Johannes Käis (1885-1950) 30.september.2010 Elu ja tegevus 26. detsembril 1885. aastal sündis Võrumaal Rosma külakooliõpetaja Peeter Käisi peres tulevane pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Johannes Käis. Oma õpinguteed alustes Johannes isa käe all Rosma külakoolis, aastatel 1897-1899 jätkas õpinguid Põlva kihelkonnakoolis ja 1900-1903 Võru linnakoolis. 1903 sooritas Johannes Käis Pihkva gümnaasiumi juures kreiskooliõpetaja kutseeksami ning asus tööle Lätimaale Limbazi linnakooli (1903-1906). 1904. aastal lõpetas Käis eksternina Peterburi Õpetajate Instituudi. Järgnesid töökohad õpetajana Valmiera linnakoolis ja
1962. aastast alates juhendas pidevalt õpetajate uurimistöö kursusi, oli antud kursuste baasil loodud Ühiskondliku Uurimisinstituudi (ÜPUI) direktoriks selle loomises kuni oma surmani. Ta on kuulunud ka mitmete väjaannete ja ajakirjade toimetuskolleegiumitesse ning olnud mitmete teaduslepingute juhiks. Neist pikaajaliseim (1973. aastast surmani) oli koostöö Eesti Raadioga õpilaste elustiili uurimisel. 1987. aastal kujunes ta õpetajate kongressi ja sellest lähtunud Eesit kooliuuendusliikumise vaimseks ning ideeliseks juhiks. 1975. aastast siirdus Heino Liimets Tallinna Pedagoogilisse Instituuti (praegune Tallinna Pedagoogikaülikool), kus töötas kuni surmani pedagoogika ja psühholoogia kateedri professorina, aastast 1985 ka kateedri juhatajana (A.Liimets 1998). Heino Liimetsa panus Eesti pedagoogilisele mõtteloole Heino Liimets tegeles põhiliselt kasvatusteooria ja sotsiaalpsühholoogia
antud kursuste baasil loodud Ühiskondliku Uurimisinstituudi (ÜPUI) direktoriks selle loomisest (1972) kuni oma surmani." (A. Liimets 1998:10) Ta on kuulunud ka mitmete väjaannete ja ajakirjade toimetuskolleegiumitesse ning olnud mitmete teaduslepingute juhiks. Neist pikaajaliseim (1973. aastast surmani) oli koostöö Eesti Raadioga õpilaste elustiili uurimisel. 1987. aastal kujunes Ta õpetajate kongressi ja sellest lähtunud Eesit kooliuuendusliikumise vaimseks ning ideeliseks juhiks. (A. Liimets 1998) "1975. aastast siirdus Heino Liimets Tallinna Pedagoogilisse Instituuti (praegune Tallinna Pedagoogikaülikool), kus töötas kuni surmani pedagoogika ja psühholoogia kateedri professorina, aastast 1985 ka kateedri juhatajana." (A. Liimets 1998:9-10) 4 Liimetsa didaktiline teooria Eesti didaktika arengus
Siis on jälle lastel vaba aeg. Õppetegevustes ei juhinduta otseselt raamõppekavast ega tunniplaanist vaid õppetegevused toimuvad loomulikus järjekorras, teemade kaupa. Kui üks teema on selge võetakse järgmine. Õppetöös on väga tähtsal kohal loodus, selle vaatlemine ning elemendid vesi, õhk, tuli ja maa. Kõike õpitut võimaldatakse lastel ka kogeda või tajuda. Johannes Käis sündis 1885. aastal Eestimaal. Temast sai pedagoog ja Eesti kooliuuendusliikumise juht. Tema loodud üldõpetus räägib pigem algkoolist. Tähtsal kohal on lapse individuaalsusega arvestamine, loovuse arendamine, iseseisev algatusvõime, kogemusõpe. Õppimine toimub raamõppekava alusel. Laste isetegevuse soodustamisel ei anta lastele siiski otseselt valida, mida täna õpitakse. Selleks peab lapsel olema arenenud sihiteadvust õpetuse käigust, kuid seda lastelt teatud vanuses veel oodata ei saa. Õpetaja teeb
