Paljud kooliprobleemid on seotud suhete kolmnurgaga:lapsevanem, õpetaja, lapsed. Igal rühmal on oma vajadused ja soovid ning mõnikord võivad need huvid üksteisega vastuollu minna. Lapsevanem soovib, et tema laps õpiks kooli lugemise ja arvutamise kõrval ka sotsiaalseid oskusi, et ta tunneks õppimisest rõõmu ja jõuaks hästi edasi. Õpetaja peab oma ülesandeks peamiselt faktide edasiandmist. Teismeline aga võib tahta tõestada oma sõltumatust. Kooliprobleemide hulgas kerkivad mõned mured ikka ja jälle ebameeldival kombel esile. Noor puudub sageli koolist. Peamiselt toovad nad ise põhjuseks selle, et sellel mis koolis toimub ei ole midagi ühist sellega, mida nad hakkavad tulevikus tegema. Koolist puudumine võib olla seotud ka sellega, et kool ei suuda rahuldada laste kõiki põhivajadusi. Edukas õppimine eeldab positiivset suhtumist iseendasse, ja kui teismeline ei saa koolist selleks ergutust, siis ta leiabki , et koolis ei tasu käia
teadvalt valesid või valedes annustes rohtusid, lapsele ei kutsuta arsti, kuigi selleks vajadus on olemas. 4.4 Hariduslik tegevusetus ja lapse toetusest ilmajätmine hariduse omandamisel, mille tagajärjel lapse võimed ei leia täit väljaarenemist ega rakendust. Laps hilineb kooli, puudub sageli, vanemad väldivad õpetajaga kontakti, vanemad ei ilmuta huvi lapse kooliprobleemide ja õppeedukuse vastu. 4.5 Järelvalvetus vanema- või hooldajapoolse kontrolli alaneminevõi puudumine lapse tegevuse üle ning sellega seonduv ebaküllane vastutustunne lapse füüsilise ja psüühilise heaolu eest, mille tagajärjel suureneb lapse risk mitmesugustesse ohusituatsioonidesse sattumiseks. 5. Kuidas hooletussejäetud last ära tunda? Stereotüüpsed liigutused, näiteks keha rütmiline kiigutamine või õõtsutamine
ühiskonnas kui tervikus. Ometi tänapäeval ebaõnnestuvas 2-3 perekonda neljast. On peresid kus vanemad halvustavad teineteist laste armastuse saavutamiseks, mis on minu arvates täiesti lubamatu. On paare, kes vaikivad ja püüavad põgeneda probleemide eest teistesse seltskondadesse selle asemel, et probleem lahti seletada ja tülitseda ning leida lahendus. Samuti on peresid kus lahkhelid vanemate vahel tekkivad lapse tervisehäirete või kooliprobleemide tõttu. Perekriisi põhjused. 1.Rahapuudus peres. Rahapuudus on üks sagedamaks perestressi põhjuseks kuna sellest tulenevad halvad elu- ja olmetingimused ning aineline kitsikus. Isegi kui väidetakse, et õnn pole ju rahas, püüdlevad plajud pered sellise elustandardi poole, mis vastaks vähemalt tutvusringkonna keskmisele. Majanduslikke raskusi võib parandada pereliikmete mõistev, leplik suhtumine olukorda ning positiivse programmi olemasolu selle kohta, kuidas ja millal olud paranevad
ühiskonnas kui tervikus. Ometi tänapäeval ebaõnnestuvas 2-3 perekonda neljast. On peresid kus vanemad halvustavad teineteist laste armastuse saavutamiseks, mis on minu arvates täiesti lubamatu. On paare, kes vaikivad ja püüavad põgeneda probleemide eest teistesse seltskondadesse selle asemel, et probleem lahti seletada ja tülitseda ning leida lahendus. Samuti on peresid kus lahkhelid vanemate vahel tekkivad lapse tervisehäirete või kooliprobleemide tõttu. 2.Perekriisi põhjused 1.Rahapuudus peres. Rahapuudus on üks sagedamaks perestressi põhjuseks kuna sellest tulenevad halvad elu- ja olmetingimused ning aineline kitsikus. Isegi kui väidetakse, et õnn pole ju rahas, püüdlevad plajud pered sellise elustandardi poole, mis vastaks vähemalt tutvusringkonna keskmisele. Majanduslikke raskusi võib parandada pereliikmete mõistev, leplik suhtumine olukorda ning positiivse programmi olemasolu selle kohta, kuidas ja millal olud
ühiskonnas kui tervikus. Ometi tänapäeval ebaõnnestuvas 2-3 perekonda neljast. On peresid kus vanemad halvustavad teineteist laste armastuse saavutamiseks, mis on minu arvates täiesti lubamatu. On paare, kes vaikivad ja püüavad põgeneda probleemide eest teistesse seltskondadesse selle asemel, et probleem lahti seletada ja tülitseda ning leida lahendus. Samuti on peresid kus lahkhelid vanemate vahel tekkivad lapse tervisehäirete või kooliprobleemide tõttu. Perekriisi põhjused. 1.Rahapuudus peres. Rahapuudus on üks sagedamaks perestressi põhjuseks kuna sellest tulenevad halvad elu- ja olmetingimused ning aineline kitsikus. Isegi kui väidetakse, et õnn pole ju rahas, püüdlevad plajud pered sellise elustandardi poole, mis vastaks vähemalt tutvusringkonna keskmisele. Majanduslikke raskusi võib parandada pereliikmete mõistev, leplik suhtumine olukorda ning positiivse programmi olemasolu selle kohta, kuidas ja millal olud paranevad
