Karuküla Keskkool 10 k KOOLITULISTAMISED Kati Karu Karuküla 2011 Mõiste selgitus Reeglina on koolitulistamine situatsioon, kui õppeasutuses leiab aset tahtlik tulirelvast tulistamine. Eranditena on esinenud pantvangisituatsioone ning teiste relvade kasutamist (noad, relvad ja isegi leegiheitjad). Koolitulistamise trend on pärit Ameerikast, kuid nagu me näeme iga päev, et maailm muutub läänelikumaks, on kahjuks läänelikuks mindud ka selles valdkonnas. Et demostreerida, kui massiliselt on tõusnud koolitulistamiste arv ning kui suur probleem see on, moodustasime järgneva graafiku: Hüpotees Koolitulistamisi on võimalik ennetada. Koolitulistamiste põhjused Tulistajad on enamasti noored mehed, kuid on igasuguse taustaga inimesi edukaid, põlatuid, sõpradega ning ka üksikuid. Kõige noorem tulistaja oli 6-aastane tüdruk. Ettevalmistusperioodi vältel töötasime läbi kõik läbi ajaloo toimunud...
tõttu lõhutud perekondadest, abielupattudest või sootuks millestki hullemast. Toimuvad nii-öelda identiteedivargused, väga ehmatav on ka läbi virtuaalmaailma ahistamine ning inimeste mõjutamine ning suunamine millelegi ebanormaalsele näiteks on väga suureks probleemiks see, et noored unustavad reaalmaailma, süvenevad arvutimängudesse ning arvavad, et ongi normaalne astuda kodust välja relvad koolikotis ma leian, et arvutimängudest saavadki alguse koolitulistamised. Samas tuleb aga tunnistada, et väga paljud inimesed saavad tänu virtuaalmaailmatele ka oma probleemidest üle, sest seal leidub inimesi, kes on valmis toetama ning aitama. Sõnasta artikli idee (põhisõnum), mille autor lugejaile edastab. Esita enda seisukoht selle kohta. Autor tahab lugejaid panna mõtisklema selle üle, et arvestades virtuaalsete maailmate ületähtsutamist ning ülehindamist, mida inimesed iga päevaga üha enam teevad, siis pole
Eesti meeldib eelkõige inimestele kes naudivad erinevaid hooaegasid ja puutumata loodust, mida on paljudes riikides väga väheseks jäänud. Samuti on mõnus, et meil ei ole ülerahvastatust, inimestel on piisavalt privaatsust ja väga paljudel on võimalus elada täiesti eraldatult metsa sees ilma ,et keegi sind üldse näeks või kuuleks. Minu arust on Eestis ka võrreldes teiste riikidega väga turvaline elukeskond , meil ei ole terroriakte, puuduvad koolitulistamised ja üldse kuritegevus on võrreldes teiste Euroopa riikidega ikka väga madal, meil ei ole ühtegi sellist linna ega ka linnaosa kuhu sa ei julge minna, sest seal elavad pagulased või on nii kõrge kuritegevus, et isegi politsei sinna ei sõida, nagu näiteks on Rootsis Malmö või Saksamaal paljud linnad. Eestis on ka väga mõnus kliima, jah meil võib olla ei ole ideaalsed valged jõulud ja ideaalset +25 kraadist suvesooja , aga siiski me naudime
otsustest või tegevustest inimestele, keda nad esindavad. Meedia on lahutamatu osa meie ühiskonnas, kuid selle sekkumine kõigis asjades võib muutuda häirivaks. Vägivaldsete filmide ja videote rohkus täna on lausa hirmutav. Noored veedavad aega neid vaadates mitmeid tunde päevas. Vägivald muutub reaalsuseks. Paljud noored ei suuda enam eristada reaalsust ja fantaasiat. See muudab vägivalla nende jaoks „ normaalseks“. Koolitulistamised on üks näide vägivaldsete videote vaatamise tagajärjeks. Sotsiaalmeedia kasutajad jagavad endast liialt palju informatsiooni, mis võib neid ohustada. Isegi kõige tugevamatest turvaseadmetest võivad lekkida teie isikuandmed sotsiaalsetele saitidele. Nende andmete allalaadimine on lihtne ja tehtav vaid mõne klikiga. Maailm on täis täiuslikke inimesi. Täisliku naha, keha , juustega – tänapäeva noorte piltunelm ja eeskuju. Noored hakkavad oma keha muundama selliseks
