uritada ühenduse taasloomist. Kui ühendust pole pikka aega kasutatud võib see protokoll ühenduse sulgeda. Seansi protokoll vastutab ka ühenduse sünkroniseerimise eest. Esitluskiht määrab andmete edastusviise ja tegeleb kodeerimise/dekodeerimisega. See võtab vastu andmed rakenduse kihilt ja kontrollib, kas andmed on sobivas formaadis ning vajadusel konverteerib andmed. Erinevad andmete formaatimise funktsioonid, mida pakub esituskiht on andmete pakkimine, krüpteerimine, kooditabeli muutmine. Esituskiht 8 võimaldab rakenduskihis asuvatel omavahel kokkusobimatutel rakendustel suhelda üle seansikihi. Samuti tegeleb esitluskiht failide pääsuõiguste ja lukustamise konrtollimisega. Rakenduskiht vastutab reaalse päringu algatamise eest. Näiteks võib see olla veebipäring veebilehitsejast HTTP protokolliga või e-kirja saatmine SMTP protokolli kasutades
"tekst" all sellist teksti, mis on salvestatud ASCII koodis, st. ilma igasuguse vorminduseta. Lisaks tekstile kasutatakse arvutites veel selliseid objekte nagu graafika, numbrid (kui nad pole esitatud ASCII koodis) ja programmikood. Kõige lihtsam tekstifail on TXT vormingus fail, mis sisaldab puhast teksti, ilma kujunduseta, ilma tabeliteta, ilma erinevate kirjastiilideta teksti, ei sisalda graafikat, video ega heli. TXT formaadis tekst on vormindamata lihttekst, mis koostatakse ASCII/ANSI kooditabeli alusel. TXT formaat põhineb ASCII-täheregistril, mis lubab kasutajal kirjutada teksti klaviatuuri abil. Tavalise TXT-formaadi abil ei ole võimalik luua dokumenti, millel on erisuurusega pealkiri ja muu kontor-tekstiredaktori põhiseid funktsioone. TXT-formaate on mitmeid, ning kuulsaim ongi TXT ehk "Text Terminit" ``tekstifail`` kasutatakse sageli ASCII faili sünonüümina (Vikipeedia). 11 JOONISED Joonis 1: PDF formaadi logo
süstematiseerida ka tegevuspiirkonna ja tüübi järgi. Näiteks tegevuspiirkonna määratlemiseks kasutatakse eesliiteid 'l', 'g' ja 'a' vastavalt sellele, kas tegemist on lokaalse või globaalse muutujaga või parameetriga: 'lTabel' - lokaalne muutuja; 'gTabel' - globaalne muutuja; 'aTabel' - parameeter. Defineeritud konstantide eesliitena on kasutatav täht 'k' või 'c': 'cMaxValue' - konstant. Kui on tahtmine näidata muutuja nimega ka muutuja tüüpi, siis võib kehtestada vastava 'kooditabeli'. Näiteks Microsoft järgib oma toodetes 'Ungari notatsiooni', mille koostas firma programmeerija Charles Simonyi (kes on rahvuselt ungarlane). Mõned näited: nPikkus : Integer; sNimi : String; wMask : Word; Pole tähtis, kuidas Teie süstematiseerite oma identifikaatoreid, tähtis on vaid see, et kogu programmi ulatuses on tähistus ühesugune. 3. Taanete kasutamine. Kui vaadelda programmi üldises mõttes, siis see koosneb käskude jadast, milles mõned käsud (nagu valikud ja
