näitlejate arvu 2-lt 3-le, mis võimaldas mitmekesistada näidendi tegevust ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le, lisas dekoratsioone Euripides kasutas proloogi tänapäevases mõistes olukorra seletusena näideni alguses, näidendite keel on lihtne, koori rakendas ta traditsiooni pärast. Looming viis atika tragöödia arengu lõpuni. Aristhophanes andis oma satiirilist suhtumist edasi koori kaudu, näidendite koomilisele põhiideele lisas humoorikaid juhusündmusi, mis jätsid suure vabaduse näitlejate fantaasiale *Retooriline ja filosoofiline proosa *Mõisted eleegia - kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus v muusikapala jamb kahe silbiline värsijalg, vanakreeka pilkeluuletus meelika -antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme monoodiline meelika - soolohäälne laul või luuletus, mille temaatika on väga mitmekesine.
Tunde- ja meeleloluvarjundeid annavad romantikud edasi ootamatute harmoonianihetega. Meloodia väljendusrikkuseja avara hinguse taotlus viis lõpuks nn. lõputu meloodia tekkeni. Väga iseloomulikuks romantismiajastu zanriks oli poeem. Sümfooniaorkestrile kirjutatud poeeme nimetati sümfoonilisteks poeemideks. Lavamuusikas aga omandasid nüüd ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Tähtsamaks ooperiliikideks romantismi ajal olid nn. suur ooper ja lüüriline ooper. Koomilisele ooperile tekkis XIX sajandil ohtlik konkurent opereti näol. Kõige tihedam kokkupuude on mul olnud barokki aegse muusikaga, sealsed kuulsamad nimed on mulle juba mitu aastat tuttavad olnud ja nii mõnegi loo tundsin ma juba enne muusikas tunnis õppimist ära. Oma vabast ajast vabatahtlikult klassikalise muusikaga kokku ei puutu aga otseselt selle vastu midagi pole kah kui aus olla, siis lihtsalt ei paku huvi.
augustil 1967. aastal Tallinnas, kus Sanderite pere on elanud juba ligi 500 aastat. Oma nooruses õppis ta klaverit ja dirigeerimist, kuid 17-aastaselt saavutas ootamatu menu laulja-näitlejana, esinedes pidevalt nii Eestis, Skandinaavias kui ka endises NSVL-s, nii orkestriga "Modern Fox" kui Eesti Rahvusooperi koosseisus. Suurim menu oli Soomes, kus valmis ansambli (ja Eesti) esimene CD, ning kaks filmi Mart Sanderiga peaosas. 90-tel aastatel keskendus ta muusikalidele ja koomilisele ooperile, astudes tihti üles mitte üksnes laulja, vaid ka lavastajana. Ta on tuntud Briti muusika propageerijana, luues Eesti vaatajate ees selliseid rolle nagu Cox ooperis Cox ja Box, Kohtunik Vandekohtus ja Smith Arkaadlastes. Ta on esinenud ka sõnalavastustes, näidelnud kuues filmis (sealhulgas kahes enda lavastatus), ning juhib seitsmendat hooaega oma populaarset teleshowd. Tema sulest on ilmunud kaks raamatut, tõlkeid ning palju teatri- ja filmikriitikat. Õpingud algasid 1974
ühiskonna vastu *Muusika oli ilus-kauni meloodia ja harmooniaga Lavazanrid : * Ooper : 1)Lüüriline ooper-tekkis vastandiks suurele ooperile, esile tõuseb 1 tegelane, 1 inimene tegelasena 2)Suur ooper: -tekkis Prantsusmaal ja ainestikuks on ajalooline sündmus, sisaldab suuri kooride numbreid ja massistseene *Operett: arenenud koomil. Ooperist ning saanud suureks konku. koomilisele ooperile, lauldakse ja tehakse koomikat/nalja, lõpeb hästi ja õnnelikult *Ballett: tants, esitavad balletitrupp ja solistid, orkester mäng. Muusikat ja tegevust loetakse tihtipeale kavast *Programmiline muusika.: muusika, millele helilooja on kaasa andnud kava ning s.o. puhtalt orkestriga *Romantiline laul: esitatakse klaveril või orkestriga, puhtalt armastusteemaline
