AKORDIONI AJALUGU JA KASUTUSVALDKONNAD Tiina Tinn Koolimuusika II kursus AÜ Kuigi akordioni eelkäijaks peetakse suupilli, kasutati sama helitekitamise põhimõtet juba enne suupillli leiutamist. 2700 - 2500 e.m.a. oli Hiinas muusiikainstrument nimega sheng. Shengi kodumaaks loetakse Lõuna Aasiat. Shengil on torusid 17-24 ning iga toru vastab ühele noodile. Shengi torud olid bambusest. Vanasti mängiti Shengil pühalikku muusikat. Aastal 700 e.m.a
aastal X Noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele popmuusika koosseisudele. Aintsi loomingus on väljapaistev koht lastemuusikal. Populaarsed on tema laulud lastesaatest ,,Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa". Tauno Aintsi ,,Marss" puhkpilliorkestrile saavutas esikoha Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivali loomingukukonkursil 2001. aastal. 2007. aastal määrati Tauno Aintsile Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendium. Orkestriteos "2film" pälvis "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia. Looming: On kirjutanud lavamuusikat, orkestriteoseid, ansambliteoseid, teoseid sooloinstrumendile, koorile, levimuusikat, kujundusmuusikat, ja dZässmuusikat. Kristel Tammesalu 11M
On ka Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli vilistlane, kus ta alguses õppis klassikalises osakonnas viiulit, kuid hiljem läks pop-jazz laulule üle. Sellel erialal ta ka lõpetas. Heli Karu on muusikaõpetaja Raasiku Põhikoolis, Alavere põhikoolis ja solfedzo- ning laulustuudio õpetaja Kehra Kunstidekoolis. Heli on õppinud klaverit Kehra Kunstidekoolis. On G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli vilistlane koorimuusika erialal ning omandanud magistrikraadi koolimuusika erialal Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias.(Endine Tallinna Konservatoorium). Kontserdist jäi mulle kõige enam meelde Hannahi laul Sel Talveööl. Kuna see oli esitatud väga emotsionaalselt ning tundus, et Sandra mängis rohkem oma häälega kui Hannah. Ja see oli piisav. Ka dünaamika oli paigas ning oli väga meeldiv kuulata. Kontsert oli väga hästi seotud lugude vahepeal loeti erinevate inimeste mõtteid, mis olid kogutud kokku enne kontserti.
Konservatoorium 1944–89 Tallinna Riiklik Konservatoorium 1964–65 ENSV Riiklik Muusika- ja Teatrikunsti Instituut 1993–2005 Eesti Muusikaakadeemia 2005. aastast praegune nimi. EMTA osalus rahvusvahelistes koostöövõrgustikes EMTA kuulub järgmistesse NORDPLUS koostöövõrgustikesse: ● klassikaline muusika (SIBELIUS/ESPANSIVA) ● jazzmuusika (NORDPLUS) ● tants ja muusika (EMD) ● pärimusmuusika (NORDTRAD) ● teater (NORTEAS) ● koolimuusika (NNME) ● ooper (NORDOPERA) Tallinnfilm Riikliku filmitootmisfirma Tallinnfilm eelkäija oli 1931. aastal asutatud Eesti Kultuurfilm. Eesti Kultuurfilm natsionaliseeriti 1940. aastal. Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal muudeti firma nimi Kinokroonika Eesti Stuudioks. Stuudio nimi muutus korduvalt - 1942. aastast kandis see nime Kinokroonika Tallinna Stuudio, 1954. aastast Kunstiliste ja Kroonikafilmide Tallinna Kinostuudio. 1974. aastast Tallinna Kinostuudio. 1963. aastast Tallinnfilm
ja "Buratino". Lisaks esineb Ehala pianistina ning osaleb ansamblite töös. Tihedam koostöö seob Ehalat ansambliga Kiigelaulukuuik, kus ta 1989. aastast tegutseb helilooja, klaverisaatja ja arranzeerijana. Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002), Eesti Muusika Nõukogu aastapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest (2005), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005), Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007). Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige. Triin Alatsei
Portugalis. Kiigelaulukuuikul on ilmunud CDd "Siidiplaat", Olav Ehala autoriplaat "Kino- Teater-Muusika" ning "Koidulast Ehalani". Samuti on ta mänginud ansamblis Kristallid, kus ta kirjutas ansamblile mõned lood. Preemiaid Eesti muusika aastapreemia (1992). Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000). Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001). Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002). Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005). Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007). Riikliku Kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011). jt. Tähtsamad teosed Tuntud joonis- ja nukufilmid, kus Ehala looming kõlab: "Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E", jt. Ehala kirjutatud muusikalid: "Sabata krokodill" (1972), "Oliver ja Jennifer"