prinditiheduse (tähesammu) kui ka kirjalaadi (kald-, paks-, kontuur-, allakriipsutatud kiri jne) osas. Mis puutub märgistikesse (character sets), siis võib see ulatuda paarist põhimärgistikust enam kui 30 kooditabelini. Enamik printereid on varustatud sisseehitatud rahvuslike märgistike lisamise võimalusega (tavaliselt 10-15 lisamärki kooditabelile 850). Mõned printerid sisaldavad ka eesti tähtedega kooditabelit (kooditabeli 850 täiendus tähtedega Å , š, Ž, ž) Plotter Plotter on arvuti välisseade arvjooniste, diagrammide, kaartide, arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printerist seisneb selles, et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist), vaid tõmmatakse pideva joonena. Kuna kaasaegsed printerid suudavad edukalt plotterifunktsioone täita (kasutades isegi samu juhtimiskeeli), siis klassikaliste suleplotterite kasutusala on viimastel aastatel oluliselt ahenenud
kirjatüüpide mitmesuguseid variatsioone nii prinditiheduse (tähesammu) kui ka kirjalaadi (kald-, paks-, kontuur-, allakriipsutatud kiri jne) osas. Mis puutub märgistikesse (character sets), siis võib see ulatuda paarist põhimärgistikust enam kui 30 kooditabelini. Enamik printereid on varustatud sisseehitatud rahvuslike märgistike lisamise võimalusega (tavaliselt 10-15 lisamärki kooditabelile 850). Mõned printerid sisaldavad ka eesti tähtedega kooditabelit (kooditabeli 850 täiendus tähtedega Å , Å¡, Ž, ž) Termoprinterid (termosiire ja sublimatsioon) Termoprinterid olid tuntud juba 60. aastatel, vahepeal huvi nende vastu mõnevõrra langes, ehkki neid kasutati palju eriotstarbelistes seadmetes (näiteks faksides ja kassaprinterites), kuid huvi on uuesti kasvamas seoses kvaliteetsete värviprinterite ilmumisega. Tavalises termoprinteris tekitatakse kirjamärke kuumutuselementide rakendamisel otse vastu soojustundlikku paberit.
kujundamisele, lõplik vormindus kuvatakse otse redigeerimistarkvaras Kooditabel – määrab, kuidas tuleb faili salvestatud sümbolit ekraanil näidata Ascii – ehk American Standard Code for Information Interchange on 128-tähemärgiline keelemärkide tabel, 7-bitine Unicode - rahvusvaheline standard arvutites kirjasüsteemide kodeerimiseks, unicodes antakse igale märgile oma koodipunkt, mis on unikaalne utf-8 – Unicode’i 8-bitine kooditabeli formaat Latex – tekstilao kirjeldamise märgendikeel, de facto standard ülikoolidel; - TeX keele laiendus erinevate makrodega (kasutuses akadeemiliste ja tehniliste dokumentidega, mata, statistika, keemia, füüsika, arvutiteadus) Markdown - Märgituskeel (markup language) teksti vormindamiseks (juhendite, lühikeste dokumentide loomiseks, veebisisu (foorumipostitused, kommentaarid) kujundamiseks) 8. nädal
Niisiis: 91 = 1011011b = 5Bh = 0x5B. 1.3. Informatsiooni esitamine arvutis. Mälumahu ühikud Üsna ebamugav oleks opereerida ainult nullide ja ühtede jadadega. Seetõttu on kasulik neid kuidagi struktureerida. Mõistlik on tükeldada nullide ja ühtede (ehk bittide1 ) jada ühepik- kusteks juppideks ja anda igale jupile oma tähendus. 1970-ndatest aastatest alates on kasuta- tud 8 bitist koosnevaid ,,juppe" ehk baite (byte, B). Tekstifaili baitidele tähenduse andmine viiakse läbi kooditabeli abil. Ajaloos on palju eri- nevaid kooditabeleid kasutusel olnud; üks olulisemaid on ASCII2 . ASCII koodis3 tähendab näiteks arv 000100002 = 3210 = 2016 tühikut, arv 010000012 = 6510 = 4116 aga suurt ladi- na tähte A. Sümboleid saab ASCII koodide abil esile kutsuda, kui hoida all muuteklahvi ja valida numbriklahvistikust ASCII-kood; tippida langjoon ning seejärel ASCII-kood vmt. ASCII kooditabelis on niisiis 28 = 256 erinevat sümbolit.
