Ilvesed elavad paarikümne aasta vanuseks. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil isegi lubatud neid küttida. Petta ilvest looduses, et teda pildistada, nagu petetakse ära linde, peitudes onnikesse, pole võimalik. Ilves on väga erutuv loom, nii rahulik nagu loomaaias, kus ta tundide viisi kännul konutab, ta metsas ei ole. Ometi on ta väga uudishimulik. 3 Veel ilvestest · Ilvesel on väga hea kuulmine. 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib. · Ilvesed käivad tihti mööda teiste loomade radasid. · Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks, et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida
Lävelt astub sisse Tiina, näljane ja räsitud. Peremees on Tiina peale vihane, ei lase Margusel temale vastu joosta. Perenaine pilkab teda, vanaema kurjustab, peremees süüdistab Marguse ära nõidumises. Peremees neab tundi, kui Tiina enda majja elama võttis. Tiina vihastab, karjub kõik oma mõtted inimeste peale ja kutsub Margust enesega kaasa. Margus ei tule ja Tiina lahkub pisarsilmi kodust. 5.vaatus Viis aastat hiljem. Rehetarus istub Mari ja ketrab, ahju nurgas konutab Jaanus, noor sulane Märt läheb tulevasele pruudile vastu. Vanaema, Jaanus ja Mari vaikselt räägivad omavahel. Mari läheb taha tuppa ja teised jäävad rääkima, kui õnnetu elu Maril ja Margusel on, igapäev ikka möeldakse Tiinast. Trükivariant - Margus jõuab koju, tusane ja ärritatud. Nähvab nii Marile kui ka Jaanusele. Huntide ulgumine, Margus läheb hirmutama püssiga, väljas käib pauk ja naisterahva äkiline karjatus. Mari ja
Ja ma ei hakka teiste inimeste mõtteid ja arvamusi ära rikkuma. Üks luuletus Lepiku kogust tuli mulle väga tuttav ette kuna emotsioone mida Lepik selles luuletuses edasi andis olin ma juba kogenud. Luuletuse nimi on ,,Koer ja kuumees" ja see kõlab nii. ,,Koer ja kuumees" Udu tõuseb kadakapuust lüpsikust. Sinna on lüpstud valgete pilvelehmade piim. Metsade mustrohelised saed saevad pimeduse puu halgudeks. Tuul rabab halud ritta. Öö musta ahju hõõguva suu ees konutab koer, haugub lahkuvat, kollases kasukas kuumeest. Luuletus meenutab mulle neid suvesid mida ma veetsin Märjamaal meie armsas talukeses. Ma olin päris pisike nendel aegadel kui kogu suvi sai veedetud maal, kuid mäletan ikka neid kuldseid hetki mil ma seal olin. Autor kirjeldab väga hästi minu maal veedetud suvesid rääkides koerast, lahkuvast kuumehest ja metsade mustrohelistest saagidest. 3 ERINEVAD LUULETUSED LUULEKOGUST ,,ÖÖTÜDRUK"
toituvad koorikloomadest, ussidest, tigudest, putukatest. Säga sööb ka oma liigi kaaslasi. Kala on vastupidav, talub mõnda aega ka veeta transporti. Talve veedab talveunes. Internet: Säga või kohata Lääne-Euroopa jõgedes ja järvedes, Lõuna-Soomes ning Euroopa lõunaosas. Elupaigaks valib säga mudase põhjaga jõe või järve sügavamad paigad, kus ta puurontide vahel, kaljupragudes või tammide lähedal konutab ning saaki varitseb. Kui meelepärane suutäis silmapiirile ilmub, imeb säga ohvri koos veega suhu. Kui saakkala juhtub olema suurem ja tugevam, rabeleb ta veel hulk aega säga maos, nii et läbi kõhunaha on seda näha. Nad kasvavad üsna kiiresti, olles 1-aastaselt 25 cm ja 3-aastaselt juba 75 cm pikkused. Siis saab säga ka suguküpseks. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SILGLA2.htm) Eestis on liik väljasuremisohus ning püük on keelatud aastaringselt igal pool
