Missusgused elemendid Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (RÕK) peaksid sellele pöördele kaasa aitama? Takistused? Arvamus ja põhjendus. Uus RÕK on juba muutnud suunda väärtuskasvatuse suunalisemaks, kui see enne oli. See on ühiskonna vajaduspõhine muutus hariduse vallas. Eesmärgiks on väikse inimese kasvatamine loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates situatsioonides. Rõhk on ka koolikultuuri uuendamisel koostöö suunaliseks õpetaja- õpilase vahel, vanema ja õpetaja vahel ja vanema ja lapse vahel ning ka õpilaste endi vahel. Õpitava seostamine reaalse eluga, kujundav hindamine kannab väärtusi ja aitab seoseid luua. Areneb õpilase enesehindamise oskus kartmata ,,karistust" halva hinde näol. Teadmised muutuvad tähenduslikuks Üks oluline element, mis RÕK kohaselt soodustab väärtustekeskset hoiakute
Õpetajal on õigus oma eraelule ja puhkusele. Tal on adekvaatne enesehinnang ja sisemine vajadus eneseanalüüsiks. Ta reflekteerib oma tegevust, talub kriitikat ja oskab sellele argumenteeritult vastata. Ta väljendab ennast arusaadavalt ja väldib teiste halvustamist. Õpetaja on empaatiline ja positiivse ellusuhtumisega. Õpetaja ise on elukestev õppija, kes täiendab pidevalt oma pädevust. Ta taotleb füüsilist ja vaimset, intellektuaalset ja emotsionaalset tasakaalu. Õpetaja on koolikultuuri kujundaja ning positiivsete muutuste eestvedaja. Õpetaja hoolib kõigi õppijate füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu eest. Koostöösuhtes taotleb õpetaja partnerlust. Ränga kõlbelise eksimuse korral astub õpetaja oma ametist tagasi. Õpetaja ja õppija Õpetaja suhtub kõikidesse õpilastesse õiglaselt ja loob positiivse õhkkonna. Õpetaja innustab õppijat ning märkab ja tunnustab õpilase pingutusi. Õpetaja toetab õppija kohustuste ja vastutuse tasakaalu leidmist.
Millised müüdid on seoses multikultuurilisusega Eesti hariduses ja kuidas neid murda? Kokkuvõte: Võrdlev koolikorraldus on valdkond, mille eesmärgiks on analüüsida teiste maade hariduskorraldust, -tulemusi, positiivseid ja negatiivseid tendentse ning nendest õppida. Globaalsete haridussuundumustena on täheldatavad neli trendi (egalitaarsus, hariduse paindlikkus, detsentraliseeritus, multikultuurilisus). Videofilm "Saksamaa uue koolikultuuri otsinguil" Saksamaa koolisüsteemi isaloomustab varane diferentseerimine e. õpilaste selekteerimine võimetekohasesse koolitüüpi: Gümnaasium, reaalkool ja põhikool (Hauptschule immigrantidele ja madala sots-maj. staatusega õpilastele). Probleemide leevendamiseks: kogupäevakooli liikumine (Ganztagsschule), suurem osakaal individuaalsel- ja rühmatööl. Saksamaa uue koolikultuuri otsinguil Peamised märksõnad: Kogupäevaõpe Individuaalne lähenemine igale lapsele
ressursid (aeg, raha ja kompetents). Optimaalse ressursikasutuse töötab välja haridusökonoomikaga tegelev üksus; – Eesti riik vajab süsteemseid haridusuuringuid ja asjaomast institutsiooni vähemalt üld- ja kutsehariduse teenindamiseks; – eesti keele, eesti hariduse sisu ja koolikorralduse kaitseks tuleb tegelda hariduse ökoloogiaga, mis säilitaks ratsionaalse Eesti koolikultuuri põhiväärtused ja välistaks juhuslikud, kuigi kooliuuenduslikuks kuulutatud reformid. Käesoleval ajal on haridusvaldkonna tähtsamaid arenguid suunav dokument elukestva õppe strateegia. Elukestva õppe strateegia eesmärgid ja meetmed toetavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” ning Eesti julgeolekupoliitika aluste hariduse valdkonnaga seotud eesmärkide täitmist.
