awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 21 Slide 22 Subjektivistlik relativism paistab Konventsionaalne eetiline relativism olevat väär. Konventsionalismi järgi tekivad ja Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: kehtivad moraalipõhimõtted inimesed ei ole ju nagu üksikud hundid ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. igaüks oma arvamusega, vaid Kas sellised kokkuleppelised
alanud liikumiste troonipärija valitsemine pikka aega. Kuuldavasti andsid mujal maailmas tooni teist tüüpi filosoofiad nt marksism. Maailma vallanud üldise rahutusega mõne aasta eest võib täheldada märke sellest, et filosoofia hakkab jälle kihama. Luuakse uusi ühendusi. Marksistide leeris võib nt märgata huvitavaid lõhenemisi. Seisukoht, et filosoofia on keele loogika, ei kohusta meid pooldama konventsionalismi. Kui keelel või keele fragmentidel on oma seesmine loogika meie reflekteerivale mõistusele. Filosoofilist huvi tuntakse peamiselt keele pindstruktuuri või peamiselt süvastruktuuri vastu. Kui kirjeldada filosoofi tungi keele loogikale. Raskus väheneb, kui on näidatud, et mõningaid sõnu kasutatakse mitmemõtteliselt. Kui keele loogiline struktuur on selgesti välja toodud kaob ka vastuolu. Loogika on seotud filosoofiaga viisil, mis teeb need kaks lahutamatuks.
o õige tõlgendus) on vähemalt osaliselt autori tegelikest kavatsustest ülekantud/ammendatud. Ehk siis teose vaatleja saab vähemalt osaliselt aru, mida autor tegelikult on üritanud öelda oma teosega. 5. Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis “hüpoteetiline”? Hüpoteetilise intentsionalismi puhul üritatakse hüpoteetiliselt aru saada, mida on autor teosega üritanud öelda. Hüpoteetiline tõlgendus ei pruugi olla õige tõlgendus. 6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi. Konventsionalism: Tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest Relativism on seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast. -väidetakse, et miski (näiteks moraaliväärtused, ilu, teadmine, esteetika,
Teooria, mille kohaselt mingi teose tähendus on vähemalt osaliselt autori tegelikest kavatsustest ülekantud-ammendatud. Ehk siis teise vaatleja saab vähemalt osaliselt aru, mida autor tegelikult on üritanud öelda oma teosega. 5. Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis "hüpoteetiline"? Selle puhul üritatakse hüpoteetiliselt aru saada, mida on autor teosega üritanud öelda. Hüpoteetiline tõlgendus ei pruugi olla õige tõlgendus. 6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi. Konventsionalism: tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest. Relativism on seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust, ennast või muud taolist relatiivseks sõltuvaks mingist vaatekohast. Väidetakse, et miski(näiteks moraaliväärtused, ilu jm) tähendus on suhteline, sültudes mingist raamistikust või vaatekonast.
Teose tähenduseks tuleks pidada parimat võimalikku hüpoteesi, mida suudame autori kavatsuste kohta formeerida, kasutades antud lausungi/teksti loomiskonteksti kohta käivaid teadmisi ja hoiakuid. Hüpoteetilise intentsionalismi järgi on teose tähenduseks see hüpotees autori kavatsuste kohta, mille kompetentne või ideaalne vastuvõtja esitab. Hüpoteetiline sellepärast, et tegelikult ei saa me 100% kindlad olla, mida autor teosega mõtles. 6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi. Konventsionalism: tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest. Monistlik. Relativism tavatsetakse liigitada pluralistlike vaadete hulka, mille järgi eksisteerib mitmeid aktsepteeritavaid interpretatsioone, mida ei ole vaja või ei saa omavahel siduda, s.t need on omavahel ühildamatud. Tähendus muutub vastavalt tõlgendajale. 7
säärane seisukoht eeldab, et isikutevaheline kriitika või hinnangu andmine pole võimalik. Subjektivistlik relativism paistab olevat väär. Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole ju nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, vaid omandavad moraalipõhimõtted perekonnas, grupis, ühiskonnas. Sel juhul peaks vähemalt konventsionalism olema õige? Konventsionaalne eetiline relativism Konventsionalismi järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtted ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. Kas sellised kokkuleppelised arusaamad on alati head ja eetilised? Näit. Tütarlaste ümberlõikamine (väliste suguelundite äralõikamine) Põhja-Aafrika piirkondades. Konventsionalismi probleemid Kui üldine moraalne mõõdupuu puudub, siis pole võimalik kritiseerida näiteks Hitleri genotsiidi-tegevust rohkem kui ema Teresa halastustööd.
