Sellegipoolest võiksid koolid pakkuda juba pärast põhikooli suuremat võimalust oma ainete valikul. Kindlasti jääksid alles põhiained, kuid lisama peaks omajagu valik aineid. Valikaineteks võiksid olla praegu kohustuslikud ained nagu muusikaajalugu, kunstiajalugu ja kehaline kasvatus. Lisaks luua täiesti uued võimalused, näiteks programmeerimise alused ja majandusteooria. Loomulikult vajaksid koolid lisa ressursse, et kompetentseid õpetajaid palgata, kuid kui valikained kooliti varieeruksid ei oleks need lisa ressursid suuremad kui need mis kulutatakse noorte töötuse vähendamiseks. Alternariiviks pakutakse kutsekooli, kuid see on järgmine äärmus, sest ametikoolides on akadeemilisel haridusel väga väike rõhk. Taoline haridusreform aitaks gümnaasiumi lõpetajatel olla juba professionaalsem j a haritum just igat õpilast individuaalselt huvitavas valdkonnas. Kuna valikained oleksid
spetsialistid või arvutiõpetajad. Kuna arvutiõpetuse tund on koolides erinevates vanuseastmetes, ei pruugi see olla parim lahendus. Ennetustöö peaks hakkama juba väga varajases eas kodus, kui arvutit ja internetti kasutama hakatakse Nooremad õpetajad oleks nõus ja juba ongi põiminud selle teema oma õppeainesse. Vanemad õpetajad, kelle kogemused on ka ehk väiksemad, panustaks pigem vanemate ja spetsialistidele See, mida ja kuidas ohtudest on räägitud, on kooliti väga erinev. Samuti viis, kuidas sellest räägitakse ning Koolid võiks vanematele nendest ohtudest rääkida. Osades koolides on vanematele sellist infot jagatud ja need on positiivset vastukaja saanud Õpetajad tunnistavad, et õpilased teavad nendest teemadest rohkem kui nemad. Nende teadmised internetist ja sellega seotud ohtudest ei ole piisavad, et mõnes õppeaines neist rääkida või näiteks abi pakkuda, kui tullakse küsima. Seega
2 Sisseastumine kutsekooli Kutseõppesse võivad asuda kõik soovijad, kellel on põhi- või keskharidus. Piiranguid pole seatud ka neile, kes on juba varem omandanud kutse- või kõrghariduse, aga soovivad oma teadmisi mõnes kitsamas valdkonnas täiendada või õppida midagi päris uut. Kutsekoolide juures võivad olla avatud rühmad ka põhiharidust mitteomavate õpilaste jaoks. See on kooliti erinev ja vajaduse korral tasub võimalusi uurida. KUTSEHARIDUS.EE - õppimisvõimaluste andmebaas Sisseastumisel tuleb valmis olla eksamite, katsete või testide sooritamiseks. Kindlasti tuleb järele uurida, millised on meelepärase õppeasutuse vastuvõtutingimused ning neid aegsasti arvestada. Vajalikku teavet saab õppeasutuse veebilehelt. Kooli vastuvõtmise otsustab vastuvõtukomisjon. Kutseõppeasutusse sisseastumiseks nõutavad dokumendid on
edasi anda. Referaadi kirjutamiseks tuleb varuda piisavalt aega, lugeda erinevate autorite seisukohti ja leida oma vaatenurk. VIITAMINE Viitamisega näidatakse, millisest allikast käsitletavad mõtted või andmed pärit on. Viitamisel on omad kindlad reeglid, mis moodustavad viitamise süsteemi. Erinevaid viitamissüsteeme on üsna palju, aga töö ulatuses peab olema viitamissüsteem ühtne. Viitamise nõuded võivad kooliti erineda. Viidata tuleb kõigi selliste seisukohtade allikatele, mis ei ole autori omad. Tallinna Kunstigümnaasiumi põhikooli loovtöös kasutatakse numbriga viitamist: tekstiviiteks olev number juhib kirjanduse loetelus sama numbriga kirjandusallika juurde. Teiste autorite mõtteid võib esitada refereerides või tsiteerides. Tsiteerimine on kellegi mõtete esitamine täpselt sellisel kujul, nagu need on esitatud alustekstis.