Kes ei lähe kesk- või kutsekooli, õpib veel 2 a. täienduskoolis. Vähemalt 20 vähemusrahvuse inimese. puhul tuli avada vastav kool või klass. Iga kool pidi koduloo õpetamiseks koostama oma programmi, lähtudes ümbrusest. Vanematele trahv, kui laps ei käinud koolis. Eesti koolivõrk oli selleks ajaks juba välja kujunenud. Väikeste külakoolide asemele asutati suuremad, paljudes kohtades viidi algkoolid riigistatud mõisate härrastemajadesse. 1937. a “Algkooli õppekavad” kantud kooliuuendusliikumise ja rahvuskooli ideedest. Nüüd nädalas üks klassijuhatajatund. Korraliku käekirja omandamine õpilastele kohustuslik. 1939. 3 kevadel töötas Eestis 1220 algkooli 106 415 õpilase ja 3900 õpetajaga. Umbes veerand õpilastest astus keskkoolidesse. 1922. lisandus Keskkooliseadus, selle järgi: Keskkool - ühtluskooli teine järk, ülesandeks haritud kodanike kasvatamine ja kõrgkooliks ettevalmistamine;
Progressive/ radical education · Õpetajakeskne /traditsiooniline kasvatus Teacher centered education. Traditional education Lapsekeskse kasvatuse baasiks on · isiksuse austamine ja inimestevahelise võrdõiguslikkuse ideaal: igat last võetakse sellisena, nagu ta on. Last ei püüta sobitada mingisse varem määratletud normi. Lapse ainukordsed vajadused ja huvid on pedagoogile alati ühevõrra tähtsad. (Hytönen, 1999). Eestis: Johannes Käis - pedagoog ja kooliuuendusliikumise juht Lapsekeskse kasvatuse juured: Jean Jacques Rousseau (1712-1778) "Man is born free but everywhere is in chains" Genfis Lapsekeskse kasvatuse põhimõtted esitas Rousseau teoses Emile ehk Kasvatusest (1762) · lapsepõlve ainulaadsus ja lapse isikupära · lapse enesesuunamisvõime ja sisemine arengusüsteem · õpetuse loomulikkus Rousseau panus · Kiriku poolt rõhutatud patususe idee asemel astub Rousseau välja mõttega, et inimene on loomupäraselt HEA · Valitsevate klasside kriitika
Eesti haridustegelastest on Montessorile ideedele kõige sarnasemad Johannes Käisi peadagoogilised vaated. Käis sünteesis omal kombel erinevate progressiiv-pedagoogika esindajate metoodikaid, võttes aluseks lisaks Montessorile ka Platoni, Steineri, aga ka Montessorit kritiseerinud Dewey ja Kilpatricku käsitlusi ning nende põhjal lõi oma töökooli metoodika. Foto 5. Johannes Käis Individualiseeritud õpetus on tee isetegemisele. Selliselt esitas Johannes Käis kokkuvõtlikult kooliuuendusliikumise üht põhisuunda juba 1935. aastal (Käis 1991). Montessori meetod aitab muuta lapse arengu mitmekesisemaks. Meetod koosneb kolmest põhilisest osast: laps, keskkond ja õpetaja. Materjalid, millega tehakse tööd, on huvitavad, neid on lihtne kasutada ning nad on paigutatud madalatele lahtistele riiulitele, mis moodustavad omaette töönurgakese. Hommikul lasteaeda tulles saab laps päeva sisse elada
varjupaiga, kus taotles laste harmoonilist arendamist ja vaeste laste kasvatamist- õpetamist; kehaline kasvatus kõigile lastele kohustuslik. Leidis, et kõigi koolide õppeplaanidesse peavad kuuluma kunst, kehaline kasvatus ja töökasvatus. Pooldas loomulikke kehalisi harjutusi. ,,Raamat keha harimisest". Filantroopide vaated kehalisele kasvatusele ja nende tegevus kehalise kasvatuse korraldamisel: 1) Johann Bernhard Basedow: filantroopse kooliuuendusliikumise rajaja. Pooldas aktiivõpet ja taotles kasvatusreforme. Rõhutas loodusteaduste, kehaliste harjutuste, käsitöö ja aiatöö tähtsust. Dessau filantropiini asutaja. 2) Gerhard Ulrich Anton Vieth: Koostas kehalise kasvatuse entsüklopeedia. Pidas kehaliste harjutuste kasutamise eesmärgiks tervise säilitamist ja tugevdamist, jõu ja kehavormide ilu arendamist, vaimse arengu toetamist. 3) Johann Christoph Friedrich Guts-Muths: kirjutas ühe esimese ujumiseõpukutest, avaldas
annaabi.ee 
