Koolilõpu kõne Tere, kallis kuulajaskond!! Oleme täna kogunenud siia, et tähistada 9. klassi lõpetamist. See aasta on meile olnud küll raskeim, samas ka tähtsaim. Õppimist ja pingutamist oli palju, kuid see tasus ennast ära. Sooritasime kõik kolm eksamit küllaltki edukalt. Me kõik oleme eksamite tulemustega vaga rahul. Kuigi meil kõigil on hea meel, et nüüd sai põhikool läbi, valdab ka kurbuse hetk. Ikkagi üheksa kooliaastat on koos klassikaaslastega veedetud. Oleme oma vahel üsnagi headeks sõpradeks saanud. Midagi pole parata. Meid ootavad nüüd kõiki ees teised koolid. Kes läheb edasi õppima gümnaasiumi, kes kutsehariduskooli. Oma kooliga peame me kõik hüvasti jätma ja valima oma edasise tee. Lõpetuseks tänan kõiki õpetajaid ja kogu koolipersonali kes aitasid meid sellel huvitaval eluetapil.
Michelli poolt esmalt välja päästeteeninstuse töötajate nõustamiseks. Nüüdseks on seda katsetatud erinevatel katserühmadel, nagu näiteks sobilikkus kriisiabiks koolis. (Morrisson: 765) Kriisiabi on koolides viimaste aastatega arenenud. Samas on selle sotsiaalsest paikapidavusest vähe teada ning sedagi enam abi saajate kui osutajate vaatenurgast. (Morrisson: 767) Kõnealune uurimus viidi läbi viie-aastase perioodi jooksul, et uurida CISM-i efektiivsust õpetajate ning koolipersonali perspektiivist ning pakkudes korrapärast struktuuri ja toiminguid ning ühist suhtluskeelt tulemuse saavutamiseks. (Morrisson: 767, 770) Kolm kahepäevast kursust pakkusid osalejatele antud teemal teoreetilisi teadmiseid ning praktilisi grupitöid (Morrisson: 768), mis kokku tunduvad põhjaliku aluspaketina. Muidugi peab esmalt välja koolitama abi osutajad ning alles siis saab edasi liikuda abivajajateni. Kuna
1:10 lapsest kukkub koolist välja tänu sellele et teda kiusatakse iga päevaselt Üle 62% õpilastest arvab et kool ei suhtu liiga tõsiselt kiusamisele Kus võib kiusamine toimuda Kiusamine koolis võib toimuda nii laste kui täiskasvanute vahel, lapse kiusajaks võib olla koolis töötav täiskasvanu ja vastupidi laps võib kiusata mõnda täiskasvanut. Seega on tähtis, et kool kaitseks kiusamise eest nii last kui täiskasvanut. Koolipersonali omavahelised suhted mõjutavad otseselt ka õpilaste vahelisi suhteid. Kas sul on vaja abi? Kui sind kiusatakse helista lasteabi telefonile 116 111 Teine moodus on rääkida veebi konstaabliga Head leheküljed kust õppida kuidas olla netis turvaline ja hoiduda kiusamisest Nestixi interneti mäng Videod mis aitavd sind internetis ja kuidas hoiduda kiusamisest Politsei soovitused küber kiusamise ära hoidmiseks
· Käsuta Tallinna Laste Tugikeskuse abi · saada e-mail: [email protected] · helista telefonile 6556 970 · tule kohale Asula 11 (kl 9.00-17.30) · kutsu psühholoog oma kooli · www.lastetugi.ee · Skype kasutaja ,,lapsemure" (10.00-18.00) Keegi ei pea olema üksinda, kui ta seda ise ei taha. Häid mõtteid võid leida ka raamatutest: Michele Elliott "Kiusamine" Kristi Kõiv ,,Koolivägivalla mitu palet" Koolikiusamist on võimalik piirata koolipersonali õigeaegse ja proffesionaalse ennetamise ja sekkumise kaudu koostöös lapsevanemate, õpetajate ja õpilastega.
.. Arvan, et arst peab ka oma elu peale mõtlema. Kui tulistatuks on osutunud hoopis kõrvaline isik, siis peaks kindlasti teatama. Aga alati ei tea ju arst mis selle taga on. Tema tegeleb haavatuga ja kui patsient ei taha, et politsei sellest teada saaks, siis ei tohiks sellest ka politseisse teatada. See võib kaasa tuua palju suuremaid ebameeldivusi nii haavatule kui arstile. Haavatu nõusolekul aga tuleb kindlasti teatada. Mis aga puutub sotsiaaltöötajatesse ja koolipersonali, kes peaksid teada andma lastest, kes võivad olla jõugu liikmed, siis võib mõne noore inimese elu sootuks ära rikkuda mõlemal juhul. Nii siis, kui ta kuulub jõuku, kui ka siis kui ei kuulu, sõltub kõik politseitöötajate lähenemisest. Kui arsti juurde satub noor inimene kehavigastustega, mille ta on saanud mingisuguse kuritegeliku teo sooritamise või selles osalemise käigus ja arst sellest politseile teada annab, siis sõltub selle
saadavad inimest kogu elu. Seetõttu võibki sotsiaalpedagoogi koolis pidada probleemikeskse abistamistöö tegijaks ja koostöö eestvedajaks. Aga kõigi lapse heaoluga seotud süsteemitasandite haaramiseks koolis ja väljaspool kooli ei piisa sotsiaalpedagoogi pädevusest ja panusest, vaid vaja on sotsiaalpedagoogikat tundvaid koolijuhte ja õpetajaid. Kuid siinjuures on väga oluline ka kogu kooli ja naabruskonda hõlmav ennetav ja sotsialiseeriv töö, mida tehakse kooli juhtkonna, kogu koolipersonali ja kooliväliste süsteemide koostöös ning õpilaste ja lastevanemate osalusel (Zwölfter Kinder- und Jugendbericht, 2005). 3 Koolisotsiaaltöö adressaadiks on õpilane – individuaalselt ja kollektiivselt – ja koolikogukond vastastikuses interaktsioonis ja hoolitsussuhtes (Juhila, Pösö, Hall, & Parton, 2003).