formalismi puhtaim näide". Kategooria kui üldnimetus, mis haarab endasse kunstiliike, zanre, -stiile, -voole. 2. Selgitage, kuidas võiks S-tõlgendusi ,,tõlkida" K-tõlgendusteks! K-tõlgenduse ja S-tõlgenduse seos: Kategooriad saab luua selle aluselt mida teos (ed) kujutavad. Kui teame, et teos kuulub marinismi kategooriasse (K-tõlgendus), siis on alust arvata, et maalis kujutatakse merd (S-tõlgendus). 3. Milles seisneb intentsionalismi ja konventsionalismi erinevus? Tõlgenduse allikas (kriteerium). Millele peab tõlgendus tuginema? Kes või mis määrab kunstiteose tähenduse? Intentsionalism: Tähenduseks on see mida kunstnik tähendama pani. Aktuaalne intentsionalism (Hirsch, Iseminger). Hüpoteetiline intentsionalism (Tolhurst, Levinson). Konventsionalism: Tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame teosele lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest (Beardsley). 4
õiguse ideega ehk sellega, mida R.Dworkin kasutab õiguse mõiste seletuses. Kuid õigusekäsituse kolmest küsimusest teisele annab õiguse terviklikkusekäsitus uudse vastuse. Nimelt lähtub käsitus eeldusest, et õiguse seatud piirangud on ühiskonnale kasulikud, kuna nad tagavad kodanikele teatud võrdsuse. Ettearvatavus ja menetluslik ausus ei mängi siin olulist rolli. Õigusekäsituse vastus kolmandale küsimusele erineb samuti oluliselt konventsionalismi omast. Küsimusele, millist kooskõla varasemate otsustega õigus nõuab, on vastuseks, et õigused ja kohustused tulenevad varasematest otsustest ning neid arvestatakse juriidilistena mitte ainult siis, kui õigused ja kohustused on esitatud expressis verbis, vaid ka siis, kui need on tuletatavad sellistest isikliku ja poliitilise kõlbluse põhimõtetest, mida otsused oma õigustusena eeldavad. R.Dworkin leiab, et õiguse terviklikkusekäsitus on võti, mis aitab luua parima konstrueeritud
Teaduse olemusega tegelesid ka loodusteadlased, nt. G. Galilei, I. Newton ja P.S. Laplace. l Kant (1724-1804) leidis, et loodusteadused on võimalikud kuna neis on võimalik aprioorne sünteetiline teadmine. 37 Auguste Comte (1798-1857) positvist e. fenomenalist: teaduslikud teadmised piirduvad fenomenide uurimisega, nende tagant ei saa otsida olemust. Teadusteooria on meile vajalik üksnes psühholoogilistel põhjustel. Henri Poincare (1854-1912) konventsionalismi: teaduse baasväited on kokkuleppelised, kuid kokkulepitud väited peavad olema koherentsed (kooskõlalised). Kui on valida mitme väite vahel, tuleb valida lihtsam. XIX sajandi lõpuks oli välja kujunenud klassikaline arusaam teadusest: teadus on lõplikult tõestatud tõene teadmine. Inimene on võimeline mõistma maailma olemuslikke tahke muutumatuid, üldisi ja paratamatuid seaduspärasusi ning asjaolusid.
annaabi.ee 
