Ext2, nendest kõige vanema ja lihtsama suurim puudus on journaling toe puudumine, mis vähendab failisüsteemi usaldusväärsust. Ext2 edasiarendus on ext3, mis on täielikult tagasiühilduv ext2-ga. See lisab journaling toe ning võimaluse failisüsteemi suurust käigu pealt muuta. Ext4 on võrdlemisi hiljutine (Linux 2.6.28) täiendus ext3- le. Ext4 vähendab suuremate failide puhul fragmentatsiooni ja parandab lugemiskiirust, lisab journal'le kontrollsummad ning võimaldab kiiremat failisüsteemi kontrollimist. Kõik ext-failisüsteemid ühilduvad POSIX-standardi failide ligipääsuõiguste süsteemiga. Windows ja OS X oskavad lugeda ja kirjutada ext2- ja ext3-failisüsteeme lisatarkvara abil (Windowsi puhul näiteks ext2 ifs, Mac OS X puhul fuse-ext2).
abita (näiteks Skype, SIP, multiplayer-mängud). 2) Sissetulevate ühenduste võimaldamiseks tuleb käsitsi porte ümber suunata või kasutada UPnP-d. Konfiguratsioon on tüütu ja keeruline. 3) Mitu masinat sama NAT-ruuteri taga ei saa korraga sama porti kasutada. Sellest tulenevad probleemid fikseeritud portidel/protokollidel töötavate teenustega, näiteks VoIP[3] ja IPv6 tunneling (6in4). 4) Võib liikluse aeglasemaks muuta, kuna IP-paketi päiste kontrollsummad tuleb ümber arvutada. 5) Ei ole ühilduv IPsec protokolliga, mis pakub otspunktide vahelist turvalisust (NAT muudab IP päiseid, kuid IPseci eesmärk on selliseid muudatusi tuvastada ja takistada). Näide NAT tööst 1) NAT-ruuteri sisevõrgus olev masin (klient) saadab päringu mõnele veebilehele. Päring liigub mööda sisevõrku ruuterini. 2) Ruuter jätab meelde, mis pordist klient ühenduse alustas. Ruuter muudab kliendi paketti nii, et
on kasutuses versioonid ext2, ext3 ja ext4. Ext2, nendest kõige vanema ja lihtsama suurim puudus on journaling toe puudumine, mis vähendab failisüsteemi usaldusväärsust. Ext2 edasiarendus on ext3, mis on täielikult tagasiühilduv ext2-ga. See lisab journaling toe ning võimaluse failisüsteemi suurust käigu pealt muuta. Ext4 on võrdlemisi hiljutine täiendus ext3-le. Ext4 vähendab suuremate failide puhul fragmentatsiooni ja parandab lugemiskiirust, lisab journal'le kontrollsummad ning võimaldab kiiremat failisüsteemi kontrollimist. Kõik ext failisüsteemid ühilduvad POSIX standardi failide ligipääsuõiguste süsteemiga. Windows ja OS X oskavad lugeda ja kirjutada ext2 ja ext3 failisüsteeme lisatarkvara abil. 1.4. HFS+ HFS Plus on Apple poolt arendatud failisüsteem, mis on peamiselt kasutuses Mac OS operatsioonisüsteemiga. Alates Mac OS X versioonist 10.2.2 on toetatud ka failisüsteemi journaling
võrgu. 37. Vigade avastamine ja parandamine, CRC Vigade avastamiseks ja parandamiseks lisatakse edastatavale koodile mingi lisainformatsioon. Kõige lihtsam veaavastus toimub paarsusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib
37. Vigade avastamine ja parandamine, CRC Vigade avastamiseks ja parandamiseks lisatakse edastatavale koodile mingi lisainformatsioon. Kõige lihtsam veaavastus toimub paarsusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma
Paaris paarsuskontroll paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on
Kõige lihtsam veaavastus toimub paarusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Kasutatakse ka kahemõõtmelisi paarsusbitte, nende abil on võimalik ühekordseid vigu ka parandada. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa; seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma
· Koolitada kasutajaid potentsiaalset aktiivsisu ära tundma · Seadistada tarkvara aktiivsisu mitte automaatselt käivitama · Käivitamise vajadusel kontrollida antiviirusega · Antiviirust rakendada perimeetri kõigis punktides (meilisüsteem, veebivahendaja, sissetoodud flopid, ...) · Võimalusel mitte kasutada makrosid sisaldavaid formaate · Kaitsta käivitatavad failid kasutajatepoolse muutmise eest · Kontrollida regulaarselt failide autentsust (kontrollsummad jms) Ussid · Levivad iseseisvalt võrku mööda · Nakatavad arvuteid (ühekomponendilised) või võrke (mitmekomponendilised) · Robert Morrise Internet Worm 1988 · "Jänesed" -- korraga üks eksemplar liigub ringi · Nakatavad kindlat platvormi (platvorme) · Kasutavad ära teenuste turvaauke nakatatavates arvutites · Kasutavad ära meiliprogramme ja veebibrausereid (nii turvaauke kui kasutajate rumalust) Usside levimine · Suudavad levida väga kiiresti
aga ta tuli kohale, siis saadetake pakett_0 uuesti, kuna see oli vigane kviitung ja saatja ei teadnud kas see on ACK_0 või ACK_1. Vastuvõtja nüüd saab aru, et tegemist on duplikaadiga ja ta peab ACK_0-i uuesti saatma. Kui nüüd see läheb kaduma, siis saatja jaoks pole vahet kas läheb pakett kaduma või kviitung kaduma. Vastuvõtja puhul on aga vahe, kuna ühel juhul ta saab paketi kätte, teisel aga mitte. Saatja puhul lihtsalt kui aeg saab täis, tuleb paketti korrata. Nüüd on olemas kontrollsummad, järjekorranumbrid, kviitungid ja uuesti saatmised. See kõik on selleks, et paketid jõuaksid ilusti kohale ja saaks tagada seda, et andmevahetus oleks töökindel. Saatja saab andmed rakenduse käest, formeerib pakett_0-i, paneb andmeosa ja kontrollsumma sisse. Saadab paketi teele ja paneb kella käima ning ootab kviitung_0-i. Kui tuleb kviitung, mis on vigane või vale numbriga (võib olla mingi vana kviitung olla, mis on ripakile
annaabi.ee 