Ta ei tahtnud olla osake nõukogude argipäevast ja üritas luua enda ümber ajalookookoni, mis teda ümbrusest eraldaks. Hiljem mõistis, et see kookon on olemas ka ilma aksessuaarideta, kasvab välja sisemusest. Ta saavutas menu laulja-näitlejana, esinedes nii Eestis, Skandinaavias kui endises NSV Liidus nii orkestriga Modern Foxi kui ka Eesti Rahvusooperi koosseisus. Suurim menu oli Soomes, kus valmis ansambli ja ka Eesti esimene CD. 1990ndatel keskendus muusikalidele ja koomilisele ooperile, astudes tihti üles mitte üksnes laulja, vaid ka lavastajana. Ta on esinenud mitmetes Euroopa paikades inglisekeelsete koomiliste ooperitega nagu ,,Gilbert ja Sullivan" ja Edwardiani komöödiamuusikalidega. Aastal 2000 rajas ta Bel-Etage Swingorkestri, millega on välja andnud plaate nii Suurbritannias kui ka Eestis. 1995. aastal sai Cambridge'i kõrgeima inglise keele sertifikaadi. Ta on ka katoliiklane ja pöördub Jumala poole igal võimalikul hetkel
Pinza, suur Don Giovanni, esines Broadway muusikalis ,,South Pacific", teiste seas on opereti vokaalstiili tunnuseid on ka Kern'i ,,Show Boat'is", Bernsteini ,,Candide's" ja Walt Disney animeeritud ,,Lumivalgekekeses". 5 OPERETI AJALUGU Operett kasvas välja Prantsuse koomilisest ooperist 19-nda sajandi keskel, rahuldamaks nõudlust lühikeste, kergete tööde järele, mis olid kontrastiks täis-pikale järjest tõsisemaks muutuvale koomilisele ooperile. Selleks ajaks oli sõna ,,koomiline" zanri nimes saanud eksitavaks: ooper Carmen on näide koomilisest ooperist, mis on traagilise süzeega. Kuigi tavaliselt on tunnustatud Jacques Offenbachi1, kui esimeste operettide kirjutaja, nagu näiteks ,,Ilus Helena" (1864), märkis Ernest Newman, et tunnustus peaks minema hoopis Florimond Ronger'ile (1825-1892), kes oli laulja, helilooja, libretist ja dirigent.
konnadeks, herilasteks, pilvedeks jne. Eeskätt koor annabki edasi autori satiiri. Peale koori olid laval veel kolm näitlejat, lisaks neile tummtegelased ja saatjaskond. Näitleja välimus: groteskselt polsterdatud lühike tuunika, paks istmik, karikatuurne mask. Jalas pehmed sussid (socci), trikootaolised ihuvärvi püksid, Aristophanese-aegses komöödias ka suur punane fallos. Tegelaskujud pole tavaliselt individualiseeritud, vaid üldistatud karikatuurid. Lisaks koomilisele põhiideele lisasid komöödias nalja veel anekdootlikud stseenid näitlejatega. Väga palju etenduse edust sõltus näitlejate leidlikkusest. Komöödiale on omane kas o poliitiline teravus see on üks VANA-ATIKA komöödia peamisi tunnuseid; seejuures on autoril vaba voli pilgata ja mõnitada keda tahes, nimetades pilatavaid läbipaistvate hüüdnimede või suisa pärisnimedega (levinud Atikas,
Eestis möödunud sajandi keskpaiku. Intensiivne ja detailideski täpne sisseelamine möödanikku, ajastu üldtausta põhjalik tundmine ja vahetu autorisuhe on taganud ajaloolise tunnetuse väljapaistvalt kõrge taseme. Laitmatu ainevaldamine ja loominguline sihiteadlikkus võimaldasid autoril loobuda nii dokumentaalsete allikate sissetoomisest kui ka ajaloolise tausta protokollilisest edastamisest. Vastandina “Türgi ubade” rõõmsale ja koomilisele alatoonile on “Puud olid, puud olid…” oma põhitonaalsuselt sünge ja lohutu, elule allajäämine on selles raamatus valdav, inimeste alatus ja alandatus on otse masendavad. Ent samas on see oma lüürilis-müütilise esitusviisiga ning elu väärtustava filosoofiaga ka väga poeetiline teos, sest põhjalikult on Traat sünteesinud just hell-tundlikku hingemaastikku. Seda on ta teinud stiilselt, kompositsioonikindluse ning väljapaistva keeletundlikkusega