Ülesanne 1 Teate kirjutamise eest oli eksaminandidel võimalik saada kolm punkti (vt ka hindamisjuhendit). Õpilasel tuli kirjutada e-kiri oma Dublinis elavale sõbrale. Kirjutamise põhjuseks oli mahaununenud rahakott. E-kirjas tuli kolme etteantud teemapunkti (prompts) kasutades selgitada probleemi, kirjeldada oma rahakotti ja öelda sõbrale, mida edasi teha (vt ka eksamitööd). Erinevate koolide õpilaste töid läbi vaadates torkas silma, et hindamise rangus/leebus varieerus kooliti märkimisväärselt ning mõnes koolis ühele punktile hinnatud teade oleks teises saanud maksimumi. Ülesanne 2 Põhikooli inglise keele eksamil juba traditsiooniks kujunenud kirjas inglise keelt kõnelevale kirjasõbrale tuli õpilasel seekordki keskenduda kolmele aspektile. Juhises oli ette antud, et Chrisile tuli kirjutada ühest oma reisist ning kirjeldada, kuhu ja millal reisiti, kellega reisiti ja mida reisi ajal tehti. Õpilastele oli sel teemal kirjutamine igati jõu- ja eakohane
laste õpetamist tavaklassi tingimustes, vaid hariduslikku erivajadust laias mõistes. Et kõik lapsed, kes on haridusest kõrvalejäämise ohus, oleksid kaasatud õppetegevusse." (Pärismaa, 2013, 2.) HEV õppe koordineerimine on õpetajale lisaülesandeks või lisatööks, millega riigi poolt ei kaasne õpetajate palgafondi suurenemist, pigem peab koolijuht ise leidma võimalusi, et õpetajat, kes sellist ülesannet täidab, motiveerida. HEV koordinaatori roll koolis on kooliti kindlasti väga erinev. Arvan, et suure õpilastearvuga koolides selline koordineerija on ka vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma
Selle järgi on vaja läbi töötada teoseid, mis pärinevad antiikajast tänapäevani. Seega on varieeruvus ajas ja stiilides suur ning põhjalik. Õppekavas ei ole kirjas, mis järjekorras peab kursuste teemasid võtma ning määratud pole ka raamatute lugemise täpne järjekord. Sinna on välja toodud valik teoseid, millest kool või kursuse juhendaja ise valiku teeb, mis järjekorras raamatuid lugeda. Nimekiri erineb kooliti. Näiteks Valga Gümnaasiumis loevad 11.klassi õpilased ,,Carmenit", ,,Dekameroni", kuid Tsirguliina Keskkoolis läbitakse samal ajal ,,Stepihunti", ,,Katku" jm. Enamik raamatutest on valitud selle järgi, kas selles välja toodud probleemid on aktuaalsed ka tänapäeval või ei. Lihtsama sõnavaraga teoseid leidub ainult algklassides, kuid mitte enam gümnaasiumiastmes. Samuti, mida kõrgem klass, seda vähem leidub erinevusi koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjades
pannud) · Nullõppekava(kirja paneme, aga üldse ei õpeta. näit. 1)musaõps läks dekreeti, asendusõps räägib küll teooriat, aga õppekavas kirjapandu jääb tegemata, 2)füüsika teooria on selge, aga katseid pole teinud- see osa ainekavast jääb tegemata.) · Ekstraõppekava(pole kuskile kirja pandud, aga õpilaste teadmised on ainevaldkonnas palju suuremad) Klassijuhataja töö koolis Klassijuhataja roll kooliti varieeruv, kas tehakse väga palju või väga vähe. Mujal maailmas klassijuhatajat kui sellist ei ole. Õpetajate tugivõrgustik palju suurem, ülesanded jagatud erinevate inimeste vahel, puudub vajadus konkreetse klassijuhataja järele. Klassijuhatajatööd reguleerivad dokumendid · klassijuhataja ametijuhend- kooliti erinev · kooli õppekava · kooli arengukava- üritused, projektid · kooli kodukord- jalanõud, riietus, hilinemised misiganes. · Klassijuhataja ametijuhend
teadasaamiseks ning 2) need kelle eesmärgiks on efektse väljundi demonstreerimine, kuid õppimise sisuline külg on teisejärgulise tähendusega. 4. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné õppeühiku mudel. Selle rakendamise voorused ja puudused õppetöö kavandamiseks ja läbiviimiseks. (8.2) Õppetundi saab defineerida nii ajalise kestusena kui ka tema õpetamise ühikuna. Õppetund on enamasti koolides 45 min.( see võib varieeruda riigiti v kooliti). Selline õppetöö arvestuslik ühik võimaldab hästi planeerida kooli tööd õppeaine sisulisest küljest peaaegu sõltumatult. Sellel on ka omad puudused: mõnigi kord tuleb õpetajal kasutada teema õpetamiseks mitut ainetundi (1/2 teemast+1/2 teemast+ KT=3 ainetundi) Sellisel juhul oleks õppetööd otstarbekam planeerida mitte õppetundidena vaid teema kui terviku õpetamise protseduurina= õppeühikuna
Hetkeseis: Alates 1997. aastast on ennetustegevust rahastatud põhiliselt "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm 1997-2007" raames, lisaks on olnud ühekordsed rahvusvahelised ja eraalgatuslikud tegevused. Alates 1999. aastast on "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riikliku programmi 1997-2007" raames toimunud noorte algatatud ja noortele suunatud ennetusprojektide toetamine, s.h ennetustöö kohalikes omavalitsustes, üldharidus- ja erikoolides. Kooliti erineb uimastiennetustegevus, tuginedes oluliselt juhtkonna ja õpetajate initsiatiivile. Ennetusprojektide toetamise eesmärgiks on olnud noorte teadlikkuse tõstmine sõltuvusprobleemidest, suurem kaasatus ennetustegevuses, ennetustegevuskavade ja koostööplaanide koostamine ning ennetustöö võrgustiku arendamine. Lähtudes rahastustaotlusi esitanud organisatsiooni liigist, on jätkuvalt arvuliselt kõige rohkem mittetulundusühingute poolt läbiviidavaid projekte. 2001
annaabi.ee 
