"Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal. Esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[5] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. RAHVUSOOPER ESTONIA on asutatud 2002aastal ja ettevõte on töötanud 14 aastat.
aastal 1944. Midagi suudeti ka ennetavalt päästa. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos kunstiväärtustega.Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. 1940ndate lõpus oleks kirik äärepealt lammutatud, aga otsusutati siiski restaureerida. Niguliste kiriku taastamist alustati 1953. aastal. 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone Eesti Kunstimuuseumi filiaalina.
• Vanemuise Selts tegutses esialgu üüripindadel. 1870. aastal ostis Tartus maja, mis kuulus koos krundiga seltsile kuni maja põlenguni 1903. aastal. • 1906 – avati uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. • 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks • 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842- kohaline kontserdisaal. • 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. KASUTATUD ALLIKAD • http://et.wikipedia.org • http://www.vanemuiseselts.ee
tünnitäit luukeresid II MAAILMASÕDA Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist 1944. aasta märtsipommitamise ajal sai kirik pommitabamuse Põlengu käigus hävisid kõik kirikusse jäänud esemed Tules hävisid pingistik ja koguduserõdud, orel, kantsel, katus ning tornikiiver Taastamist alustati 1953. aastal 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone iguliste kiriku torn peale põlemist(1982) Tornikiivri paigaldamine KIRIKU ALTAR Valmistati Lübecki meistri Hermen Rode töökojas (1478-1481) Valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel Mõlema gildi vapid on kujutatud Püha Nikolause poolt päästetud laeval Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m Suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust BERNT NOTKE
aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Võrreldes Niguliste kirikut teiste basiilikatega Tallinnas on see kirik oma kogulahenduselt kõige täiuslikum. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Hoone ehitati ümber muuseum-kontserdisaaliks. 1944. aasta 9. märtsi ööl, kui Nõukogude lennukid Tallinna pommitasid, sai kirik ja ümbruses paiknenud hoonestik hävitavalt kannatada. Tulekahjus hävis tornikiiver, põlesid maha katused ja kiriku interjööri tunginud leekides läks koos oreli, vääride ning pinkidega kaduma suurem osa vanast ajaloolisest sisustusest. Kuigi juba 1949. aastal astuti esimesed sammud Niguliste kiriku taastamiseks, varises enamik
1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks. 1940 - pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934-1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios. 1941 - Ida Urbel lavastas Pugni-Glieri "Esmeralda", esimese õhtut täitva balleti Vanemuises. Saksa okupatsiooni ajal jätkas Vanemuine tegevust, teatri külastatavus oli kõrge. Oluliseks sündmuseks oli Eduard Tubina balleti "Kratt" esiklavastus 1943.
võlvide ja katustega. 1960ndatel aastatel avati ning restaureeriti 15. sajandil suletud lõunaportaal ning Püha Antoniuse kabeli perspektiivportaal, samuti kabelit pikihoonega ühendanud kaarava. Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Hoone rekonstueeriti muuseum-kontserdisaaliks. Selleks vajalikud abiruumid rajati hoone põhjatiiva ette maa alla. Niguliste muuseum-kontserdisaalis on eksponeeritud kolm Eesti neljast olulisemast keskaegsest kunstiteosest. Vaatamisväärsused Epitaafid ja vappepitaafid*: · Arent Passer. Antonius von der Buschi perekonna epitaaf. Umbes 1608 · Dietrich Mölleri epitaaf. 1614 · Gotthard Wilhelm von Esseni vappepitaaf. 16931694 · Wolter von Delwigi vappepitaaf. 1698
silmapaistva renessanss- ja barokklühtrite kogu ning Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvate 14.-17. sajandi hauaplaatide muuhulgas ka sellised 15.-16. sajandist pärinevad rariteedid nagu peaaltar, Surmatantsu-maali algusfragment ning Püha Antoniuse altar. Alates 1953. aastast hakati restaureerima Niguliste kirikut kui ehitusmälestist, rekonstrueerides seda vanema kunsti muuseumiks, hiljem kontserdisaaliks. 4 1982. aasta oktoobris, kui põhilised sisetööd kirikus olid lõppjärgus, puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver ja põles ära enamik katuseid. Tänu kiirele tegutsemisele oli nii pikihoone kui ka kõik kabelid järgmise aasta lõpuks katustatud. 26. oktoobril 1984. aastal avati Niguliste muuseum- kontserdisaal piduliku aktusega. Alates 2002. aasta lõpust on külastajatele avatud ka unikaalne 350 aasta