on tunginud võõrvõimud, kes oma rusikaväe abil korda üritavad luua, kuid tõsiasi on see, et inimkond pole veel oma vigadest õppinud- vägivald üksnes sünnitab vägivalda. Tõsi, võimuorganid olid kodanikud meeleheitele ajanud, kuid sündmused oleksid võinud kujuneda hoopis teisiti, kuna tegemist on siiski demokraatliku riigiga. Vägivalla säilimisel meie igapäevaelus on suur roll meedial, meie neljandal riigivõimul. Meedia pöörab suurt tähelepanu vägivallaga seotud uudistele- koolitulistamised ja terroriaktid. Muidugi ei saa neid sündmusi inimeste eest varjata, kuid vägivaldsete uudiste paljusus tekitab inimestes ärevust, hirmu ning ettevaatlikkust ühiskonna vastu. Samuti on tähtsal kohal ka märulifilmid, mis jätavad endast petliku mulje, et kõik probleemid elus on lahendatavad vaid läbi rusikavõimu. Seetõttu lähevadki noorukid sageli kergema vastupanu teed ning isegi ei vaevu kompromisse leidma.
Iga inimene tahab olla täiuslik. Kuid täiuslikke inimesi pole olemas. Arvutiekraanil võib igaüks muutuda kellekski teiseks: ilusamaks, targemaks, huvitavamaks. Jututubades vesteldes võib poisist saada hoopis kuulus naisnäitleja, tütarlapsest aga meeskorvpallur. See vabadus olla keegi teine on tihti ohtlik. Samastumine ideaalidega ei lisa kohustusi. Kohustused aga distsiplineerivad ja aitavad noore inimese eneseotsingutele kaasa. Viimasel ajal on kogu maailma raputanud koolitulistamised nii Ameerikas kui Euroopas ja isegi Põhjamaades. Kui inimene ei suuda sõnadega oma tundeid väljendada ja probleemidele lahendusi otsida, ei leia ta muud väljapääsu, kui mõrvata oma kiusajad. Kas see ongi õige lahendus? Kindlasti mitte. Kuid kust on pärit säärane julmus? Arvan, et meie kaasaegne maailm ongi julm. Juba väikelapsena veedavad koolieelikud väga palju aega televiisori ees vägivaldseid multifilme vaadates. Mängitakse julme videomänge, kus pidevalt kedagi tapetakse
kokku sulama ühtseks halliks maailmakodanike massiks. Tänapäeva Euroopas on mõjukaks teemaks ka kuritegevus, mis tekitab ühe enam muret. See on üks neid probleeme, mis haarab ka pidevat rahvusvahelist tähelepanu. Igasugu negatiivne kriminaalne tegevus on sotsiaalses plaanis hullem, kui vanema generatsiooni poolt. Tavaliselt ongi nende alaealiste kuritegevuste ohvriteks nad ise. Praegusel ajal on eriti levinud teemadeks pommiähvardused koolidele, koolitulistamised ja igasugu muu koolivägivald. On neid, kes oskavad sellest üle olla, kuid on ka neid, kes on võetud pidevaks sihtmärgiks. Selle kõige muutmist saab alustada sellest, kui me esiteks muudame iseendid. Tänapäeva noor on arenev isik, inimene ei tohi oma arengut lõpetada. Inimesed muutuvad ja arenevad iga põlvkonnaga. Nagu ütles Lennart Meri: "Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis!"
