Eesti koolisüsteemis pole erivajadustega õpilaste koole selgelt määratletud, kuid üldiselt võib neid jagada kerge vaimupuudega laste koolideks, mida nimetame abikooliks (nt Kiigemetsa Jõgevamaal), ning mitmesuguste krooniliste haigustega laste koolid (sh närvisüsteemi häiretega lastele nagu Vastseliinas või Orissaares)  neid nimetame sanatoorseteks koolideks. 3.2. Kooli hinnang alaealise õppeedukusele Tervelt 12% alaealiste kooliedukuse kohta pole infot. Õpetajad hindavad 17% alaealiste õppeedukust heaks või isegi väga heaks. Keskmiseks on õpetajad hinnanud alaealise õppeedukuse 28% juhtumites ning halvaks või väga halvaks 43% juhtudest ehk peaaegu poolte alaealiste puhul. 3.3. Kooli hinnang alaealise käitumisele Kooli hinnangud alaealise käitumisele on väga erinevad. On õpetajaid, kes on süvenenud õpilase probleemidesse, otsivad probleemide põhjuseid ja tagamaid ning leiavad alaealises ka head
IQ testide alusel tehtud otsused andekuse kohta (andekaks loetakse intelligentsustestide alusel lapsi, kelle IQ on üle 120Â130), mõõdavad pigem n-ö kooliandekust ehk testide sooritamise andekust, mis tugineb üldisele intelligentsusele ning oskusele meelde jätta ja reprodutseerida omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat  võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002 järgi viidanud Sepp, 2010, 8). Kui seos IQ näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost leitud ei ole. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on olulised eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt motivatsioon ja pühendumus. Mönks on sellele mudelile lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kool ja kaaslased. 4
vastavalt väärtustada ja rakendada. Vahel võib lapsele meelega anda ka huvitavaid kohustusi, et ta töötaks õhinal kaasa, mille eest saab teda kiita. Väljakutset esitavad ülesanded on põnevad, motivatsioon kasvab, ühtlasi ka regulatsioonivõime. Isetegemine, millel on positiivne tulemus, teeb uhkeks, lapse eneseväärtustunne kasvab. Võimalikult vara tuleks märgata andeid tehnikas, muusikas, spordis ja nad välja arendada, ka kui need anded pole kooliedukuse jaoks põhilised. Siin saab aga välja arendada eneseusaldust selle olulise kogemuse kaudu, et laps ikka oskab midagi ja et ta on tähtis. Sellega saab mõjusalt vältida sekundaarhäirete tekkimist. Tähtis on omada selget reeglistikku kodus. Laps mõistab täiesti reeglite hädavajalikkust, kui ta pole juba ägedale vastuhakule või protestikäitumisele kaldunud. Kui need sisse seatakse ja neist kinnipidamine korralikult sisse harjutatakse, seda otsekohe tasakaalukalt, ilma pideva
Suureks nelikuks nimetatakse tulevast kriminaalset käitumist kõige paremini ennustavaid faktoreid: varasem kriminaalne käitumine, antisotsiaalsed hoiakud,eakaaslaste mõju, isiksuse üldkarakteristikud. Kui IQ ja kriminaalse käitumise seose puhul võtta arvesse ka need faktorid, osutusid raamatu autorite praktilised ettepanekud paljuski mitterelevantseteks.16 Samas ei saadud kuidagi eitada raamatus esitatud empiirilisi fakte intelligentsuse koefitsiendi jaotuse kohta inimpopulatsioonis. Kooliedukuse vahendav mõju Paljude autorite arvates viib madal intelligentsus delinkventsusele koolisüsteemi kaudu, kuna vähem võimekad noored ei ole koolis konkurentsivõimelised ja orienteeruvad koolivälistele sfääridele ja tegevustele. Koolivälised tegevused on aga sageli otseselt seotud kriminaalse käitumisega (nt antisotsiaalsed eakaaslased, narkootiliste ainete tarvitamine,töötus). Kui selline
õpetajate hinnangutes ning võimaldaks teaduslikul meetodileristada arenguhäirest tingitud õpiraskustega lapsi tavakoolist. # Selleks tuleks hinna lapse võimet mõelda, arutleda ja aru saada, eristades seda konkreetsest kooliharidusest ning faktiteadmistest. # 1905.a. avaldasid Binet ja Simon esimese rakendusliku vaimsete võimete skaala, mis koosnes ülesannetest, mis hindasid laste abstraktset mõtlemist, mitte enam sensomotoorset sooritust. See osutus kooliedukuse heaks ennustajaks. # Kokku 30 ülesannet, mis reastatud raskusastmete järgi, testi I versioon standardiseeriti 50 lapsel (3-12a). Binet'-Simon test # Binet-Simon' testi abil osutus võimalikuks tulemusi võrrelda ning otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele. # Uudne termin: vaimne vanus (MA) ehk vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid. See võib
ajavahemikus õppimise oskused (mõtteliselt manipuleerida esemetega, arutluses järgida kindalt eeskirja). Vaimsete võimete mõju edukusele koolis ja tööl. Õpilaste intelligentsustestide tulemused on seotud õpitulemustega. Nii üksikainete õppimise tulemusega, keskmise õppeedukusega kui ka ainetestide näitajaga. Korrelatsioon IQ ja õpitulemuste vahel jääb vahemikku 0,2-0,6 (max on kuni 1). Korrelatsioon IQ ja õpitulemuste vahel ei tähenda, et IQ määrab kooliedukuse, vaid see on pigem vastupidine. Korrelatsioon IQ ja tööedukuse vahel jääb vahemikku 0,2-0,8 Sageli oleneb inimeste edukus pigem spetsiifilistest teadmistest kitsas tegevusvaldkonnas kui üldisest IQ-st. Tagasihoidlikud üldvõimed on sageli kompenseeritavad konkreetsete teadmiste ja oskustega. Seda illustreerib SCHNEIDERi, KÖRKELi ja WEINERTi katse (1989): Sa õpil lasti lugeda jutustust jalgpallimängust ja noorte mängijate füüsilisest ning psühilisest seisundist
See küsimus vajab täiendavat lahendust, sest ilmselt oleks väär nii sügavamat õppimist õhutamata jätta samuti kui ka edu saavutamise strateegiate rakendamata jätmist soovitada. Enesehinnang Enesehinnang seostub positiivselt paljude käitumistega, meisterlikkusele ja saavutustele, subjektiivsele heaolule ja tervisele orienteeritud käitumised kaasa arvatud. Madalat enesehinnagut tuntakse riskitegurina agressiivsuse, hälbiva käitumise, ainete kuritarvitamise, depressiooni, madala kooliedukuse, abikaasa ja laste kuritarvitamise jms korral. Ameerika koolides on hiljuti kutsutud üles looma madalat enesehinnangut tõstvaid programme oletusel, et madal enesehinnang on pigem ühiskonnaga seotud probleemide põhjuseks kui tagajärjeks. Selline ettepanek sisaldab eeldust, et madal enesehinnang on konkreetsest olukorrast sõltumatu ning et seda saab tõsta välise sekkumise abil. Enesehinnangu määratlus
kooliandekust ehk testide sooritamise andekust, mis tugineb üldisele intel- ligentsusele, s.o taiplikkusele ning oskusele meelde jätta ja reprodutseerida omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat – võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002). Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile
annaabi.ee 
