ära hoida rahvustevahelisi tülisid ja konflikte; Sakslased olid natsionaalsotsialistid ja venemaal olid kommunistid; 4. Propaganda a. Sarnasused: Propaganda oli mõlemas riigis väga laialdaselt levinud; b. Erinevus: Juutide kodanikuõiguste piiramine ja saatmine koonduslaagritesse (kuulsaim neist Auschwitz), kus neid kasutati nii orjatööjõuna kui ka jõhkrate meditsiiniliste eksperimentide läbiviimiseks; Koonduslaagreisse suleti ka teisitimõtlejaid, mustlasi jm põlatuid, kelle saatus polnud juutide omast parem; Saksamaal oli propaganda pigem negatiivsete tagajärgedega, kuid NSVLiidus oli see vastupdidine; 5. Ühiskonnaelu a. Sarnasused: Mõlemas riigis põlati riigivastast tegevust ja selle järgnesid karistused. Nii Saksamaal kui NSVLiidus saadeti koonduslaagritesse, vangilaagritesse ja karistati kehaliselt;
kaotamist ning diktatuuri kehtestamist.Varsti sai Saksamaast totalitaarne diktatuur,kus võimutsesid natsid ja nende võimu tugisammasteks olevad organisatsioonid .Peagi algas rassiline puhastus.Kõigepelat hakati juutide kodanikuõigusi piirama ja seejärel saadeti neid koonduslaagritesse, kus neid kasutati nii orjatööjõuna kui ka jõhkrate meditsiiniliste eksperimentide läbiviimiseks, lõplikuks eesmärgiks sai juutide hävitamine. Koonduslaagreisse suleti ka teisitimõtlejaid, mustlasi jm põlatuid, kelle saatus polnud juutide omast parem. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire taasrelvastumise ja Versailles´ rahulepingu tühistamise. Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Majanduses toimis riiklik reguleerimine, tootmine oli allutatud plaanimajandusele. Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus
Paljud riigid avaldasid protesti ja USA kutsus oma suursaadiku ära, kuid Hitler kuulutas, et see ei ole välismaalaste asi, ja süüdistas Suurbrittanniat, et see mahitab juutide ülemaailmset vandenõu. Koonduslaagrid Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohivabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager, kuhu koguti kõik pliitilistel põhjustel nn tõkendusvangidesse võetud vangid. Varsti hakati koonduslaagreisse saatma ka kriminaalkurjategijaid, kes jäeti pärast karistuse ärakandmist laagreisse kartuses, et vabaduses hakkavad sooritama uusi kuritegusid. Natsid olid riigis kehtestanud diktaktuuri, mis võimaldas Führer'il hakata "korda majja looma", millest ta oli kirjutanud " Mein Kampf'is". Kõik koonduslaagreisse suletud vangidegrupid märgistai eri värvi tunnusmärkidega riietel: poliitilised - "punased", kriminaalkurjategijad - "rohelised" ,
· Loodi ametlikud noorteorganisatsioonid: o Hitlerjunend o Bund Deutscher Mädel Versailles lepingute rikkumine · 1933 lahkus Saksamaa Rahvaste liidust · 1935 taastati Saksamaal üldine sõjaväekohustus. Reichwehr nimetati ümber Wehrmachtiks. Juutide tagakuisamine · Hitleri võimuletulekuga võeti vastu juutide õigusi kitsendavad seadused. Eesmärgiks sundida juute lahkuma saksamaalt. · Otsene tagakuisamine ja koonduslaagreisse saatmine hakkas pärast o 1938 aastal toimunud kristallööd. Kultuur seati ideoloogia teenistusse · 1936 aastal korraldati Berliini olümpiamängud, mida peeti üheks paremini korraldatud võistlusteks. · Valmis hulgaliselt propagandafilme o Tuntuim Tahte triumf Kommunistlik diktatuur Venemaal (1922.aastal alates oli riigi nimi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) (NSVL) Nep · 1992 lõppes kodusõda
Päts. Sakslaste edasitung jätkus 3. märtsini, mil nende kätte läks kogu Eesti territoorium. Samal päeval kirjutati Brestis alla rahuleping, millega Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest. 2 Saksa okupatsioon Võim läks Eestis saksa sõjaväelastele. Rahvuslike erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Poliitikud vangistati, saadeti koonduslaagreisse. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Eestist veeti välja teravilja, kartulit, loomasööta, kariloomi, metsamaterjali, tooraineid, valmistoodangut. Tööpuudus kasvas, elatustase langes, hinnad tõusid. Kultuuripoliitika eesmärgiks seati põliselanike saksastamine. Asjaajamiskeeleks sai saksa keel, koolides algas üleminek saksakeelsele õpetamisele. Taastati põrandaaluse Omakaitse tegevus. Saavutati Eesti Vabariigi iseseisvuse de facto tunnustamine
