Üks tuntumaid Itaalia rahvatantse on Lõuna Itaaliast Tarantost päris tarantella, mis on 6/8 taktimõõdus kiiretempoline tants. Muusika instrumendid Itaalia rahvamuusikas on enim kasutavad pillid akordion, torupill, ja mitmesugused flöödid, tamburiin, triangel ja kastanjetid. Tähtsaid sündmusi Itaalia ajaloost 11.sajandil võeti kasutusele noodijoonte süsteem 17.sajandil kerkis esile viiul, mis on seotud kuulsate viiulimeistrite koolkondadega Itaalias. 18.sajandil leiutas Itaallane Bartolomeo Cristofori haamerklaveri. Haamerklaver Tuntumad instrumentaalmuusika loojad Antonio Vivaldi Tomasi Albinoni Ottorino Respighi Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/muusika_8.htm http://www.annaabi.com/materjal57495itaaliamuusika Muusikaõpik lehekülg 4546 http://www.slideshare.net/merikekk/itaaliamuusika http://www.annaabi.com/materjal41594itaaliamuusikajaviiulimeistrid Tänan kuulamast!
· Itaalia rahvamuusikas enim kasutatavad pillid on akordion, torupill , , mitmesugused flöödid, tamburiin , triangel ja kastanjetid. Kunstmuusika · Itaalial on ka oluline panus Euroopa kunstmuusika arengusse. See on kirja pandud muusika, millel on autor ja mis väljendab kunstilist sõnumit. Kronoloogia · 16-17 sajandi vahetusel tekkis Itaalias ooper. · 17. sajandil kerkis esile viiul, mis on seotud kuulsate viiulimeistrite koolkondadega Itaalias. · 18. saj klaveri sünd. Itaallane Bartolomeo Cristofori leiutas haamerklaveri. Kuulsad ooperilauljad · Claudio Monteverdi · Gaetano Donizetti · Gioacchino Rossini · Vincenzo Bellini · Giuseppe Verdi. Tuntud instrumentaalmuusika loojad · Antonio Vivaldi · Tomasi Albinoni · Ottorino Respighi MUUSIKA KUULAMINE Luciano Pavarotti ,,O sole mio" (,,Oo, mu päike") ,,Torna a Surriento"
suunda: a) Hinajaana (e väike sõiduk ): konservatiivsem suund, mis jäi püsima eeskätt Lõuna- ja Kagu-Aasias. b) Mahajaana (e suur sõiduk): vabameelsem suund, kes leidsid, et Buddha sõna ei saa olla muutumatu dogma, mida pimesi peab kordama, vaid see peab olema arenev ja avatud uuele tõlgendamisvõimalustele. Selle pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste. Mahajaana budism oma erinevate koolkondadega domineerib Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias. 5.5. Budismi levik: Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured budistlikud kloosterülikoolid (n Nālandā) toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. saj lõpuni, mil Indiasse tunginud moslemitest türklased need hävitasid
muusikalisteks draamadeks. · Tuntumad ooperid: ,,Lendav hollandlane","Tannhäuser","Lohengrin","Tristan ja Isolde". · Meloodiad on ,,lõputud"; ooperid õnnetu lõpuga; leitmotiiv (muusikaline sümbol). · Kirjutas koori- ja soololaule, 1 sümfoonia. · Avaldas ka teoreetilist kirjandust. Johannes Brahms (1883-1897) Saksamaa/Austria · Sündis Hamburgi linnamuusikute perekonnas, teenis juba varakult muusikaga leiba. · Läks vastuollu Weimari (Liszt) ja Leipzigi (Schumann) koolkondadega, kolis Viini. · Tunnustatud ka dirigendi ja pianistina. · Loomingus püüdis kinni hoida klassikalisest vormist, vältides põhjusetuid efekte ja virtuoossust. · Töötles palju rahvalaule, kirjutas vokaalsümfoonilisi suurvorme, instrumentaalkammermuusikat, 4 sümfooniat, 2klaverikontserti. Prantsuse romantism: · Ooper jagatakse kaheks: ,,Suur ooper" (teatrimaja, ¾anr: tavaliselt 5 vaatust, lisati balletinumbrid, kurb lõpp); ,,Lüüriline ooper".
