leidis aset Rootsi ajal . Kuna piiblit hakati valmistama juba eesti keelsena oli vaja ka talupoegi harida, et nad lugeda seda oskaks, mis oli koolide rajamise põhimõte. Nii viidi sisse Rootsi riigi pool rahvakoolide süsteem. 1655 otsustati, et igas kihelkonnas peab olema oma koolmeister. 1675 taheti algust teha kookihoonete rajamisega, aga majanduslik seis ei olnud nii soodne, kui inimeste valmidus. Õpetajate seminari loomisega 1684 B.G Forseliuse poolt, hakati õpetama kihelkonna poisse koolmeistriteks, sest õpetajaid, kes oskasid eesti keeles haridust anda oli vähe. Tänu millele olukord hakkas paranema ja oli teada juba 41 talurahva koolist, mis tegutses. Edasi nõudis kuningas iga kiriku juurde kooli ja kooli võeti lapsi, kel ei olnud võimalus kodus haridust saada. Samuti hakati esimesi gümnaasiume Eestise looma (esimene Tartu). Samuti loodi ka esimene ülikool Tartu J.Skytte poolt 1632, mis on tänani suurim ja tähtsaim ülikool Eestis.
- Tartu Ülikool Ülikooliidee Gustav II Adolfile esitas tema kasvataja ja kindralkuberner Johann Skytte; 1630 - Tartu Akadeemiline Gümnaasium; 1631 - gümnaasium Tallinnas; 1631 - Tartu Ülikool - Gustav II Adolf algatus jne, ladinakeelne, njetu eestlased - Õpetajate seminar Forselius rajas 1684 Tartu lähedal õpetajate seminari; õppima asusid poisid, kes hiljem said köstriteks ja koolmeistriteks; õpiti 2 aastat, õpetajaks Forselius ise Forselius läks Ingatsi Jaagu ja Pakri-Hansu Jüriga Rootsi Gustavi juurde, et kooliehitus loa saaks - luba saadi, tagasiteed rip in peace Forselius; 160 eesti rahvusest koolmeistrit - eestikeelne kirjasõna 1637 - Stahl - eesti keele grammatika reeglistik; 1687 - Forselius - eestikeelne aabits; 1639 - Horlung - ladinakeelne eesti keele grammatika;
palju raha, millega tasuda eluaseme, toidu ja rõivaste eest. Immatrikuleerimise ajal maksti rektorile ja dekaanile tasusid ning ka edasised loengud olid tasulised. Maksude summa olenes perekonna jõukuse astmest. Õpperaha saadi tavaliselt vanematelt, sugulastelt või annetajatelt. Ülikoolidele annetatud raha, mis saadi katoliku kirikult, suurfeodaalidelt ja jõukatelt kaupmeestelt, jagati ka õpilastele stipendiumite näol. Üliõpilased käisid vahel ka koolmeistriteks või kaupmeeste sekretärideks, keda abistati kirjaoskusega. (Havlidis 2015) Üliõpilaste vanused keskaegses ülikoolis varieerusid alates 14-aastast kuni 30-aastani. Enamasti elasid üliõpilased ülikoolidest õppimisperioodi ajal kaugel ning olles sedasi koduse järelvalveta, kujunes neile reputatsioon kui purjutatest ja huligaanidest, kes linna tänavatel ja baarides hilisöösiti räuskasid ning oma üliõpilasstaatust kurjasti ära kasutasid.
loomist Eesti ja Liivimaale, hukkub Forselius Läänemere lainetes. Forseliuse pärand on vaieldamatult Eesti haridusloo üks liikumapanevaid jõude. Eesti rahvakooli algusega seostatakse just B. G. Forseliust. Siit edasi on hariduse areng juba sujuvam, kuigi pikalt ei saada lahti kiriklikest stampidest. Nii võib tänapäeval naljakana tunduda 1774 aastal välja antud instruktsioon, kus kohustatakse kirikueestseisjaid valima koolmeistriteks neid talupoegi, kellel hea lauluhääl ja lauluoskus. Eestikeelse kirja ja õpetussõna vajalikkus aga ei kao siitmailt enam. Nii Ilmub 1782 üks esimesi eestikeelseid juturaamatuid, Kiikla mõisa koduõpetaja, Tallinna Gümnaasiumi hilisema professori Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat," mida senise rangelt kirikliku kirjanduse kõrval saab pidada juba kergemaks lugemiseks.3 _____________________________________________________________________________ 10
juurdlema elu ja inimeste üle. Juba kümneaastasena Kaukaasias viibides tundis ta kaasa vabadustarmastavatele mägilastele, kes kaitsesid oma kodukülasid Vene tsaariväe vastu. LERMONTOVl TÄDIPOJA AKIM SAN-GlREI MÄLESTUSED: ...Kõik me sõitsime 1825. a. sügisel Pjatigorskist Tarhanosse ja sestsaati on mul elavalt silme ees säravate mustade silmadega tõmmu Michel, seljas roheline jakk, otsaesise kohal hele salk, mis tema pigimustadest juustest järsult erines. Koolmeistriteks olid meie alatine saatja monsieur Capet, kongus ninaga pikk kuivetu prantslane, ja Türgist Venemaale põgenenud kreeklane. ..Michel oli meister sulalumest ilmatu suuri lumememmesid tegema; üldse oli talle kunstiandi heldelt jagatud: juba sel ajal tegi ta päris ilusaid akvarelle ja voolis värvilisest vahast terveid stseene; jänesejaht hurdakoertega, mida me vaid korra olime juhtunud nägema, tuli tal väga hästi välja... Kui