Teisest küljest on tegemist inimestega, kes ei mõtle üldse, kes ei vaevugi millegi peale mõtlemisaega kulutada, kes lihtsalt tegutsevad nii, kuidas tahavad, kuigi pole välistatud võimalus, et keegi oli neile isegi selgitanud, kui kohutav rööv on kellegi teise elu võtmine. Need inimesed on teineteise äärmused, ent mõlemad on väga ohtlikud, kuna oma vastutustundetu vägivallaga teevad haiget neile, kes pole milleski süüdi. Siinkohal tõi Jelena Skulskaja näiteks koolitulistamised. Ta loetles ette tuntud riigid, nagu Norra ja USA, ent surmaga mittelõppevaid koolikonflikte esineb igas riigis, kus on koolisüsteem. Viimasel ajal on koolivägivald jõudnud ka eesti ajakirjanduseni, mitte küll nii traagilises võtmes kui Norras või Ameerikas. Õpilased kiusavad õpetajaid, vahel risti vastupidi - kõik see on samuti õnnetute inimeste kätetöö. Jelena Skulskaja sellest ei kirjutanud, aga kui tal oleks koolieluga rohkem
võib tõesti midagi saavutada. Kuid kui kõik siiski ei lähe plaanitult ning inimeses pole ka piisavalt jõudu edasi pingutada, võivad tagajärjed olla väga negatiivsed. Noore inimese psüühika pole veel nii tugev ja tihti lööb ebaõnnestumine täielikult rööpast välja. Sellepärast ongi enesetappude arv just noorte seas väga kõrge, nad lihtsalt on ühest kukkumisest nii löödud ning selle asemel, et uuesti proovida, nad lihtsalt lõpetavad oma elu. Ka need koolitulistamised, mis üha enam sagenevad, on minu arvates seotud just sellega, et tulistaja maksab oma ebaõnnestumise eest kätte ning ohvriteks võivad olla just need, kes on edukamad. Samas ei saa inimesi täiesti üldistada, kindlasti on noorte seas ka neid, kelle eesmärk ei ole tingimata edu saavutada, vaid nad tegelevad sellega, mis neile meeldib, elavad nii, et saab, mis saama peab. Nad unistavad kenast kodust ja heas perest, sealjuures pole oluline, et nad kuuluksid rikaste toppi
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ FACEBOOK Ettekanne Kärolin Kiviste Tallinn 2010 SISU Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Ülevaade Facebook Inc-ist....................................................................................................................... 4 Statistilisi fakte .................................................................................................................................... 5 Mälestustahvlid ................................................................................................................................... 6 Grupid ja tugigrupid ............................................................................................................................ 6 Sotsiaalse võrgustiku netikett ..............
Käesoleva töö autori eesmärgiks on anda ülevaade sellest, kuidas enesehinnang mõjutab inimest ja kuidas on võimalik head enesehinnangut luua. Teema valikul lähtuti suuresti selle aktuaalsusest. Probleeme, mis on tihedalt seotud enesehinnanguga, on viimasel ajal meedias palju lahatud. Peamisteks probleemideks, mis autorit tööd kirjutama ajendasid, olid viimasel ajal noorte inimeste seas suurenenud ,,appihüüded", mis on kindlasti tingitud ka madalast enesehinnangust. Üheks näiteks koolitulistamised, mis lõppesid mitmete süütute inimeste surmaga. Kindlasti oli suur osa selliste traagiliste juhtumite seas enesehinnangul, mis ei lasknud noortel end eluks väärilistena tunda ning ajendas neid selle eest teistele ,,kätte maksma". Samuti on viimase aja majanduslangus ja suur töötute arv põhjus käsitlemaks enesehinnangu teemat. Madala enesehinnanguga inimesed ei astu enda eest piisavalt välja ning kannatavad
jõukamate vanemate lapsed saaksid koolis paremini hakkama ja käiksid paremates koolides ning et hea töökoha saamise eelduseks on hea haridus. Ebavõrdsuse õigustamine: ametliku ideoloogia järgi on haridussüsteem õiglane hindab õpilaste võimeid, loovust, motivatsiooni. · Inimsuhted koolis: o Koolivägivald sagedane, igapäeva vägivald, koolikiusamine või ootamatud: radikaalsed vägivallapuhangud nt koolitulistamised IV - Võim ja poliitika · Võim Max Weberi kohaselt on võim ühe inimese võimalus teostada mingi sotsiaalse suhte raames oma tahet vastuseisule vaatamata. Panna tegema teist inimest tegema seda, mida ta võibolla algselt teha ei tahtnud. · Domineerimine üks inimene paneb teisi tegema selliseid asju. Neid asju, mille puhul on esimesel inimesel õigus nõuda neid asju. Näiteks, õppejõud paneb tudengeid eksameid sooritama.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
