lõpetavale vaherahule. Olukord Eestis oli pingeline, sest kaitsevägi ei alles loomisel. Lahingutest võtsid osa ka kooliõpilased. ,,Nimed marmortahvlil'' algab sellega kui Tartusse pandi üles kuulutused, kus kutsuti mehi armeese. Rahvas oli tusane ja kisuti kuulutusi maha. Käämeril ja Käsperil tekkiis vaidlus kommunismi üle. Ahas ei teadnud kumma poolt olla, kas kommunistide või rahvuslaste poolt. Raekotta tõsteti üles eesti lipp. Koolipoistel polnud üldse plaanis sõtta minna aga asjaolude kokkulangemisel sattusid nad lahinguväljale, kuna poisse kutsuti sõtta ja pool klassi läks omakaitsesse. Ahas ei astunud kuhugi, kuna kahtles kõiges. Lõpuks levis kuuldus, et inglased on jõudnud Tallinna. Kõikjal kostus suurtükkide laskmist. Poisid jagunesid kahte leeri. Osad võitlesid eestlaste vastu ja osad eestlaste poolt. Ahas läks Viljandisse. Tallinnast juhtis töörahva liikumist viktor Kingisepp.
poissi, tema kaasa arvatud ning seda peamiselt õpetaja utsitusel. Paul on kohe raamatu alguses lahingus. Kui ta lahingust naaseb kasarmusse, siis ta saab teada, et ta vana klassikaaslane Kemmerich on raskelt vigastatud. Ta küll üritab vigastatut lohutada, kuigi ta teab, et sõber sureb. Teine klassikaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale. Kui ta sõber ära suri, siis Müller saigi ta saapad endale. Koolipoistel polnud mingeid elukogemusi ega ka sõjalist väjaõpet, oli vaid koolitarkus, millest rindel loomulikult ei piisanud. Nende päevad kulgesid sõites rinde ja tagala vahet. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid. Nad väärtustasid rohkem enda elu ja sõpru. Sõprus oli see, mis hoidis Kat ´i (Pauli parim sõber) ja Pauli ning teisi klassikaaslasi koos ja elus. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus sõjaga tähtsusetuks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita,
1. Aasta vahetusel olid Tallinnasse saabunud Soome abiväed Hiljem saabus vabatahtlike ka Rootsist ja Taanist See avaldas tohutut psühholoogilist mõju. 2. Vabatahtlike väeosi moodustus ka Eestis, neist kõige kuulsamaks sai leitnant Julius Kuperjanovi partisanide pataljon, kuid suurepärase võitlusvõimuga paistis silma ka Kalevlaste Maleva, Skautpataljon jmt. Oluline osa oli rindele läinud arvukatel vabatahtlikel ja koolipoistel 3. Eestisõjaväe juhtimises pandi maksma kindel kord. Vägeisd juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabi ülem oli Jaan Soots. 4. Neljas tegur, mis jõudude tasakaalu Eesti vägede poole kallutama hakkas, olid soomusrongid. 7 Jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetungiks, mis kulges edukalt. Võeti tagasi Tapa, siis Rakvere, 19 Jaanuaril ootamatu löögiga võeti tagasi ka Narva.
Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn armee. Tuli kuidagi ka relvad saada. Kui Ahas ja Käsper koosolekult tulid nägid nad vahimajakeses kuulipildujat ja varastasid selle. Ahas oli venelaste ja oma venna peale vihane, sest sõda hakkas toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp. Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule
*17.dets oli koolipoiste patrull sunnitud Raekoja platsil rahvahulga pihta tule avama *1919.a esimesetel päevadel hakkasid Eesti üksused punaseid tagasi suruma. * aastavahetusel olid Tlna-sse saabunud Soome abiväed, hiljem tuli vabatahtlikke ka Rootsist ja Taanist. *vabatahtlike väeosi moodustus ka Eestis, neist kõige kuulsamaks sai leitnant Julius Kuperjanovi partisanide pataljon *oluline osa oli arvukatel vabatahlikult rindele läinud koolipoistel ehk õppursõduritel. *Eesti sõjaväe juhtumises pandi maksma kindel kord. Vägesid juhtis kindralmajor Johan Laidoner *soomusrongid hakkasid jõudude tasakaalu kallutama Eesti vägede poole *7.jaan andis Laidoner käsu vastpealetungiks, mis kulges edukdalt. Juba võeti tagasi Tapa, Rakvere ja Narva. *relvastuse puhul mängis suurt osa punastelt võetud sõjasaak. *14jaan vabastastati Tartu, sellega hoiti ära suurejoonelised tapatalgud. *Tartust tungisid Eesti väed edasi Valga poole
Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82) Filmi operaator on Sergei Astahhov Venemaalt. Võtted kestsid 50 päeva. Filmi monteeriti neli kuud. Aasta 1918. Euroopa kaardile on sündinud uus riik Eesti Vabariik. Filmi keskmes on tavalised koolipoisid, kes ei pidanud paljuks minna oma riigi iseseisvuse eest võitlema. Filmi peaosaline on Henn Ahas, kes alguses küll kahtleb koos kaaslastega sõdima minna aga mõeldes järele, otsustab ta siiski oma klassivendi ja riiki aidata. Koolipoistel tuleb lüüa raskeid lahinguid mitmes erinevas kohas. Kas saadakse tasuks armastus, isamaa või jäävad neist poistest mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? (http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) Film põhineb Albert Kivikase romaanil ,, Nimed marmortahvlil" . Film toob vaatajateni kaasakiskuva pildi ajast, mil paljud eesti poisid tõusid otse koolipingist, haarasid relvad ja asusid võitlema on riigi iseseisvuse eest. (http://et.wikipedia