kõik olulised detailid patisendi tervise ja selle muutumise seisukohalt. Lisaks on dokumentatsioon kohtu juhtumite puhul tõendusmaterjaliks oma tegevuse kohta. Eesti Vabariigi õigusaktid sellist õendustegevust ja dokumenteerimist ka ette näevad, kuid kohtadel ei pruugi töökorraldus nõuetele vastata, ei sisult ega vormilt. Haiglaõde on haigla meeskonna liige. Kooliõe töö on iseseisev osutades koolitervishoiuteenust - noorte inimeste (ka koolipersonali, lastevanemate) tervisekasvatus, õpilase tervise ja heaolu edendamine, haiguste ennetamine, vajadusel suunamine teiste spetsialistide juurde ja esmaabi osutamine õnnetuste puhul. Koduõe töö on iseseisev, kuid tihedalt seotud perearsti või eriarstiga. Koduõe tegevus sarnaneb haiglaõe tööga, kuid teenust osutatakse inimese kodus ja mitte 24 tundi ööpäevas, vaid 2-3 tundi. Kõikide tervishoiu-valdkondade puhul on oluline just see, et õde ei allu arstile, vaid tegutseb
konkreetsete operatsioonide staadiumil) diagnoositud diabeedi korral laps saab juba ise aru oma haigusest ja oskab ennast teistega võrrelda. Teised lapsed märkavad samuti, et diabeetik erineb neist. Selles eas on vanematel kõige enam probleeme kooli ja lasteaiaga suhtlemisel. On ju tarvis laps saata kollektiivi ilma ema-isata, samas ei tule ta oma diabeedi kompenseerimisega veel ise toime. Diabeetikust lapse hea hakkamasaamine lasteaias ja koolis on otseselt seotud lasteaia-ja koolipersonali teadlikkuse ja toetusega, mida iga diabeedilaps vajab. Tasapisi hakkab küll laps väljendama oma tundeid ja õpib kirjeldama seisundit, kuid ta pole veel suuteline võtma vastutust selle eest kui palju ja millal täpselt ta vajab insuliini ja millal oleks tarvis mõõta veresuhkrut. Samuti jääb alla 10 aastane laps hätta veel veresuhkru väärtuste tõlgendamisel. See tähendab, et kui mittediabeetik saab koolis ja lasteaias üldiselt
Koolitervishoiuteenust osutatakse 2004. a tegevusjuhendi (Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhend 2004) alusel. Kuna kavandatud reformi kohaselt on koolitervishoiuteenus muutumas õenduspõhiseks tegevuseks, 12 siis koolilaste profülaktilised läbivaatused II, V ja IX klassis on määratud perearstide ülesandeks (RTL 2010). Kuivõrd efektiivne saab olema perearstide koostöö koolipersonali ja lapsevanematega, näitab aeg. Otsuste tegemise eel pole võimalike tagajärgede kohta vastavaid analüüse koostatud. Teadmata on, missugust mõju võivad tehtud muudatused kaugemas tulevikus tervisele osutada. Kui me ei taha sellist kooli, kus kooli sekretär jagab ravimeid ja plaastreid, kus pole võimalik hoida õpilase astmat kontrolli all, kus raskes depressioonis õpilane ei saa koolipäeval abi, kus tervisekontrollid jäävad tegemata või nende tõttu lähevad
10 hoopis märki viskama. Vanemate õpilastega nõuab selline lähenemine loomulikult suuremat pingutust. (Lasteombudsman, 2014) 3. Kui vaja, siis sekku füüsiliselt. Kui on ilmne, et õpilaste omavaheline rüselus teeb ühele poolele haiget, siis tuleb kaklejad füüsiliselt teineteisest lahutada. Kui sa tunned, et see käib sul üle jõu, pead kutsuma abi. Koolipersonali kohustus on sekkuda ning tagada laste turvalisus. (Lasteombudsman, 2014) 4. Reageeri igale õpilasele, kes pöördub sinu poole murega kiusamise pärast. Kuigi sulle võib tunduda, et tegu on tühise asjaga ja õpilane peaks ise hakkama saama, ei pruugi see tegelikult nii olla. Sageli õpilased kannatavad aastaid vaikides, sest ei julge midagi teha või ei tee keegi nende murest välja. Samuti on iga laps individuaalne ja mõne lapse jaoks võib