Selles seisnebki ainus voorus ja õnn. Adiafoorad asjad, mida inimesed kõrgelt hindavad, nagu elu, tervis, varandus, au, aga aka nende vastandid haigused, surm, vaesus, orjus ja autus. Adiafoorad ei ole head ega halvad. Afektid takistavad meid tõelisi väärtusi tunnetamast. Vältida tuleks nelja afekti: lõbu, iha, muret ja hirmu. Epikuurlased Epikuros 341-270 eKr, sündis Samose saarel, vaese Ateena kolonisti pojana. Tutvus paljud koolkondadega, kuid ei näinud neis väljapääasu. Lõpuks leidis oma tee ''muutumata makedoonlaste tallalakkujaks või hulkuvaks peniks'' (küünikuks). Epikuros lahkub Ateenast ja liigub ringi 18 linnas. 306 aastal ostis Ateenas aiaga maja, kuhu rajas kooli. Eluviis oli lihtne, kaldus vaesuse poole. Selles aias kogunes palju imelikud inimesed. Kool kaotas oma hea maine Epikurose filosoofia: Eesmärgiks on vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku häirimatu seisundini. Filosoofia kolm osa:
m.a. Sooritas eduka investeeringu õlipressidesse enne suurt oliivisaaki. PYTHAGORAS (VI - V s. e.m.a.) Arvas, et asjad tekivad arvudest. Arvu 10 pidas müstiliseks, sest 1+2+3+4=10. Ülistas ka kolmnurka. Matemaatikast on teada Pythagorase teoreem. Herakleitos ei pidanud Pythagorast targaks, kuigi ta valdas matemaatilist teadmist. Herakleitos: "Paljuteadmine tarkust ei õpeta, muidu oleks ta õpetanud Pythagorast ..." HERAKLEITOS (u 600 540 e.m.a.) Oli täiesti iseseisev, koolkondadega mittekokkupuutuv mõtleja. Teiste poolt raskesti mõistetud, mistõttu kutsuti ,,tumedaks". Ei sallinud rumalust ja rumalaid. Inimeste rumal elamine ja rumal suremine ajas teda nutma, siit ka tema nimetamine ,,nutvaks" mõtlejaks. Herakleitose mõtlemine sarnanes idamaade mõtlejate omaga. Herakleitos põlgas inimesi, kes ei näe seda, mis ON, seda, millega nad igapäev vahetult kokku puutuvad. Herakleitoselt on meieni säilinud üksnes fragmendid, mille keskseteks terminiteks on
mõttelaadi tõsidusest. · Epikuros · On säilinud õpetuslik poeem ( u. 150 rida) · 341-270 e.Kr. heksameetris. · Epikuros · · Sündis Samosel vaese Ateena kolonisti pojana. PARMENIDES · Tutvus Ateenas paljude koolkondadega, kuid ei näinus Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste . neis väljapääsu. · Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline. · Lõpuks leidis oma tee "muutumata makedoonlaste · Kera on täiusliku olemise sümbol. tallalakkujaks või hulkuvaks peniks" (küünikuks).
· Cormieri & Cormieri (1998) heasoovlikkus, õpivalmidus, elav kujutlusvõime, energilisus, paindlikkus, oskus tuge pakkuda, enesekindlus · Cox & Waller (1991) nad kasutavad nõustaja isiku osa rõhutamiseks esmast ja teist struktureerimist. Esmane vastab küsimusele ,,kes?" , kes ta on , milline välimus, milline on ta käitumine. Teine vastab küsimusele ,,mida ta kasutab?", siin on teadmised, oskused, mis seotud mingite teooriate või kindlate koolkondadega. Selle abil on võimalik mõista nõustaja enda probleeme. · Burnard (2002) provotseerimisoskus, suhete loomise ja lõpetamise oskus, aja ohjamise ja sisustamisoskus, teabeandmise oskus, kliendi toetamise oskus, tunnete peegeldamise ja tunnetega töötamisega vilumused, kliendi kõne reflekteerimise oskus. · Nystul (2006) räägib komistuskividest, kuhu nõustaja võib komistada.
Antiikaja filosoofia (76 sajand eKr 6 sajand pKr) filosoofiline kaemus. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Eelsokraatikud, http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/ Terminiga eelsokraatikud (ingl. Presocratics; sks. Vorsokratiker; pr. présocratiques) tähistatakse kaasajal varaseid kreeka filosoofe 6.5. sajandini e. Kr., aga samuti filosoofe 4. sajandist e. Kr., keda ei saa otseselt "sokraatiliste" koolkondadega siduda. Termin juurdus rahvusvahelises ajaloolisfilosoofilises praktikas peamiselt tänu saksa filoloogi Hermann Dielsi (18481922) klassikalisele kogumikule "Eelsokraatikute fragmendid" (Die Fragmente der Vorsokratiker, 1903). Eelsokraatikute käsitlusi võib väga tinglikult jagada kaheks: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide käsitlusteks. Sümboolselt oleks see eristus tagasi viidav juba antiikaega, kus meil on tegu otseste tsiteerijate ja filosoofiliste analüüsijatega (vt
Katus kaeti katusekividega. ROMAANI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL Ottode ajal väljakujunenud stiilipõhimõtete rakendamine jätkus saksa arhitektuuris 10.-13.saj. juba küpse romaani stiilina. Nimetatud perioodil oli Otto I poolt rajatud Püha-Saksa Rooma riik suhteliselt ühtne, majandus võrdlemisi heal järjel. Tugevkeisrivõim tõi endaga kaasa ka laialdase ehitustegevus, mis eriti edukas oli sakraalehituste vallas Saksa romaani aja arhitektuur arenes ühtse, teravalt eristamata koolkondadega stiilina, püsides peaaegu muutumatuna kuni 13.sajandi II pooleni. Kirikud on siledate seinte ja võimsate vormidega, esile kerkib raskepärane geomeetrilisus, mida veelgi enam rõhutavad nii massiivne nelitistorn kui ka ümarad või polügonaalsed külgtornid. Need suundumused ilmnesid juba Püha Miikaeli kirikus Hildesheimis (10.saj. lõpp, 11.saj. algus), mida peetakse üheks romaani kirikuehitiste prototüübiks Saksamaal. Prantsuse romaanikast võetakse 11.sajandil üle kabelipärg
annaabi.ee 
