silinderhammasratastega. Esimestel on spiraal- ja teistel kaldhambad. Silinderhammasratastega peaülekanded on esiveolistel sõiduautodel, mille käigukastid asetsevad risti auto pikiteljega. Peaülekande vedav hammasratas valmistatakse kas käigukasti veetava võlliga ühes tükis või äravõetavana. Veetavad hammasrattad kujutavad endist enamasti äravõetavaid hammasvöid. Need kinnitatakse poltide või neetidega vedavasilla diferentsiaalikarbi külge . Peaülekande koonushammasrattad võtavad vastu ja kannavad edasi mitte üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi. Erinevad koonusülekandega peaülekanded 1. Vedav koonushammasrattas, 2. Veetav koonus hammasratas, 3. Teise astme vedav silinderhammasratas, 4. Teise astme veetav silinderhammasratas. Autode peaülekanded jagunevad ü h e k o r d s e t e k s ja k a h e k o r d s e t e k s (ühe ja kaheastmelisteks). Ühekordseid peaülekandeid kasutatakse iduautodel
Esimestel on spiraal- ja teistel kaldhambad. Silinderhammasratastega peaülekanded on esiveolistel sõiduautodel, mille käigukastid asetsevad risti auto pikiteljega. Peaülekande vedav hammasratas valmistatakse kas käigukasti veetava võlliga ühes tükis või äravõetavana. Veetavad hammasrattad kujutavad endist enamasti äravõetavaid hammasvöid. Need kinnitatakse poltide või neetidega vedavasilla diferentsiaalikarbi külge . Peaülekande koonushammasrattad võtavad vastu ja kannavad edasi mitte üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi. Joonis 48:Erinevad koonusülekandega peaülekanded. 1. Vedav koonushammasrattas, 2. Veetav koonus hammasratas, 3. Teise astme vedav silinderhammasratas, 4. Teise astme veetav silinderhammasratas. Autode peaülekanded jagunevad ü h e k o r d s e t e k s ja k a h e k o r d s e t e k s (ühe- ja kaheastmelisteks). Ühekordseid peaülekandeid kasutatakse sõiduautodel ja väikeveoautodel
veorattaid ja muudab pöördemomenti. Traktori peaülekande otstarve on sama, kuid ta asub eespool lõppülekannet. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratas- tega. Esimestel on spiraal- ja teistel sirghambad. Silinderhammasratastega peaülekanded on traktoritel, millel on ristvõllidega käigukastid (T-25A, T-40M, T40AM, T16-M). Sellistes jõuülekannetes muudavad pikivõlli pöörlemise ristvõlli pöörlemiseks käigukasti vedava ja veetava võlli koonushammasrattad. Peaülekande vedav hammasratas valmistatakse kas käigukasti veetava võlliga ühes tükis või äravõetavana. Veetavad hammasrattad kujutavad endist enamasti äravõetavaid hammasvöid. Need kinnitatakse poltide või neetidega tagasilla võlli ääriku külge (roomiktraktoritel) või diferentsiaalikarbi külge (ratastraktoritel). Peaülekande koonushammasrattad võtavad vastu ja kannavad edasi mitte üksnes radiaalkoormusi, vaid ka suuri telgkoormusi. Peaülekandeid liigitatakse: 1-
Koosneb veetavast, vedavast hammasrattast ja ketist. Levinumad on hammasketid ja rullpuksketid. Hammaskette kasutatakse suurte kiiruste ülekandmiseks. Koosnevad plaatidest, mis on paari kaupa puksile pressitud. RULLPUKSKETID koosnevad sise ja välisplaatidest. Plaadid kinnituvad välimistele võllikutele, sisemised puksidele. EELISED : pikk tööiga(õlituse korral), kõrge kasutegur HAMMASÜLEKANNE Sirg, kald, noolhammastega silinderhammasrattad. Sirg ja kõverhammastega koonushammasrattad. EELIS: suur koormataluvus, väikesed mõõtmed, pikaealisus, töökindlus ja suur kasutegur, muutumatu ülekandearv,võimalus kasutad suurte võimsuste ja kiiruste juures. TIGUÜLEKANNE Kasutatakse ristuvate võllide korral. Suht suure ülekandearvuga, kuid madala kasuteguriga, kuumenevad pideval tööl, nõuavad spets materjale. Kasutatakse tõstemasinates. EELISEKS : sujuvus, suur ülekandearv, müratu, kompaktsus. HÜDROSIDUR Transmissiooni kompaksed koositisosad
kulutab rehve. Rooliratta paigutuse järgi jagunevad roolid: · Vasakpoolseteks · Parempoolseteks Rool jaguneb: · Mehhanismiks · Ajamiks Roolimehhanismi põhiosa on reduktor, reduktor koos võimendiga või hammaslattmehhanism. Roolimehhanismi ülesandeks on roolirattalt jõu ülekandmine rooli ajamile. Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehhaaniline · Hüdrauliline · Elektriline Mehhaanilises ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoobadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja rööpvarras (paralleelvarras). Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra.
Juhtratas on ühenduses pingutusseadisega. Pingutusseadis on vajalik roomiku pinguse taastamiseks, sest lülide kulumise tõttu muutub roomik pikemaks. Reguleerimisviisilt eristatakse mehhaanilisi ja hüdraulilisi pingutusseadiseid. Kasutatakse vänt- (b) või liugpingutusseadist (a). Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter,kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja tigu. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu jhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehaaniline · Hüdrauliline · elektriline Mehnaanilise ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoovbadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja tööpvarras. Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad:
j tatic.howstuf c) fworks.com/gi - ülekandearvu ei saa muuta sujuvalt. pg" * MERG f/gear-helica Sele 17.1. Hammasülekannete liigid. EFORMATINET silinderhammasrattad,l2.jpg" * ME Hammasülekannete ja –rataste liigitus: koonushammasrattad,RGEFORMATINET 1. Telgede vastastikuse asendi järgi: kruvijoonelised hammasrattad. - silinderhammasrattad – rööpsete telgede korral, - koonushammasrattad – lõikuvate telgede korral, - kruvijoonelised hammasrattad – kiivsete telgede korral - hüpoidhammasrattad – nihutatud telgedega kooniline ülekanne. 2. Hammaste paigutuse järgi: - välishambumisega ülekanne, - sisehambumisega ülekanne. 3. Hammaste kulgemise järgi:
zsuurem u= = / u12 / . ...(4.2) zvaiksem 4.1. Hammasülekannete ja -rataste liigitus Liigituse aluseks on pöörlemistelgede auhteline asend. Rööpsete telgede korral kasutatakse silinderhammasrattaid (joon. 5-7), kus rataste suhtelise liikumise hetkeliste tsentrite poolt moodustatud aksoidid on ringsilindrid (Aksoid - vt. p. 4.2 alguses). Lõikuvate telgede puhul - koonushammasrattad (joon. 8-10). Kiivaste telgede korral (joon. 11-14) asendatakse vajalikud hüperboloidsed aksoidid kahe silindriga (saadakse kruvirattad) või kahe koonusega (saadakse hüpoidrattad). 4.2. Hambumisteooria alged Kiiruste hetkelise tsentri P (joon. 16. a.) geomeetrilist kohta liikumatul tasapinnal nim. paikseks tsentroidiks, tema geomeetrilist kohta liikuval, kehaga seotud tasapinnal nim. liikuvaks tsentroidiks e. aksoidiks. Tasapinnalist liikumist saab käsitleda kui
annaabi.ee 
