Atmosfäär.
Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
<-termosfäär->|
jumala kõikvõimsusesse. Keskaegse maailmakäsitluse järgi kujutab kogu maailm endast vastandlike jõudude lepitamatut võitlust. Nii on olemas jumalik taevas ja patune maa. Ka inimene koosneb kahest poolusest: hingest ja kehast. Inimese ihu olevat loodud maast, veri veest, hingamine õhust ja kehasoojus tulest. Samuti on ühiskond jaotatud õilsateks aadlikeks ja vaimulikeks ning alamateks talupoegadeks ja linlasteks. Keskaegse arusaama kohaselt koosneb universum kontsentrilisteks ringidest, mille keskpunktis asub Maa. Kloostrites ei peetud puhtusele mingit tähelepanu. Paastumise käigus tekkisid inimestel seedehäired ja tänu sellele levisid haigused kloostris, sest hügieeninõuded puudusid. Esines juhtumeid, kus pikaajalisele paastumise tagajärjel tabasid munki või nunnasid massiliselt vaimsed häired, millega kaasnesid mõttetu naer, krambid ja maas püherdamised. Kloostri elanikke vaevasid võikad unenäod ja hallutsinatsioonid. 3.Keskaegne linn ja linnaelu
päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib
peaaegu 20%. · Kolmas atmosfäär võib tekkida järk-järgult teisese atmosfääri evolutsiooni käigus. Pika aja jooksul kogunevad N2, Ar, väheneb O2 osa, võib-olla on ka CO2. Atmosfääri ehitus Enam kui 99% atmosfääri massist jääbesimese 40 km sisse. Ülapiir jääb umbes 1000 km kõrgusele merepinnast. Atmosfääri kihid erinevad keemilise koostise poolest, mis omakorda põhjustab temperatuuri variatsioone. Planeedi gaasiline umbris jaguneb kontsentrilisteks sfäärideks, mis on eraldatud kitsaste üleminekuvöönditega. Kui mõni vulkaan purskab, siis see paiskab suure koguse gaase ja tolmu atmosfääri ja kogu Maa temperatuur mõneks ajaks alaneb. On teada et niimodi mõjusid 1991 aastal pursanud Pinatubo, 1883 aastal tegutsenud Krakatau ja 1815 tegutsenud Tambora.
Disketiseadmed on ühendatud arvutiga kahe juhtmega (andmekaabel ja toitejuhe). Ainus vahe 5.25" ja 3,5" seadmel on see, et esimene kasutab suuremat toitejuhtme otsikut ning suuremat andmekaabli konnektorit. Andmekaablid on 34 kontaktiga (pin). Igale kaabli konnektori kontaktile on omistatud mingi signaal (vaata tabelit). Kuigi 3 1/2 ning 5 1/4 konnektorid on välimuselt erinevad, on nende kontaktide paigutus ja edastatavad signaalid samasugused Kettapinnad jagatakse kontsentrilisteks radadeks, rajad omakorda sektoriteks. Sektor on vähim üksus, mida saab korraga kettalt lugeda või kirjutada. Eri kettapindadel üksteise kohal asuvate radade kogumit nimetatakse silindriks. 5 1. 4 Liigid DS (double sided)= kahelt poolt salvestatav 2 lugemis-salvestuspead. DD (double density)= topelttihedusega salvestus. HD (high density) = neljakordse tihedusega salvestus.
mähis on kahekihiline. 7 Kahekihiliste mähiste eeliseks on mähisesammu lühendamise võimalus, mis võimaldab maksimaalselt lähendada emj. kuju siinusele Puuduseks on mähisevigastuste keeruline parandamine pole võimalik teha lahtivõetavat staatorit Ühekihilises mähises täidab sektsiooni iga külg täielikult staatori uurde Mähised jagatakse kontsentrilisteks ja sabloonmähisteks a) Kontsentrilises mähises on rühma iga sektsiooni laius erinev ja nad asetsevad kontsentriliselt (lahtivõetavad staatorid) Selliste mähiste puuduseks on eri mõõtmetega sektsioonid, mis teeb mähkimise keerukaks b) Sabloonmähistel on kõik sektsioonid võrdsete mõõtmetega ja võrdse takistusega ning nende laupühendused on lühemad kui kontsentrilisel mähisel (väiksem vase kulu, väikese võimsusega asünkroonmootorid)
tagasi põhjapoolkerale. Atmosfääri mass on kõrguslikult ebaühtlaselt jaotunud: 50% on alumises 5km kihis, 75% kuni 10km-ni, 90% kuni 16km-ni, 95% kuni 20km-ni ja 99% kuni 30km-ni. Olulisimad atmosfääri füüsikalise oleku karakteristikud on: tihedus, rõhk, temperatuur, õhuniiskus, tahkete ja vedelate osakeste hulk. Kõik need elemendid muutuvad nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt, kusjuures eriti suured muutused on just vertikaalselt. Atmosfäär jaguneb kontsentrilisteks sfäärideks, mis on eraldatud kitsaste üleminekuvöönditega. Atmosfääri kihid erinevad keemilise koostise poolest, mis omakorda põhjustab temperatuuri variatsioone. Tunnus Kihi nimetus Ülemise ja alumise piiri keskmine kõrgus (km) Temperatuuri vertikaalne Troposfäär 0-11 jaotus Stratosfäär 11-50
Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Maa liigestub süsteemideks mida võib pidada ka geosfäärideks. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa tuum vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib.
settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. Suures geoloogilises aineringes satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse ja moonduvad seal, aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. Geosfäärid erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa: atmosfäär, litosfäär, vahevöö ja tuum. Iga g. jaotub kontsentrilisteks osadeks. G-dena käsitatakse ka biosfääri ja maastikusfääri, pedosfääri (muldkonda) ja fütogeosfääri (taimedega maastikusfääriosa). Geoökoloogia e. maastikuökoloogia ökoloogia ja maastikuteaduse piirteadus, mis uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoogu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. G. annab aluse maastikuhoolduse ja keskkonnakaitse korraldamisele.
Enamikel disketiseadmetel on kaks lugemiskirjutamisepead, mis tä- hendab, et on võimalik lugeda kahe- poolseid (Double-sided) kettaid. Vormindamisel kettapinnad jagatakse kontsentrilisteks radadeks, rajad oma- korda sektoriteks. Sektor on vähim üksus, mida saab korraga disketilt lugeda või kirjutada. Eri kettapindadel üksteise ko- hal asuvate radade kogumit nimetatakse silindriks
annaabi.ee 