nad autodega hooletud. Juhtum kus 1 hukkub, toob kaasa ühe surmajuhtumiga õnnetused. Kui on hukkuja ja mõrv, siis toob see kaasa mitme surmajuhtumiga õnnetusi. Wertheri efekt-Tekitab hirmu ja uudishimu.Inimesed otsustavad oma käitumises selle põhjal , kuidas mõni teine hädasolev inimene on hoiminud. ASI ON JÄLJENDAMISES-teha nii, nagu suriija tegi. Küsimused: 1 Mis on sotsiaalse tõenduse printsiip ja kuidas see seletab taustanaeru mõju viisile, kuidas publik koomilisele materjalile reageerib? Sotsiaalse tõenduse printsiip tähendab seda, et kui inimesed peavad otsustama, mida mingis olukorras uskuda või kuidas käituda, toetuvad nad olulisel määral sellele, mida teised iinimesed selles olukorras usuvad või teevad. Mida suurem hulk teisi inimesi mingit arvamust õigeks peab, seda enam tajub inimene seda arvamust õigena. 2 Festingeri, Rieckeni ja Schachteri uurimuses maailmalõpu sektist
satiiri. Kumbki neist pole mingiks eriliseks kategooriaks omaette, vaid on ainult koomilise modifikatsioone. Jõuame neile otsinguile paratamatult alles siin, sest õieti sealt peale, kus käsitlusesemeks tõuseb inimene, poeetika keeles - tüübistik, kus valgustuse alla saab seega võtta kogu üksikteost selle täies ulatuses, hakkab selguma ka autori seda- või teistpidine lähenemisviis oma ülesannetele. Nimelt lisandub, niipea kui on tegemist inimesega (üksiku või grupiga, ühiskonnaga) koomilisele uus, tõsisem joon. Me ei lepi ainult naljaka elemendi olemasoluga, vaid omistame isikule resp. ühiskonnale ka teatud väärtusi. Sedamööda, kuidas isik neid väärtusi enda puhul suudab tõestada või tühistada, saame kaks erilist valgustusviisi: humoristliku, kui isik hoolimata oma naljakusest või naeruväärsusest suudab tõestada oma inimlikke voorusi, või satiirilise, kui ta oma isiku graviteetse tähtsuse tagant paljastab meile oma tõelise tühisuse
ooperit ei tohi kirjutada. II periood 1720-1740 Eelklassitsistlik ooper e. Metastasio-ooper Nicola Porpora (oli ka Händeli võistleja Londonis) Johan Adolf Hasse, näit. "Cleofide" Hasse oli ülimenukas! Abikaasaks lauljanna Faustina Hasse-Bordoni.Hasse oli tõeline dramaatik, kes tegi läbi suure arengu, vrdl. järgmine periood. 1720-1740 ei teinud ta siiski veel selliseid julgeid uuendusi kui Händel.) Giovanni Battista Pergolesi (ühtlasi pani aluse koomilisele ooperile, intermezzo ,,Teenija-käskijanna") III periood 1740-1770 eelklassitsistlik e. Metastasio-ooper Jasse, Johann Christian Bach (nn. Milano või Londoni Bach), Christoph Willibald Gluck. Vormid muutuvad paindlikumaks; Hasse taipas nagu Händelgi, et da-capo-aaria võib hakata takistama draama arengut. IV periood 1770-1800 Piccinni Haydn Salieri Mozart
Ooperi harmoonia on julge ja koloriitne, orkestripartii särav ja väljenduslik, meenutades oma kerguse ja vaimuteravusega Mozartit ja Rossinit. "Falstaffi" meloodiline leidlikkus on ammendamatu. Välkkiirelt vahelduvatel muusikalistel kujunditel puudub lõpetatus, nad libisevad üksteisest kiirelt mööda ning asenduvad uute, mitte vähem eredate iseloomustustega. Retsitatiivi ja kantileeni piirjooni ooperis peaaegu pole. On tekkinud itaalia koomilisele ooperile täiesti uudne kõneintonatsioon, mida gruusia muusikateadlane G. Ordzonikidze "retsitatiivse stiili entsüklopeediaks" nimetab. Retsitatiivsete stseenide kõrval leidub "Falstaffis" mitmeid toredaid, itaalia koomilise ooperi tavadega seostatavaid ansambleid, kus iga tegelane oma karakteri säilitab. Suurepärane on ooperi grandioosne lõppansambel rõõmus ja naerunäoline vokaalfuuga. Viimne peatükk 10. oktoobril 1893. a. sai Giuseppe Verdi kaheksakümneseks
annaabi.ee 
