* Eesti omariiklust ei taastatud. * Saksamaa eesmärgiks on Balti riikide liitmine oma riigiga. Saksa okupatsiooni poliitika * 3 a jooksul hukati 7000 EV kodanikku Kalevi-Liiva, Klooga ja Tartu koonduslaagrites. Hukati kõik juudid, mustlased (eestlasi oli u 4-5 tuhat) + kümned tuhanded muudest riikidest sisserännanutest. * Kogu majandus rakendati sõja teenistusse: talupoegale kehtestati kohustuslikud müüginormid, tööstusettevõtted allutati Saksa kontsernidele. * 1941 sügisel algas vabatahtlike värbamine politseipataljonidesse, keda kasutati võitluses partisanide vastu. * 1943 anti lubadus kõik natsionaliseeritud varad tagastada. (Kuid seda ei tehtud!!) Lubati ka soodustusi sõjaväkke astujaile ning tehti Uluotsale ettepanek kuuluda valitsusse. * Uluots nõuab Eesti iseseisvuse tunnistamist. Kuna seda ei tehtud, jooksis ka iseseisvumispüüe liiva. * Tööjõu sunniviisiline viimine Saksamaale. * 1942 hakati eestlastest moodustama Eesti Leegioni
uurima. Eesti integratsioon erinevate piirkondadega määrab oluliselt nii majanduse arengu lähtetingimused kui ka innovaatilise tegevuse institutsionaalse struktuuri ning majanduslikud võimalused. Eesti areng sõltub suuresti Euroopa Liiduga integreerumise tempost ja suhetest Venemaaga. Kui Eestist ida poole jäävad mahukad turud korrastuvad ja nendes riikides jätkub demokraatlik areng, muutub Eesti vägagi atraktiivseks paigaks suurtele rahvusvahelistele kontsernidele. Just transiidimaa 11 positsioon oleks põhjuseks, miks Eestis loodaks nende firmade filiaalid. See looks kindlasti täiesti spetsiifilise keskkonna ka innovaatiliseks tegevuseks. Kui Eesti aga jääb suhteliselt ühepoolselt eelkõige Lääne suunal avatud maaks, hakkavad ilmselt domineerima väiksemad, eelkõige Skandinaaviamaadest pärit investeeringud ning toimub integreerumine eelkõige nende maadega, eriti Soomega.
- Makrokeskkonna analüüs – PESTLE Poliitilised tegurid Majanduslikud tegurid Sotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid Tehnoloogilised tegurid Juriidilised tegurid Looduskeskkonnast tulenevad tegurid - Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju Turu suurus – väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes. Turu kasvutempo - kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid, kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid. Võimsuste üle- või puudujääk -ülejääk surub hinnad ja kasumid alla, puudujäägiga on vastupidi. Keskmine rentaablus harus - kõrged kasumid julgustavad sisenema uusi
• Majanduslikud tegurid. • Sotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid. • Tehnoloogilised tegurid. • Juriidilised tegurid. • Looduskeskkonnast tulenevad tegurid. - Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju. • Turu suurus: väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes • Turu kasvutempo ja tegevusala elutsükli faas: kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid, kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid • Konkurentsi ulatus (lokaalne, piirkondlik, rahvuslik, rahvusvaheline, globaalne). • Konkurentide arv ja suhteline suurus.