ilme. 1889.a. peeti kirikus esimene jumalateenistus ja pühitseti see Püha Nikolausele. Nõukogude okupatsiooni ajal 1940.a. suleti kirik jumalateenistusteks. 1944 rüüstati kirikut mitmel korral. Segaste aegade tõttu jäi kirik uuesti lagunema ning seisis aastaid tühjana. Mõni aeg kasutati pühakoda viljalaona, vahepeal plaanitseti sinna isegi ujula rajamist. 1971. aastal alustati kiriku restaureerimist. Hoone taheti muuta kontserdisaaliks. Demokraatiaajastu saabudes otsustas riik kiriku tagastada kogudusele ja võtta see uuesti kasutusele pühakojana. 1990. aasta jõulude ajal peeti esimene jumalateenistus. 1992. aasta emadepäeval pühitseti ristimiskabelis Emaaltar, mälestamaks nõukogudeaegse genotsiidi läbi hukkunud Eesti emasid. Altari tellis arst Heino Noor, kelle ema küüditati Siberisse. Altari madonna ja lapse kuju valmistas skulptor Hille Palm. Koos kirikuga moodustab linnus ühtse terviku, mis tänapäeval
Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks. 1940 - pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934-1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios. 8 Eesti Draamateater Eesti Draamateatri alguseks loetakse tuntud eesti lavastaja Paul Sepa era- teatristuudio asutamist 1920. aasta sügisel. Esimesena Eestis süstemaatilise
juunil 1940, seega päev enne punaväe sissemarssi Eestisse. Lõpuni ehitamata kirik jäigi puudu on tornikiivrid, krohvimata välismüürid. Sellele vaatamata peetakse Rakvere Pauluse koguduse Vabaduskirikut üheks kõige silmapaistvamaks sakraalehituseks 1930.aastate eestis ja ta on võetud arhitektuurimälestise nimekirja. Pärast Teist maailmasõda (1950datel) ehitati kirik ümber võimlaks ja on sellena kasutuses tänini. Praegu on linnal kavas hoone renoveerida kontserdisaaliks. 19 O. Kirss, Jalutaja teejuht, lk 115-116 20 Gustav Heinrich Beermann (1832-1917) 21 Koduloolane Einar Hiob, Praost Gustav Beermann. Särevere, aprill-mai 2004. Rakvere spordikeskus Kastani puiestee lääneserval asub Rakvere spordikeskus. Selle kõige lõunapoolsem ja ühtlasi kõige uuem osa on liuväli, mis jääb silla tänavale. Omal ajal oli Rakvere tunnustatud spordikeskus, kust vaatamata kesistele võistlus- ja treeningoludele võrsus kümneid tublisid sportlasi
selleks et ta sa suudaks proteesi võimalikult effektiivselt kasutada. Rehabilitatsioonitöö on väga individuaalne. Rehabilitatsioon ja muuska Suur osa proteesitutest eeldab ,et neil on võimalik uuesti hakata muusikat kuulama aga tegelikult 38 % proteesitutest ütleb ,et rõõma muusikast on kadunud. Muusika kuulamine läbip proteesi ei paku neile enam mõnu. Kontserdisaali akustika alused teke seotud muusikaelu avalikustumisega alates 17. saj lõpust esimene kontserdisaaliks projekteeritud hoone Londonis 1690. a 19. saj tekivad kontserdisaalid kõikidesse suurematesse Euroopa linnadesse; nende mahutuvus küünib 1,5 kuni 2 tuh inimeseni Kontserdisaali akustikat puudutavad hinnangud olenevad: 1. helide kui võnkeprotsessi tulemusel tekkivate lainete levist, peegeldumisest ja neeldumisest ruumis (füüsikaline nähtus) 2. helide tajust inimese kuulmissüsteemi poolt (psühholoogiline nähtus) 3. inimeste subjektiivsetest eelistustest (esteetiline nähtus)
töö vajalikkuses saatis Verdit kogu elu. Enda vastu äärmiselt nõudlikuna oli ta seda teistegi suhtes. Ümbritsevast keskkonnast ammutas Verdi ka inimelu erinevate külgede loomuliku, temperamentse, sageli võibolla kareda, ent kirgliku ja jõulise kujutamisoskuse. Tark, aus ja südamlik Barezzi oli tubli muusik. Ta mängis peale flöödi veel mitut puhkpilli, õhtuti aga muutus tema kontor, kus filharmooniaühingu orkestriproove peeti, tõeliseks kontserdisaaliks. Noor Verdi võttis neist kokkutulekuist innukalt osa, kirjutas noote ümber, müristas suurt trummi, õpetas orkestrantidele partiisid selgeks, arranzeeris muusikapalu. Suured edusammud orelimängus, samuti kompositsioonialuste, dirigeerimistehnika ja muusikalis- teoreetiliste tarkuste tundmaõppimises viisid Provesi õige varsti mõttele, et tal noorukile enam midagi õpetada pole. Vaimustusega suhtus oma kasvandikku ka Seletti ning nii tekkis nende vahel omalaadne võistlus
Juhan Umblia omas kindlat visiooni kuidas tulevane rahvusteater välja peaks nägema. Ta soovis, et terve hoone tuleks Soome stiilis. Samuti tuli vältida tuleb liigset toredust, et ennetada olukorda, kus hoone läheb liiga kalliks maksma. Ehitusmaterjalina soovis ta seetõttu näha kohalikku paasi. Eeslinna pool jääv fassaad kujundati pidulikumalt, turu poole jääv tagasihoidlikumalt Hoone on jagatud kaheks osaks, üks tiib mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks tiiba ühendati omavahel restoraniga, mille ees on kaarja portiusega siseõu. Juugendliku mänglevuse loovad külgfassaadidel eenduvad trepikojad, tugeva vormiga rohelised astmelised katused ja sümmeetriline ehituskehand. 5 Frank Lloyd Wright Frank Lloyd Wright [rait] (18671959), USA arhitekt, orgaanilise arhitektuuri rajajaid
annaabi.ee 