ta esimeste seadustena Hitler puuetega naiste sundsteriliseerimise, et ühiskonda “puhastada”. Hiljem lasti füüsilise või vaimse puudega inimesed hukata, kuulutades, et nad “pole väärt elama”. Tema suurimat viha pidid taluma aga juudid. Ööl vastu 10. novembrit 1938. aastal rüüstasid löögirühmad Adolf Hitleri käsul tuhandeid Saksa ja Austria juutide ärisid, sünagooge ja kodusid, vähemalt 90 juuti tapeti, umbes 30 000 arreteeriti ja saadeti koonduslaagreisse. Jõhker sündmus, mida massilise akende lõhkumise tõttu ka Klaasipurustamise ööks ja saksa keeles Kristallnachtiks on nimetatud, vallandas juutide hävitamise pidurdamatu kampaania, mida 1933. aastal võimule tulnud Hitler nn. rassilise puhtuse nimel oli seni veel mõõdukalt läbi viinud. Kristalliöö korraldamise formaalseks ettekäändeks sai Saksa diplomaadi Ernst von Rathi tapmine Pariisis juut Herschel Grynszpani poolt, mis andis Hitlerile võimaluse aariaverd
Juba enne riigipeaks saamist kehtestas ta esimeste seadustena Hitler puuetega naiste sundsteriliseerimise, et ühiskonda "puhastada". Hiljem lasti füüsilise või vaimse puudega inimesed hukata, kuulutades, et nad "pole väärt elama". Tema suurimat viha pidid taluma aga juudid. Ööl vastu 10. novembrit 1938. aastal rüüstasid löögirühmad Adolf Hitleri käsul tuhandeid Saksa ja Austria juutide ärisid, sünagooge ja kodusid, vähemalt 90 juuti tapeti, umbes 30 000 arreteeriti ja saadeti koonduslaagreisse. Jõhker sündmus, mida massilise akende lõhkumise tõttu ka Klaasipurustamise ööks ja saksa keeles Kristallnachtiks on nimetatud, vallandas juutide hävitamise pidurdamatu kampaania, mida 1933. aastal võimule tulnud Hitler nn. rassilise puhtuse nimel oli seni veel mõõdukalt läbi viinud. Kristalliöö korraldamise formaalseks ettekäändeks sai Saksa diplomaadi Ernst von Rathi tapmine Pariisis juut Herschel Grynszpani poolt, mis andis Hitlerile
Himmler. viimasele ellus salapolitsei Gestapo Loodi ametlikud noorsooorganisatsioonid: Hitlerjugend ja Bund Deutscher Mändel Versailles lepingute rikkumine 1933 lahkus Saksamaa Rahvasteliidust 1935 taastati Saksamaal üldine sõjaväekohustus Reichwehr nimetati ümber Wehrmachtiks Juutide tagakiusamine Hitleri võimuletulekuga võeti vastu juutide õigusi kitsendavad seadused. Eesmärgkis sundida juute Saksamaalt lahkuma Otsene tagakiusamine ja koonduslaagreisse saatmine hakkas pärast 1938 aastal toimunud Kristallööd Kultuur seati ideoloogia teenistusse 1936 aastal korraldati Berliini olümpiamängud, mida peeti üheks paremini korraldatud võistluseks Valmis hulgaliselt propagandafilme Tuntuim Tahte triumf Kommunistlik diktatuur Venemaal 1922a alates oli riigi nimi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit NEP 1922 lõppes kodusõda
asunud laagritesse. Jägala laagri personali osalusel hukati Kalevi-Liival kokku 1800–2000 isikut, lisaks juutidele ka mõnikümmend Eesti mustlast. 1942. aasta septembris Eestisse toodud enam kui 2000 juudist elas teadaolevalt sõja üle 74 inimest. Prantsuse juudid Tallinnas 1942. aasta märtsist 1944. aasta augustini lähetati Pariisi lähedasest Drancy koonduslaagrist 78 ešeloni rohkem kui 62 000 Prantsusmaal elanud juudiga Poola territooriumil asunud koonduslaagreisse, enamus Auschwitzi koonduslaagrisse. Ainult üks ešelon, nn konvoi nr 73 878 mehega saadeti 15. mail 1944 Kaunasesse ning osa neist edasi Tallinnasse. Julgeolekupolitsei ja SD komandörile Eestis SS-Sturmbanführer Bernhard Baatzile alluvasse Tallinna keskvanglasse, ametliku nimetusega töö ja kasvatuslaager nr 1, jõudis umbes 300 Drancyst teele saadetud kinnipeetavat. Keskvangla vahetu juhtimine oli allutatud Jupo ja SD B grupile (nn Eesti Julgeolekupolitsei).
annaabi.ee 