· Õpetaja ja kolleegid. Õpetaja püüab leida tasakaalu enda individuaalsuse ja kollegiaalsuse vahel. Õpetaja hindab enda tööd, aktsepteerib kolleegide loomingut. Töökaaslaste isikupära aktsepteerimine, mõistmine ning üksteise abistamine ja toetamine on põhimõtted, millest õpetajad meeskonnatöös ühiste eesmärkide nimel juhinduvad. 7 Õpetajaskond on koolikultuuri kujundaja ja kandja. Õpetaja ei alahinda kolleegide tööd ega tee kriitilisi märkusi õpilaste ja lastevanemate juuresolekul kolleegide kohta. Õpetaja toetab ja nõustab alati noort kolleegi. · Õpetaja suhe enda töösse. Kutsumus on õpetajatöö põhiväärtus. Enda töös on õpetaja sõltuv seda reguleerivatest õigusaktidest, kutsestandardist ning kutse-eetikast. Õpetaja teeb enda tööd vastutustundlikult
1 Kasvatuse sihipärasus eeldab millegi väärtusliku olemasolu 1 Kasvatuses on alati tegu valikute ja otsustamisega, aga need põhinevad väärtustel. 1 Väärtustel on oluline osa teadmiste tulva valitsemisel- õpitakse mõistma, milline on asjade tähendus loodusele, kultuurile, inimkonnale. Kool kui väärtuskeskkond Väärtusi vahedatakse: 1 Läbi õppekava (teemavalikud, illustratsioonid, kujutatu laad, häälestus, iseloom) 1 Läbi koolikultuuri, kooli keskkonna, argipäevasituatsioonide 1 Läbi õpetajate väärtuste, suhtumine, hoiakute, käitumise. Väärtuskasvatuste võimalikke viise koolis: 1 Kogemused, konkreetsed olukorrad, sündmused 1 Lastele loodud, võimalus teha samm-sammult omaenese väärtusotsuseid 1 Ilmingute nägemine moraalse probleemina ja nende üle arutlemine 1 Harjumused, oma harjumuste põhjuste ja mõju mõistmine. 1 Ruumijaotus, ruumi funktsioonid
Õpilase poolt õige vastuse andmine näitab arusaamist Algaja õpetaja professionaalse arengu dimensioonid: Personaalne dimensioon – seotud õpetaja kui isiksuse arenguga, enesekontseptsiooni kujunemisega (mina õpetajana) Teadmiste ja oksuste dimensioon – seotud õpetajatööks vajalike professionaalsete oskustega Sotsiaalne dimensioon – seotud kooli kui keskkonnaga kohanemisega, koolikultuuri ja kolleegidega, juhtkonna ootustega. Enesekontseptsiooni kujunemine arusaam endast kui õpetajast enesekontseptsiooni kujunemist toetab ümbrusest saadav tagasiside kui enesekontseptsiooni kujundamine ebaõnnestub, satutakse raskustesse ja tajutakse pidevalt rahulolematust, mis viib õpetajaametist loobumiseni Kooliga kohanemise etapid: I veerand – varajane idealism: et ma üldse hakkama saan
õigustele – põhimõtteliselt õigusele tunda end psühholoogiliselt ja ka kehaliselt turvaliselt. või käitumislepe tulevikuks? (Näiteks pärast mitmeid kinnipidamisi). Rõhuasetus peab olema sellise koolikultuuri ehitamisel – ja võimaldamisel – kus pole „normaalne“ või „talutav“ alandavalt narrida, mõnitada ja kiusata. Üks mu kolleegidest teostas koolipäeva lõpus järelevalvet koolibusside juures (bussi-korrapidajana Erialases kirjanduses on järjekindlalt täheldatud toetavate koolikultuuride põhijooni, mis soo- suures algkoolis)
annaabi.ee 
