga. Mõne liigi emased jäävad munade juurde ja hoolitsevad nende eest, mõned kannavad munapakikest isegi endaga kaasas. Munade arengu kiirus sõltub Kiilassilm muneb oma eelkõige temperatuurist ja niiskusest.
tungida (Neem-Azal). Ferromoonpüünised. Sõstra klaastiib – Synanthedon tipuliformis Kahjustatakse enamasti sõstra- , harvem karusmarjapõõsaid. Liblika tiivad klaasjalt läbipaistvad, siruulatus 20...23 mm. Röövikud talvituvad säsis. Kevadel enne nukkumist närib röövik oksale väljalennuava. Liblikad lendlevad juuni teisel poolel ja juulis. Munad munetakse pungadele, punga alusele ja koorepragudesse kokku kuni 60 muna. Röövikud liiguvad toitudes ülevalt alla Kahe aasta jooksul üks põlvkond Tõrje: kahjustatud oksad lõigake altpoolt kahjustuskohta sõstra õitsemise algusest alates iga 15-20 päeva tagant välja ning põletage. Seda võib teha kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Kevadisel harvenduslõikusel lõigake välja kõik üle viie aasta vanad oksad. Lisaks võib istandikku pritsida
orhidee. Suur vahe erinevate autorite poolt toodud liikide arvukuses näitab, et selles sugukonnas on veel mõndagi ebaselget. On võimalik nii ühe ja sama liigi kirjeldamine eri autori poolt eri liikidena kui ka liigi staatuse andmise kord rohkem, kord vähem varieeruvate tunnustega taimerühmale. Tõenäoliselt on liike ehk 20 000-25 000. (2) Troopilises ja subtroopilises kliimas kasvab ligikaudu 90% orhideeliikidest. Nad on peamiselt epifüütidena puudel, kinnitudes koorepragudesse ja sirutades eemale toredate õitega õisikud. Troopiliste orhideede õied võivad olla väga suured, läbimõõduga üle 15 cm. Võib aga olla ka väikesi, vaid paarimillimeetrilisi õisi. Ka üldsuuruselt on taimed vägagi erinevad. Suurimaks orhideeks peetakse Kagu-Aasias kasvavat Grammatophyllum speciosum'it (foto 1 ja 2) mille 3-4 m pikkused varred kannavad kuni salaõielisi 10-cm läbimõõduga õitega õisikuid. Õisikuid võib seejuures ühel taimel olla väga palju, kuni sadakond
Selts: liblikalised Nukk Vastne Selts: kahetiivalised nukk vastne Viljapuude kahjurid Lestalised. Ploomipuu-pahklest eestis levinud. Vastne ja valmik imevad taimemahla, tekivad pahad. Suvised emaslestad arenevad ja annavad järglasi pahkades. Suve jooksul palju pk. Sügisel ilmuvad täiskasvanud emaslestad, kes väljuvad pahkadest ja lähevad talvituma koorepragudesse, pungasoomuste vahele. Kevadel pungade puhkemisel siirduvad noorte lehtede alla toituma. Nokalised. Õunapuu-lehetäi munad talvituvad koorepragudes, punga alusel. Pungade puhkemisel kooruvad vastsed hakkavad pungadest mahla imema, hiljem ka lehtedest ja noortest võrsetest. Täiskasvanud lehetäid kõik emasisendid, toimub neitsisigimine. Kuni 10 põlvkonda suve jooksul. Suve keskel tiibadega isendid, päevade lühenemisel suguline põlvkond
rufipes, teravilju kahjustab nokislutikas Aelia acuminata . Selts: Kaamelkaelalised Raphidioptera Kaamelkaelalised on keskmise suurusega (1-5cm) saledad putukad. Pea prognaatne, haukamissuistega. Nii vastsetele kui valmikutele on iseloomulik pikenenud eesrindmik. Võrkja soonestustega väliselt sarnaseid tiibu on kaks paari. Eestiibadel esineb tiivatähn pterostigma. Emasloomadel on pikk muneti. Munad munetakse puitu või koorepragudesse. Rööveluviisiga vastsed elavad koorepragudes või teiste putukate koorealustes käikudes. Eestis on tavalisem kaamelkael Raphidia notata. Liikide arv: 200, Eestis 4 liiki. Kirjandus: - Selts: Suurtiivalised Megaloptera Keskmised kuni suured (tiibade siruulatus kuni 130 mm), prognaatse pea ja haukamissuistega putukad. Tundlad pikad niitjad. Kilejaid võrkja soonestusega tiibu kaks paari. Röövtoidulised vastsed arenevad vees ja hingavad külgmiste
Herilaste nukkumine vältab umbes kuu aega. Niipea, kui nukkudest kooruvad valmikud töölised, loobub herilasema toiduhankimisest vastsetele, samuti pesa ja kannude ehitamisest, andudes ainuüksi munemisele. Sügise saabudes ei välju nukkudest enam töölised, vaid uus põlvkond ema ja isaherilasi. Nad lendavad pesast välja ja paarituvad. Pärast pulmalendu isased surevad, viljastatud emaherilased aga poevad puu- ja koorepragudesse või sügavale pinnasesse ning langevad talveunne, pere sügisel hukkub. Ei ole kaitsealune liik. 4 Jooksiklased (Carabidae) 68 Suur hulk jooksiklaste liike tarbib valmikuna toiduks teisi putukaid ja seepärast on nad asendamatud mahepõllumajanduses kahjurite hävitamisel. Mõned armastavad ka seemneid, kuid kõik nende mullapinnal elavad vastsed on mitmetoidulised röövloomad. Elades erinevates
arvukus kõrge ja kahjustused suured. Suur- haavasikk (Saperda carcharias) elab kasvavate haabade, paplite ja remmelgate tüvepuidus. Valmik on 22.....28 mm pikkune musta kehaga ja rohkelt mustade täppidega kaetud kollakashallikate kattetiibadega siklane. Lendlus toimub juulis-augustis. Mardikad toituvad sel ajal haabade, pajude ja paplite lehtedest, süües neisse auke. Eelistab haudepuuna terveid , noori 5.....30 aasta vanuseid puid, vahel ka vanemaid. Mardikas muneb tüve tüükaosale koorepragudesse. Tõuk elab veidi aega koore all, seejärel siseneb puitu ja kaevab kuni meetripikkuse ülespoole suunduva käigu. Osa näripuru lükatakse sisensmisava kaudu välja, ja seetõttu on lihtne asustatud puid märgata. Tõuk elab puus ka järgmisel suvel, nukkudes kolmanda aasta kevadel. Ei ole selget seisukohta mitmeaastane on põlvkond, sest kirjanduse andmetel võib tõuk ilma nukkumata olla puidus kuni neli aastat. Haavasiku kahju avaldub selles, et puitu tekitatakse
annaabi.ee 
