• Inimlike kirgede teemad • Üksikisiku surematus PLATONISMI MÕJU • Augustinuse taust • Vihkab muutusi • Jumalariik ja Saatanariik • Teoloogide kaitsepühak • Maalidel kujutatakse: • Mitra ja ametisauaga • Must mungarüü • Leegitsev süda • Kolme noolega läbistatud süda ÕPETUS • Skolastika: • Keskaegne filosoofia • Loogiline arutlus • “koolifilosoofia”, “koolitarkus” KASUTATUD KIRJANDUS • http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/kirikuisad/pFCha_augustinus.php • http://www.cliffsnotes.com/literature/s/st-augustines-confessions/st-augustine-biography • https://simple.wikipedia.org/wiki/Augustine_of_Hippo • http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filosoofia.htm • http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel396_389.html • http://www.meiekirik.ee/index.php
sajandist). Paljud teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. Keskaja õpetane pidas oluliseks teha midagi selgeks õpilastele ja tulevastele põlvedele. Õpetlane oli eelkõige õpetaja ning see tingis ka suure tähelepanu loogika probleemidele. Keskaja filosoofia õpetajalik iseloom tingis selle, et tervete sajandite vältel peaaegu ei tuntudki huvi selle vastu, kust ja kuidas saada uusi teadmisi. Keskaja filosoofia oli sõna otseses mõttes skolastiline (kr schole `jõudeolek, kool'), koolifilosoofia. Õpetajat austati tema eruditsiooni ja pedagoogimeisterlikkuse, õpilast aga hoolsuse ja vastuvõtlikkuse pärast. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi ikka ühtesid ja neidsamu teadmisi. Sellest tulenes teiste ajastute seisukohalt äärmine konservatiivsus. Usk ja mõistus Küsimuses, kas usk ja mõistus on ühitamatud või mitte ning kumb on olulisem, kujunes keskaja filosoofias välja kolm seisukohta. Esimene seisukoht: usun, sest see on absurd (ld credo quia absurdum)
KESKAEG – eetika allutatakse teoloogiale Patristika - kirikuisade õpetus Loomuõiguse põhiprintsiibid väljenduvad jumalikus loomiskorras Jumala loodud inimloomus oli õige kuni pattulangemiseni, edasi oli vaja 10 käsu ja Kristuse maale saatmisega õiget inimesele „meelde tuletada“ Kõlbeline maailmakord jaguneb kaheks normatiivseks süsteemiks: moraal – kiriku pärusmaa õigus – riigi hooldada. Skolastika – koolifilosoofia tegeles kuni 13. saj. Aristotele-Platoni õpetuse mugandusega. Uuriti õiguse muutuvust Sevilla Isidorus (570 - 636) Positiivseid seadusi ei saa lihtsalt tuletada loomuõigusest. Tuleb silmas pidada, et need oleksid austuse väärilised, õiglased ja võimalikud, kasulikud ja selged, nii et need oma tumedusega ei annaks võimalust pettuseks. Seaduseid ei tohi kehtestada omakasuks, vaid üksnes kodaniku üldiseks kasuks.
Aristotelese teosed on ikka tema teosed. Loomingulisus puudus, ehkki oldi erudeeritud. 3.Õpetlikkus, kasvatuslik suunitlus peaaegu kõik keskaja filosoofid olid kas jutlustajad või ristiusuõpetajad koolides või ülikoolides. Paljud teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. Mõtleja oli vaid õpetaja ja see ei arendanud loogikat, sest austati ju autoriteeti. Ei mõeldud sellele, et kust saada uusi teadmisi. Keskaja filosoofia oli otseselt skolastiline, koolifilosoofia. Põlvkonnalt põlvkonnale anti edasi neid samu teadmisi, mis tingis ääretu konservatiivsuse. 2. R. Descartes'i ratsionalism Reisib palju, vanemas eas jääb elu vaiksemaks. Ta ei olnud üldse traditsiooniline õpetlane. Vähese lugemusega mees. Tema varasemas filosoofias vähe viiteid varasematele teostele. 1637 ilmub tema üks esimesi teoseid, tähtsaimatest : ,,Arutlus meetodist". Teos oli suure mõjuga. Tema aluajal ei äratata suurt tähelepanu sellele. Trükiti kokku 500