Tegutsemistingimused harus Konkurentsijõudude olemasolu ja tugevus Selle tulemusel on võimalik: Hinnata haru atraktiivsust Kasutada saadud informatsiooni investeerimisotsuse tegemisel 35. Tegevusharu majanduslikud iseärasused, nende väljatoomise otstarbekus. Kõiki pole vist vaja??? o Turu suurus - väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes. o Turu kasvutempo ja tegevusala elutsükli faas - kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid, kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid. o Konkurentsi ulatus (lokaalne, piirkondlik, rahvuslik, rahvusvaheline, globaalne) o Konkurentide arv ja suhteline suurus. o Kas kapitalivajadus tegevusalas tegutsemiseks on suur? Suur kapitalivajadus
· Võib korvata senise ärikogemuse nappust - Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju - SIHTGRUPID: · Turu suurus ( väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla · Ettevõtja ise ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi · Kaasomanikud, asutajad tulutoovates tegevusharudes.) · Laenuandja, eelkõige pank · Turu kasvutempo (kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid kasvu
Kasutada saadud informatsiooni investeerimisotsuse tegemisel. - Makrokeskkonna analüüs PESTLE. Poliitilised tegurid. Majanduslikud tegurid. Sotsiaalsed (ka demograafilised, kultuurilised) tegurid. Tehnoloogilised tegurid. Juriidilised tegurid. Looduskeskkonnast tulenevad tegurid. - Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju. Turu suurus väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes. Turu kasvutempo kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid, kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid. Võimsuste üle- või puudujääk ülejääk surub hinnad ja kasumid alla, puudujäägiga on vastupidi. Keskmine rentaablus harus kõrged kasumid julgustavad sisenema uusi ettevõtteid,
o Looduskeskkonnast tulenevad tegurid-Ökoloogia, Keskkonnaküsimused: - rahvusvahelised, - riiklikud, - lokaalsed o Keskkonnaalased regulatsioonid, Klientide, töötajate, investorite ja teiste huvigruppide keskkonnaga seotud väärtushinnangud - Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju: o Turu suurus - väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes. o Turu kasvutempo ja tegevusala elutsükli faas - kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid, kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid. o Võimsuste üle- või puudujääk - ülejääk surub hinnad ja kasumid alla, puudujäägiga on vastupidi.
o Looduskeskkonnast tulenevad tegurid-Ökoloogia, Keskkonnaküsimused: - rahvusvahelised, - riiklikud, - lokaalsed o Keskkonnaalased regulatsioonid, Klientide, töötajate, investorite ja teiste huvigruppide keskkonnaga seotud väärtushinnangud - Tegevusharu iseärasusi iseloomustavad näitajad ja nende mõju: o Turu suurus - väike turg ei ahvatle uusi/suuri konkurente. Suur turg võib olla ahvatlev kontsernidele, kes tahavad omandada kindla positsiooniga äriüksusi tulutoovates tegevusharudes. o Turu kasvutempo ja tegevusala elutsükli faas - kiire kasv meelitab kohale uusi sisenejaid, kasvu pidurdumine suurendab konkurentsi ja tõrjub välja nõrgemad konkurendid. o Võimsuste üle- või puudujääk - ülejääk surub hinnad ja kasumid alla, puudujäägiga on vastupidi.
Regulatsiooni objekt: · rahvusvah. arvestusstandardid ja printsiibid, · arvestusalane seadusandlus, · arvestuse metodol. ja metoodika. Reguleerivad institutsioonid: 1. Rahvusvahelises mastaabis: · Rahvusvah. Arvestusstandardite Komitee (IASC), töötab välja soovitusl. isel. rahvusvah. arves- tusstandardeid (IAS). Eesm.: määratl. ja võimal. korral kaot. need rahvusliku arvest. eripärad, mida ei saa selet. sots.-maj. teguritega. Mõeldud kõigile firmadele, eelkõige rahvusvah. kontsernidele. · Rahvusvah. Raamatupidajate Föderatsioon (IFAC). Annab välja instruktsioone. Eesm.: arend. arvestust kui elukutset. Vähem seotud arvestuse printsiipidega. · ÜRO (UN). Arvestuse info avalikustam. probl. · Majandusliku Koostöö ja Arengu Org. (OECD). Üldistav uurimistöö; anda impulsse arvestus- valdkonna arenguks liikmesmaades ja arenevates riikides. 2. Regionaalses mastaabis: · Euroopa Ühendus (EC). Töötab välja ühenduse liikmesmaadele fin.arvestust, finantsaruandlust