intelligentsi kui kindla sotsiaalse kihi mõiste alla. Ärkamisajal on see aga võimalik. Alguses hakkavad väikerahva keele, kommete, ajaloo ja muistendite vastu huvi tundma ning neid väärtustama üksikud haritlased. Siis viivad seminaride kasvandikud kui rahvuslikud agitaatorid rahvusteadvuse algmed juba paljude inimesteni, seega jõuab rahvuslik liikumine rahva sekka. Seminaride kasvandikud andsid rahvuslikke ideid edasi kihelkonnakoolides oma õpilastele, kes omakorda läksid valdadesse koolmeistriteks ja uuelaadse kultuurielu (näiteks koorilaulu) edendajateks. Koolmeistrid omakorda muutusid rahvameesteks, oma ümbruskonna kultuurilisteks, vaimseteks valgustajateks, koori- ja seltsitegelasteks, rahvusliku liikumise kandjateks. Töö rahvuskultuuri levitamisel ja osavõtt rahvuslikust liikumisest tegi koolmeistri ja kõrgharitlase aatekaaslasteks. Tänu sadade koolmeistrite tõusule nii koolituselt kui oma ühiskondliku tegevuse vaatekohast
NIMED Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner. Uppsala Ülikooli kantsler ja Gustav II Adolfi kasvataja. Tema eestvõttel loodi Tartu Akadeemiline Gümnaasium ja Tartu Ülikool. Gustav II Adolf-Rootsi kuningas, kes vallutas Poolalt Liivimaa. Ta oli innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Forselius- Eesti kirja-ja koolimees. Hakkas talupoegi koolmeistriteks õpetama. Asutas Piiskopimõisa seminari ja koostas aabitsa. Karl XII-Rootsi kuningas, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Tema valitsemisajal kaotas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. Peeter I- Vene tsaar, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Soovis vallutada väljapääsu Läänemerele, mille ta ka pärast Põhjasõda Uusikaupunki rahuga saavutas. (Eesti ja Liivimaa läksid Vene võimu alla). MUUD FAKTID Rahvaarvu muutused XVII saj. jooksul- 1550.a 250 000-280 000 1620
* 1739 tuli Liivimaa konsistooriumi otsus talurahva hariduse kohapealt, kus oli kirjas, mida peab oskama. -) Tuli osata katekismust selgitada ja piiblit lugeda. -) Oluliseimad kirikulaulud tuli pähe õppida ja tuli osata kasutada lauluraamatut. -) Koolis käisid 7-12 aastased lapsed, kes ei saanud antud asju kodus ära õpitud. *) Õppeaasta kestis mardipäevast lihavõteteni. -) Koolmeistritest oli puudus ning need, kes oskasid veidigi, võisid saada koolmeistriteks. -) Aastal 1765 avaldati Browne koolipatant, kus korrati kõike, mis oli kirjas Liivimaa konsistooriumi otsuses ning sinna pandi kirja ka see, et igasse kihelkonda ja suuremasse mõisa pidi rajatama kool. * Põhja-eesti keeles anti uus testament välja aastal 1715. -) Piibli terviktekst ilmus aastal 1739. -) Esimesed kalendrid on pärit juba aastast 1720, kuigi esimene säilinud kalendel on aastast 1732.
hakatakse end tervikuna tundma. Talupoeg hakkab aru saama, et maailm ei piirdugi ainult kodukihelkonnaga. Paljuski aitab terviku tekkimisele kaasa ka see, et kasutatakse üha rohkem Põhja-Eesti keelt. Koolivõrgustik tiheneb. Teadlikult hakatakse ka koolide õpetuslikku taset parandama. Paljud rahvusliku liikumise tegelastest on lisaks hernhuutlastele pärit koolmeistrite peredest. Hakkavad tekkima dünastiad. Koolmeistrite peredest hakkavad tulema poisid, kes ise lähevad koolmeistriteks. Kõige tüüpilisem dünastia on Kanepist pärit Treffnerid, Laiuselt Nieländerid. Köstritel samuti dünastiad kool ja kirik on tihedalt seotud. Kihelkondade koolmeistrite juures võib öedla, et pole eriti saksastumise ohust üsna kaugele. Mida edasi end harida, seda suuremaks läks oht. Vändra koolmeister Johann Voldemar Jannsen. Rahvusliku liikumise tegelased hakkavad koonduma ka Peterburi. Tuleb soov midagi oma kodumaa hüvanguks teha. Pärast hävitavat Krimmi sõda
annaabi.ee 