6 Tunnustused Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002), Eesti Muusika Nõukogu aastapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest (2005), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005), Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007), Riikliku Kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011). Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige. 7 8 Diskograafia
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusika osakond Koolimuusika õppekava Tiina Tinn II kursus AÜ OLULISI MOMENTE KASVATUSEST HIINA TRADITSIOONIS Referaat Viljandi 2014 Hiina kasvatuse ajalugu on läbi põimunud paljude erinevate muutustega, mis kaasnesid eri dünastiate valitsusaegadega. Hoolimata pidevast võitlusest trooni pärast on aga hiinlased läbi aja truuks jäänud oma iidsetele traditsioonidele ja kommetele
repertuaari. Tema helikeelt iseloomustab meeldejääv ja kaasahaarav meloodia ning ergas rütmika, mis on tema lauludele toonud laia populaarsuse. Piret Rips-Laul on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal 1983. aastal ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi Liina Jõksi klaveriklassis 1988. aastal. 2004. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal René Eespere juhendamisel ning jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika eriala magistrantuuris. Töötanud klaveriõpetajana Nõmme Lastemuusikakoolis (1988-1989) ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (1989-2000). Aastast 2003 töötab Rips-Laul muusikateoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastatel 2007-2008 ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi muusikakoolis. 2000-2004 töötas Rips-Laul Tallinna Metodisti kirikus klaverisaatja ja koorijuhina, juhatades kammerkoori "Credo", lasteansamblit "Lootus" ja Tallinna Gospelkoori. 2007
a Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositisoonierialal. Aastatel 1977-1979 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris. Aastast 1979 on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kompositsiooni ja muusikateoreetiliste ainete õppejõud. R.Eespere on tunnustatud Eesti muusika aastapreemiaga 1989.a , Valgetähe IV kl. teenetemärgiga 2001.a, Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära" 2001/2002. A, Riho Pätsi Fondi koolimuusika stipendiumiga 2004.a ja Eesti Kultuurkapitali heliloomingu preemiaga 2008.aastal. Ta on kokku pannud ka mitmeid laulikuid algklasside õpilastele. René Eespere sai laiemalt tuntuks 1970. a-tel "Vanemuises" lavastatud lühiballettidega "Inimene ja öö", "Fuuriad" ja "Kodalased". 1986 kirjutatud "Kaks jubilatsiooni" alustab tänaseni kestvat ladinakeelsete kooriteoste rida, mis on kõlanud ka Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Norra, Horvaatia, Hispaania kirikutes ja katedraalides.
Reekviem langenud sõdurite mälestuseks Meeskoor, altorel ja löökpillid. Mittetraditsiooniline. Väga isiklik, kasutab Underi ja Visnapuu luulet. GUSTAV ERNESAKS (12. XII 1908 Peningi vald - 24. I 1993 Tallinn) Gustav Ernesaks oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht. Lõpetas 1931 Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning alates 1937 Tallinna Konservatooriumi koolimuusika ja koorijuhtimise õppejõuna. Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus ta asutas 1944 Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiliseks juhiks oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud ,,vaikivate aegade" rahvajuhiks, Laulutaadiks ning üheks XX sajandi Eesti kultuurielu juhtfiguuriks. Gustav Ernesaksa ulatusliku loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, millest ,,Mu isamaa
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4
kujutamine. Läbi inimese käsitleti ühiskondlikke probleeme. MUUSIKA Ei jäänud uue ideoloogia pealesurumisest kõrvele, kuid seda sai mõjutada vähem kui teisi valdkondi. Koorilaulus rahvuslikkuse rõhutamine, kuid see jäi plakatlikuks. Muusika pidi paljudele massidele meeltmööda olema. See polnud väga isikupärane ja omapärane, see oli ilmetum. Edasi tegutses vana põlvkond: Artur Kapp ja Heino Eller, Gustav Ernesaks (koolimuusika arendaja ja edendajana). Uus põlvkond: Jaan Rääts, Eino Tammberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt. Moodustasid oma loominguga teatava opositsiooni senisele Eesti muusikale. Ei tahtnud olla pseudorahvuslikud. Vahepeal oli olnud äralõigatus lääne maailmas. Uuenduseks oli Varssavi sügis, kus said osaleda ka eesti muusikud ning saadi kontakti teiste riikide muusikutega. Jaan Rääts rütmilisus ja selle rõhutamine (kontsert kammerorkestrile)
annaabi.ee 