sellist lahknemist tekivad alles tõelised probleemid, mida on raske nii osapooltel kui ka kõrvalistel isikutel lahendada. Minu uurimistöö on just suuresti ajendatud sellest, kuidas tänapäeva noorsooromaanides on lahendatud rasked probleemid. Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat huvitav ja hariv. Samas on see teema meedias ja koolides peaaegu kogu aeg aktuaalne. Seepeale tekkis soov teada saada, milliseid kooliprobleeme leidub Eesti noorsooroomanides. Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti Kivirüüdi ,,Okultismiklubi" ja Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt". Kõigepealt lugesin
Hariduslik hooletussejätmine -ei kutsuta arsti haiguse -hilineb sageli kooli puhul -puudub sageli koolist -ei hoolita lapse võimete -halb õppeedukus arendamisest -konfliktne käitumine -ei tunta huvi lapse õppe- -langeb koolist välja edukuse, kooliprobleemide vastu -vanem ei ärata hommikul last õigel ajal kooli minekuks
või vaenlastele, kellega ta eelmisel päeval arvuti taga sõdinud oli. Loomulikult kannatavad teadmised ja hinded ning jällegi võib kiirelt kaduda isu kooli minna. Koolistressi juured on ka vanemate ülisuurtes nõudmistes ja ootustes oma lapsele. Lapsed tunnevad, et neilt oodatakse hiilgavat tulevikku ja sellest tundest piisab, et tekiks koolistress. Vähene tunnustus ja vanemate kiire elutempo on samuti soodne pinnas kooliprobleemide tekkimisele. Nii nagu vanemate heaolu mõjutab lapsi kodus, suurendab õpetajaskonna rahulolu oma tööga ka laste õpiedukust. Kibestunud, koormatud ja üleväsinud õpetaja ei jaksa leida aega lapse kuulamiseks ega suuda pakkuda toetust isegi siis, kui ta seda südamest sooviks. Kui kool tunnustab oma õpetajaid ja pakub võimalikult häid töötingimusi, siis võib loota, et ka laste seas on koolistressi vähem ning õppeedukus kõrgem. Koolistress väljendub lastel üsna mitmel moel
M, Fanning.P, 1995, lk. 16). Reeglina on inimene pärast tööd väsinud, tülpinud ja soovib rahu saada, niisiis on loomulik, et peamiselt kasutatakse neid tõkkeid just õhtul kodus olles. Mees ei viitsi kuulata naise muret selle üle, et talle liiga vähe tähelepanu pööratakse ja juba mitu kuud pole lilli toodud; mees on solvunud, et naine vaatab tuima näoga televiisorit, kui tema oma tööpäevast jutustab; laps lööb pauguga ukse kinni, kui ema ta kooliprobleemide või sõbrannaga tüllimineku üle kurtmise peale vaid noogutab ja sibulat edasi hakib. Just perekond ja lähedased on need, kes omavahel väga hästi ning aktiivselt kuulata peaksid oskama. Probleemide tekkides ei ole kunagi süüdi vaid üks pool ja sellisel juhul lihtsalt tuleb maha istuda ja omavahel rääkida ning teineteist kuulata, et asi krahhiga ei lõpeks. 13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS
lapsele antakse teadvalt valesid või valedes annustes rohtusid, lapsele ei kutsuta arsti, kuigi selleks vajadus on olemas. 4.4 Hariduslik tegevusetus ja lapse toetusest ilmajätmine hariduse omandamisel, mille tagajärjel lapse võimed ei leia täit väljaarenemist ega rakendust. Laps hilineb kooli, puudub sageli, vanemad väldivad õpetajaga kontakti, vanemad ei ilmuta huvi lapse kooliprobleemide ja õppeedukuse vastu. 4.5 Järelvalvetus vanema- või hooldajapoolse kontrolli alaneminevõi puudumine lapse tegevuse üle ning sellega seonduv ebaküllane vastutustunne lapse füüsilise ja psüühilise heaolu eest, mille tagajärjel suureneb lapse risk mitmesugustesse ohusituatsioonidesse sattumiseks. 41. Koostöövõrgustik kogukonnas lapse õiguste kaitsel Võrgustikutöös nähakse võimalust teha tulemuslikku koostööd, et paremini jagada juba
autor. Mare Müürsepa (2005) arvates on oluline teadvustada, et laps, kellel on küll olemas füüsiline kodu ja vanemad või teised perekonnaliikmed, võib ometi kannatada mentaalse kodutuse all, kui see kodu ei paku kindlustunnet, vaimusugulust ega emotsionaalset tuge. See on tõsine hoiatussignaal, sest mitte miski - ei rikkus, kuulsus ega võim - ei suuda kompenseerida seda kaotust, mille toovad kaasa vildakad suhted. Paljude kooliprobleemide (stressi, vähese koolijõudluse, agressiivsuse jms) põhjused peituvad vildakates peresuhetes. Laps on laps ja me ei pea ootama, et ta oma kohustusi alati omaalgatuslikult ja meelsasti täidaks. Laps suudab homme teha ise seda, mida ta täna suudab teha täiskasvanu abiga, õpetab Lev Võgotski. Täiskasvanute järelevalve on vajalik, et üha uued ja uued kordused muudaksid kohustuste täitmise automaatseks ka siis, kui need meeldivad ei ole. Vastutustunnet õpib laps
annaabi.ee 