1) aastavahetusel olid Tallinnasse saabunud Soome abiväed, hiljem tuli vabatahtlik ka Rootsist ja Taanist. See avaldas tohutut psühholoogilist mõju. Siiani: tilluke Eesti, nüüd: miski ei tundu võimatu. 2) vabatahtlike väeosasid moodustus ka Eestis. Neist kõige kuulsamaks sai Julius Kuperjanovi partisanide pataljon. Suurepärase võitlusvõimega paistsid silma ka Kalevlaste Malev, Skautpataljon jmt. Oluline osa oli arvukatel vabatahtlikult rindele läinud koolipoistel ehk õppursõduritel. 3) Eesti sõjaväe juhtimises pandi maksma kindel kord. Vägesid juhtis ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner, tema staabiülem oli Jaan Soots. 4) soomusrongid 5) punaväge hakkasid tõsiselt häirima Johan Pitka ja sündiva Eesti mereväe julged dessandid. 7. jaanuaril andis Laidoner käsu vastupealetundiks, mis kulges edukalt. Tagasi võeti Tapa, Takvere ja isegi Narva. Varustamine ja relvastus paranesid järjekindlalt. 14
Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn armee. Tuli kuidagi ka relvad saada. Kui Ahas ja Käsper koosolekult tulid nägid nad vahimajakeses kuulipildujat ja varastasid selle. Ahas oli venelaste ja oma venna peale vihane, sest sõda hakkas toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp. Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule
Põranda all panid kooliõpilasedki kaitse üles, et kaitsta riiki eesotsas Julius Kuperjanoviga. 12. november tuli Tallinnast teade, et sakslased on valitsuse üle võtnud. Koolide vanemaklasside esindajad kutsuti kokku, et teha oma nn armee. Tuli kuidagi ka relvad saada. Kui Ahas ja Käsper koosolekult tulid nägid nad vahimajakeses kuulipildujat ja varastasid selle. Ahas oli venelaste ja oma venna peale vihane, sest sõda hakkas toimuma ju Eesti ja Venemaa vahel. ( koosolekul lehvis neil koolipoistel ka Eesti lipp). Ühel hommikul peatusid poisid raekoja ees kus lehvis jälle Eesti lipp. Käämer pilkas seda. Saksa okupandid olid läinud. Käsper tegeles omakaitses relvade leidmisega, et varustus oleks olemas. Poisid liikusid kooli peale Käsper ( tema käis harva). Hommiku palvusele nad aga ei läinud ootasid koridoris. Varsti saabus Viires, kes teatas et inglased ei tule sattusid venelaste miini otsa. Peagi saabus ka Tääker. Lõõtsutas teine ja rääkis ka sellest, et inglased ei tule
Kõige rohkem on nendest kirjutanud need, kes ise olid sõjad Hemingway (,,Kui päike tõuseb") ja Remarque. Tutvustab kirjutamiseelseid mõtteid. Väga harva andis intervjuusid. Esimese romaani kirjutamiseni jõudsin nõnda, et kannatasin meeleheitehogude all, tegin tähelepanekuid depressioonihoogude kohta, põhjused sõjas. Sõjavari meie hinges, tujud, aga sisemuses kurbus. Keskealisi mehi ei võetud sellepärast, et neil pere ja kodu ja töö. Aga koolipoistel pole midagi. Ainukene, mis sõjas jäi, oli rindesõprus, millele Remarque pöörab hästi palju tähelepanu. Olid õppinud ainult ühte tappa, selleks, et ellu jääda. Kui inimene on mentaalselt terve, siis ta ei vajagi ühte kümnest käsust, et ,,Sina ei tohi tappa!" sest ei suudagi tappa. Sõjas tuleb see joon iseendast üle astuda. Kui kadunud põlvkond tuleb tagasi sõjast, siis ainus väärtus on rindesõprus, nad on ellu jäänud, seega nad tahavad ainult elada. Väga paljude elu
Kõige rohkem on nendest kirjutanud need, kes ise olid sõjad Hemingway (,,Kui päike tõuseb") ja Remarque. Tutvustab kirjutamiseelseid mõtteid. Väga harva andis intervjuusid. "Esimese romaani kirjutamiseni jõudsin nõnda, et kannatasin meeleheitehogude all, tegin tähelepanekuid depressioonihoogude kohta, põhjused sõjas. Sõjavari meie hinges, tujud, aga sisemuses kurbus." Keskealisi mehi ei võetud sellepärast, et neil pere ja kodu ja töö. Aga koolipoistel pole midagi. Ainukene, mis sõjas jäi, oli rindesõprus, millele Remarque pöörab hästi palju tähelepanu. Olid õppinud ainult ühte tappa, selleks, et ellu jääda. Kui inimene on mentaalselt terve, siis ta ei vajagi ühte kümnest käsust, et ,,Sina ei tohi tappa!" sest ei suudagi tappa. Sõjas tuleb see joon iseendast üle astuda. Kui kadunud põlvkond tuleb tagasi sõjast, siis ainus väärtus on rindesõprus, nad on ellu jäänud, seega nad tahavad ainult elada
annaabi.ee 