Tõdede allikas PIIBEL, see väga keeruline, iga inimene ei oska lugeda, ainult targad, kes edastasid ja tõlgendasid. Teha tõde, mis ammu kirjas, selgeks ka teistele. Patristika (2-8.saj) kirikuisade õpetus, proovib kristlust süstematiseerida ja teoreetiliselt põhjendada. Peab jumala ilmutust inimese tarkusest kõrgemaks. Kõige aluseks usk (mis võib lähtuda ka absurdsusest). Tegeleb usu ja mõistuse vahelise suhte uurimisega. Augustinus, Platon. Skolastika (8-14.saj) koolifilosoofia. Õpetaja, kes teab rohkem ja õpetab õpilastele. Seletab mõistuse abil usu dogmasid. Aristoteles, Aquino Thomas. AURELIUS AUGUSTINUS (358-430 e.m.a.) "Pihtimused", kuulutati pühakuks. ARUTLUSED AJAST: Mis on aeg? Kas raske või kerge küsimus näib lihtsana, kuid tegelikult raske vastata. Andis lõhikesed head väljendid aja 2 komponendi kohta: 1) minevikku enam ei ole kui ei ole, ei saa näha (ega ennustada)
TERMINID: Skolastikud - Skolastikaks nimetatakse keskaegset filosoofiat, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil. Skolastika alusteks on patristika ja antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus “skolastika” pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika olla näiteks “koolifilosoofia” või “koolitarkus”, igal juhul koolitarkuse õpetajate harrastus. Keeleuniversaalid - ehk lingvistiline universaal on keelenähtus, mis on ühine paljudele või kõigile loomulikele keeltele. Olulisim keelefilosoofide teema keskajal. •Keskaeg – kõige üldisemalt vahemik Rooma impeeriumi langusest kuni renessansini, st umbes 500 AD – 1500 AD •Keskaega on peetud pimedaks ja barbaarseks ajaks, see on siiski ilmselt liialdus. •Ladina keel ja kristlik maailmapilt
-) Retrospektiivne ehk tagasivaatav otsib tuge mineviku autoriteetidelt (peamiselt pöörduti piibli poole, mis oli ,,vanim" raamat): *) Mida vanema poole pöörduda, seda tõelisem ja ehtsam kõik on. *) Õpetaja oli magistrist alati kõrgem ning kõige veenvam argument oli, et õpetaja ütles. *) Mimeetiline ehk kõige tähtsam oli jäljendada õpetajat ja õpetaja teksti ning sisseviidud uuendused tähendasid allakäiku. -) Tal on kasvatuslik suunitlus. *) See on koolifilosoofia ning vormilt on see suunatud sellele, et inimesi mõtlema õpetada ning seega on ka suur rõhk loogikal. *) Filosoofid filosofeerivad, et suunata inimeste käitmist, uskumist ja korrastada teadmisi. * Kolm keskaja filosoofilist põhiprobleemi: -) Usu ja mõistuse vahekord = kuidas usk mõjutas mõistust küsimuseks oli see, et mis on mõistuse roll usu kõrval. On kolm positsiooni: *) Usun, sest see on absurdne (Credo Quia Absurdum Tertulcianus 160-220 AD) ütles,
15. saj. koolides või ülikoolides (alates 12.saj.). Valitseb · Kujundavad elemendid õpetuslik toon. · Kreeka haridus · Siit ka suur tähehelepanu loogika probleemidele. · Rooma riik ja õigus · See on skolastiline (kr. schole "jõudeolek, kool) · Kristlik õpetus ja elulaad ehk koolifilosoofia. · Keldi, germaani ja slaavi rahvaste ränne ja · See tähendas õpetaja ja õpilase dialoogi, mille kultuurilised mõjutused. eesmärgiks oli teadmiste usaldusväärne · Hiljem araabia maailma mõju. edastamine. Siit ka konservatiivsus. · Üldiseloomustus · PÕHILISED PROBLEEMID
Skolastikaks nimetatakse keskaegset filosoofiat, milles püütakse usulist maailmavaadet põhjendada loogilise arutluse abil. Skolastika alusteks on patristika ja antiikfilosoofia, eelkõige Platoni ja Aristotelese õpetused. Nimetus "skolastika" pärineb keskaegsest kõnepruugist, mille kohaselt tollal filosoofia ja teoloogia õpetajaid kutsuti doctores scholastici ehk koolitarkuse õpetaja. Seega võiks skolastika olla näiteks "koolifilosoofia" või "koolitarkus", igal juhul koolitarkuse õpetajate harrastus. Skolastiline ajastu algas umbes aastal 800 ning kestis renessanssi ja reformatsiooni alguseni. Tavaliselt eristatakse skolastikas nelja arenguetappi: 1. eelskolastika, mil algas skolastilise mõtteviisi ja meetodite väljakujunemine; 2. kõrgskolastika, mis kujutas endast skolastika õitseaega; Sel ajal tegutses n Aquino Thomas; 3
annaabi.ee 
