Dadaismis haarati kunsti alla ka igasugune teatritegemine, tsirkused, näitused ja deklamatsioonid. ,,Kõik, mille kunstnik välja sülitab, on kunst", ütles Kurt Schwitters. Seega dadaismis võis vabalt teha ja öelda seda, mis pähe tuleb, kõiges kahelda ja muuta oma loomingu ideed ka selle teose loomise ajal. See, mida kunstnik peab kunstiks, see ka on kunst. Kubismis ja futurismis seda ei öeldud välja, kuid nüüd oli see avalik loosung. Dadale sai iseloomulikuks loobumine kuntniku kontrollivast funktsioonist, ka tema kunstikäsitöö oskustest. See oli aluseks Marcel Duschampi mitmele tööle kui alguses oli ta olnud vaid rahutu kuntnik, kes midagi uut soovib proovida, siis edaspidiselt katsetas ta igasuguseid erinevaid materiale ja lõpuks juhuse tõttu kukkus tal mitu niiti lõuendile, millest ta arendas edasi ,,Niitide võrgustiku", maalides selle klaasile. Edaspidi lähtus Duchamp ükskõiksusest, ostes erinevaid
ning seesuguseid filme tehes mõjutavad need tahes tahtmata kogu olustikku. Venemaa Keisririik oli aastatel 1726-1917, ehk filmis üsna pea lõppemas ning asendumas Venemaa Vabariigiga. Keisririigi valitsemisviisiks oli absoluutne monarhia ehk absolutism, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Esimesed poliitilised vabadused esindajatekogu valimise näol anti elanikkonnale 1905. aastal – 1914. aastaks oldi seega juba harjutud end õiguslikumana tundma. Nii kontrollivast valitsemisviisist tulenevalt on ilmselt ka filmi olustik küllaltki range ja selgepiiriline. Uue direktori küllaltki absolutistlik suhtumine annab ka koheselt kogu filmile rangema õhkkonna. 11 8. HARIDUS Kool tähendab kreeka keeles „vaba aega“ ehk enne industrialiseerimist saidki haridust need, kellel oli raha ja vaba aega. Antud filmis on tegu lütseumiga, ehk kooliga, mis oli
loomise vajadus ja see, kes objektiks satub, on juhuslik. See on suunatud protsess. · Jõud mis vajadust tekitab on ajus teatud keemiliste ainetena: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin. Armunud aju: FMRI functional magnetic resonance imaging Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas · Individualiseerumine, autonomiseerumine üheinimese majapidamised, kooselu mitteabielu, nukleaarperekond, eemaldumine kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtsustamine... · Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud · Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus · Paradoks: inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku? *naff, nint Inimsuhete ruumiline mõõde Ruum ja inimsuhted Ruumiteema tuli psühholoogiasse 1960ndatel aastatel · Ruum 1) puhas ruum (nt maailmaruum)
· valgustuse tase ruumides; · mikroorganismide sisaldus õhus. Pidevalt on vaja mõõta temperatuuri ja suhtelist õhuniiskust, ülejäänud parameetreid mõõdetakse vastavalt vajadusele ja võimalustele. Seire on ainuke viis saada teavet keskkonnatingimuste olukorrast hoidlates ja mõjust objektidele. Kogutavad andmed on keskkonnaseisundi parandamise kavandamise aluseks. Seire peab toimuma sõltumatult nii keskkonnatingimusi kontrollivast seadmestikust ja insener-tehnilisest personalist. Ka korraliku keskkonnakontrolli seadmestiku olemasolul on sõltumatu seire ikkagi hädavajalik. Sellisel juhul on vaja jälgida, kas seadmestik hoiab kehtestatud reziimi. Tuleb arvestada, et ka kõige paremas süsteemis juhtub aeg-ajalt tõrkeid. Samuti ei asetse termostaatide andurid otseselt kogude läheduses ning nende paigutamisel ei arvestata keskkonnatingimuste lokaalseid erinevusi ruumi piires. Seire läbiviimiseks koostatakse seirekava
suhtumisest, sest ta kaldub tihti õigusmõistja rolli. Selle tasandi nõrgad küljed on jäikus, paindumatus, enesekriitika puudumine, autoriteetide ületähtsustamine, kamandajalik joon lööb läbi. Seda tasandit võib ära tunda läbi väljendite: ,,Kas tohin/ei tohi?". Tal on ka väärikusmass. Võib rääkida turvalisest vanemast ehk kaitsvast, julgustavast, hoolitsevast, õpetavast ja kriitilisest vanemast ehk manitsevast, hirmutavast, karistavast, kontrollivast, kamandajast, hindajast, moraali lugejast vanemast. Nii kasvatamisel kui juhtimisel on see tasand hädavajalik. *) Täiskasvanutasand ajaliselt hakkab ka see tasand arenema juba lapseeas ning see tasand põhineb välismaailmast saadava informatsiooni loogilisel või analüütilisel läbi mõtlemisel. Ta on asjalik, kaalutlev, loogline, rahulik, kõrge enesekontrolliga, kalkuleeriv, toetub faktidele. Enamik töö elust käib sel tasandil ning sel tasandil praktiliselt emotsioonid puuduvad
Helen Fisher: armastuse keemia H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) Armastus on vajadus Armastuse "kandjad" ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin Inimene pole armastuses "vaba". Armastuse "suunamine". Armastuse keemia Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas Individualiseerumine, autonomiseerumine üheinimese majapidamised, kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus. Paradoks: inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku? Kokkuvõte Kaasasündinud vajadus olla seotud, olla suhetes SP: suhete liigid, suhete arengurajad, sobivuse ja suhete mõjurid, armastuse teooriad
omamine". Meil on vaja lähedussuhet ja selle vajaduse tekitab ajus sees istuv asi (teatud keemilised aines: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin; see paneb meid lähedussuhet otsima). Kui neid aineid saab rohkem panna või maha võtta, siis oleks võimalik mängida tunnetega. Suhete trendid tänapäeval Individualiseerumine, autonomiseerumine üheinimese majapidamised, kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus. Paradoks: inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku? Vaba tahte põhised kooselud. Inimene on suhete maailmas kahestunud ühelt pool otsime kõik suhetes olekut, liigume ja
• H.Fisher: Miks me armastame? Tln, 2006 • Armunud aju: FMRI (functional magnetic resonance imaging) • Armastus on vajadus • Armastuse “kandjad” ajutegevuses: dopamiin, noradrenaliin, serotoniin • Inimene pole armastuses “vaba”. Armastuse “suunamine”. Armastuse keemia Suhtetrendid tänapäeva ühiskonnas • Individualiseerumine, autonomiseerumine – üheinimese majapidamised, kooselu - mitte abielu, nukleaarperekond, eemale kontrollivast külaühiskonnast, privaatsuse tähtustamine • Vahendatud, internetipõhised suhtevõrgustikud • Suhted kui keskne eluga rahulolu allikas – õnneuuringud. Üksindus kui leviv haigus. • Paradoks: inimene otsib korraga kuulumist ja iseseisvust. Kus ja kuidas saavad kaks vastandit kokku? Kokkuvõte • Kaasasündinud vajadus olla seotud, olla suhetes • SP: suhete liigid, suhete arengurajad, sobivuse ja suhete mõjurid, armastuse teooriad
annaabi.ee 