nädalaks Soome sõitma ning Kleer jääb oma loodetud uluasemest ilma. Ta otsustab paar ööd kusagil odavas hostelis peatuda kuni tal tuleb plaan, kus Triinu tagasitulekuni elada. Tal on kaasas arvuti ja fotoaparaat, millega talle väga meeldib pilte teha. Ühes fotograafiast huvitunute foorumis kohtus Kleer Frediga, kes oli temavanune Tartus elav poiss. Nad tutvuvad ja hakkavad kokku saama. Rene on skinhead, kes on oma isa ja vennaga tülli läinud ja konutab enamus päevad ja ööd teiste skingheadidega Tartus ringi jõlkudes, teise rassi või rahvuse esindajaid pekstes või baaris end täis juues. Kui Rene on liiga täis, et koju minna, läheb ta Jänese rajal asuvasse uberikku, kus ta öö veedab. Pärast paari päeva ei jaksa Kleer enam hosteli eest maksta ja ta otsustab hoopis kusagil telgis öid veetma hakata. Ta ostab omale sooja magamiskoti ja hakkab sobivat magamiskohta otsima. Ta kõnnib mööda Jänese rada ja avastab
enda poole tühiste lubadustega. Inimesed muukui tahtsid sinna vaba mehe maale, kus kõikidele jätkus tööd ja leiba, kuid langesid siiski lõksu. Nende unistused imeilusast elust pidid siiski purunema. Inimesi, kes langesid siis Nõukogude Liidu "võrku", ongi luuletuses mõistetud kui nõrkade ämblikena. Naiste mäss Päike jookseb pilvede metsas kui kuldne hirv, Aga pood on suletud, vaateaknal konutab sirm. On lõunavaheaeg ja letil tukub isane kass, Diektorgi magab, kõht punnis ja plass. Viis naist on ukse taga sabas, Kui üks päikesekiir nende lagipäid tabas. Ja kohe viirastub neile metsa haljas müür Ning jõeäärse künka liivane küür, Ja aasad, kus lõhnab lilli värilisi, Kus pole autosid ja ametnikke närvilisi. Naised piimapudelid taovad puruks vastu seina. Kaotatud kopikad meeles ei tekita leina. Maha jättes turukotid jooksevad nad metsa poole amokki.
Inventeerimine alles käib. Miljonit vist veel pole, aga teater küll pürib sinnapoole. Järgnevalt jäävad ekskursantide trajektoorile kostümeerijate ja õmblejate toad, kus põlisasukad külaliste gruppe ehtsates kostüümides tervitavad. Eriti lõbusad on õmblejad, kes julgemaid ekskursante tekiilapitsiga kostitavad. Edasi viib tee lava alla. Seejärel jõutakse dekoratsiooniaita, kus eri kappides seisavad väiksemad rekvisiidid. Samas konutab ka väike pliit, sest selles teatris jõuab lavale vaid ehe söök. Viimaks jõutakse sündmuskohale lavale. Lava ühes pooles istub inimene, kes jääb nurga taha, aga on väga tähtis. Teda kutsutakse etenduse juhiks. Teises lava nurgas istub Maia Soorm, daam, kes etendustele venekeelset tõlget peale loeb. Ekskursioonid laval saavad otsa. Õhtul kell 21:45 muutus Draamateatri fassaad tunniks ajaks suureks kinolinaks, millest oli
PERENAINE. Hunt ikka mis hunt! Mis ta inimestele ütles! PEREMEES (ähvardavalt). No tulgu tagasi! PERENAINE (Marguse poole astudes). Ära tuled ka või? MARGUS (kaeblikult). Kuidas ma tulen, kui nägin, et...ära jooksis, ja ei tea, mis ta teeb! PERENAINE (armuta). Ei tee midagi! PEREMEES (pilkavalt). Sa ehk tahad ka - metsa järele joosta? MARGUS (murelikult). Kuhu mina tema järele tean minna! PEREMEES. Tuled siis või ei tule? MARGUS (tusaselt). Küll ma tulen! PEREMEES (perenaisele). Las konutab! Lähme peale! Hakkavad perenaisega minema. Margus jääb üksi ja sorib, pea maas jaanitule tuhka. Tema juurde astub pimedusest välja ja paneb teda murelikult tähele Mari. MARI (õrnalt). Margus! MARGUS (karmilt). Noo - mis sina veel tahad? MARI (alandlikult). Mis ma nüüd tahan, Margus! Mitte midagi ma ei taha! MARGUS. Siis-mine! MARI (murelikult). Kuidas ma jätan su siia... Jumala ainuüksi!... Teised on kõik ära läinud... MARGUS. Ajasid tema jälle metsa
annaabi.ee 