Writeln; Writeln('Jada suurim väärtus on ', Max); End. { P r o g r a m m i l õ p p } Nagu näha, saab iga jadaliiget töödelda samade lausetega. Korduslause abiga tagab programmeerija massiivi indeksi muutumise nii, et järjest vaadeldakse kõiki jadaliikmeid. Tulemuste hoidmiseks kasutatakse harilikke muutujaid, antud juhul muutujat 'Max'. Näide 2. Ü l e s a n n e: Kirjutada programm, mis teisendab etteantud tekstifailis olevad pseudo-täpitähed ASCII 437 (või ANSI) kooditabeli vastavateks täpitähtedeks. Pseudotäpitähed on o~, a", o", u", O~, A", O", U". Lahenduse idee seisneb tekstifailist saabuva sümbolitevoo saatmisel läbi kahekohalise puhvri. Umbes nii: sümbol +---------+-------+ sümbol Sisendfail --------> | Esimene | Teine | --------> Väljundfail +---------+-------+ Puhver Kui esimesel kohal on märk '"' või '~' ja teisel kohal 'a', 'o' või 'u', siis asendan need kaks märki
(tähesammu) kui ka kirjalaadi (kald-, paks-, kontuur-, allakriipsutatud kiri jne) osas. Mis puutub märgistikesse (character sets), siis võib see ulatuda paarist põhimärgistikust enam kui 30 kooditabelini. Enamik printereid on varustatud sisseehitatud rahvuslike märgistike lisamise võimalusega (tavaliselt 10-15 lisamärki kooditabelile 850). Mõned printerid sisaldavad ka eesti tähtedega kooditabelit (kooditabeli 850 täiendus tähtedega S, s, Z, z) o laserprinter (Laser Printer) Printeri keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel (vaata joonise keskosa). Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Kõigepealt toimub lehepoogna (kaadri) standartsete elementide
viiakse arvutisse nende installeerimise käigus. Kui aga uue printeri jaoks arvutis draiver puudub, siis tuleb see installeerida printeriga kaasatulevalt disketilt. Igasugust printerit võib vaadelda, kui terminalseadet, mida saab arvutis oleva tarkvara abil mitmel viisil juhtida. Kui juhtkoode (käskusid) printerile saata, siis täidab see mitmesuguseid funktsioone- nagu printimine teatavas kirjaliigis (teatava fondiga) või rahvusliku kooditabeli alusel, paberi edasinihutamine peale reavahetust, prindi alustamine kindlast kohast leheküljel jne. 6.4. Printerite liigid 60 Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena
konna ja tüübi järgi. Näiteks tegevuspiirkonna määratlemiseks kasutatakse eesliiteid 'l', 'g' ja 'a' vastavalt sellele, kas tegemist on lokaalse või globaalse muutu- jaga või parameetriga: 'lTabel' - lokaalne muutuja; 'gTabel' - globaalne muutuja; 'aTabel' - parameeter. Defineeritud konstantide eesliitena on kasutatav täht 'k' või 'c': 'cMaxValue' - konstant. Kui on tahtmine näidata muutuja nimega ka muutuja tüüpi, siis võib keh- testada vastava 'kooditabeli'. Näiteks Microsoft järgib oma toodetes 103 / 115 'Ungari notatsiooni', mille koostas firma programmeerija Charles Simonyi (kes on rahvuselt ungarlane). Mõned näited: nPikkus : Integer; sNimi : String; wMask : Word; Pole tähtis, kuidas Teie süstematiseerite oma identifikaatoreid, tähtis on vaid see, et kogu programmi ulatuses on tähistus ühesugune. 3. Taanete kasutamine.
Tänu nendele märkidele ei ole oluline, kas lugeda koodi vasakult paremale või paremalt vasakule. Oluline on, et loetakse järjest kõik triibud; • vähemalt üks andmemärk (data character). Lisaks võib koodis esineda funktsioonimärke, kooditabeli tunnuseid, kontrollmärke, vahesid erinevate märkide vahel jne. 13 Automaatne tuvastamine 333 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Joonis 13.1 Vöötkoodi ehitus