Energiabilanss: E=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) Kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab. Hingamise regulatsioon: Hingamislihased- roietevahelised lihased + diafragma. Hingamisregulatsioon- neuraalne (närvisüsteemi kaudu) Retseptor-tundenärv-piklikaju-liigutusnärv-diafragma ja roietevahelised lihased. Südame töö regulatsioon: Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Neuraalne regulatsioon. Südame töö regulatsiooni mõjutavad adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk. Veresuhkrusisalduse regulatsioon: Organism saab suurema osa energiast glükoosi lagundades. Glükoosipuudus võib tekitada ajukahjustusi. Verre jõuab glükoos toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel, glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest. Glükoos moodustab meie toidust suurima osa.
Nende lihaste kokkutõmbel toimub sissehingamine, kui kopsud on õhku täis peatab hingamiskeskus signaalide saatmise hetkeks ning lihased lõdvestuvad ja toimuba väljahingamine.Hingamis regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Mida suurem pingutus seda suurem süsihappegaasi sisaldus veres, suureneb ka piimhappe sisaldus ja pH langeb.Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse sedasi suureneb südametöö sagedus ja vereringe kannab rohkem hapniku organismi. 9. Veresuhkrusisaldus regulatsioon-kui glükoosi sisaldus veres muutub liiga suureks, vabaastab kõhunääre insuliini. Insuliin aktiveerib rakumembraanis trantsportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda.Aktiveerib ka rakkudes ensüüme,mis muudavad glükoosi glükogeeniks. Kui glükoos hulk muutub liiga väikseks hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni
Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude tööd. Nende muutuste tulemusena hingame me sügavamalt ja kiiremini. Vereringe regulatsioon: · kui veres kasvab süsihappegaasi hulk saadetakse signaalid südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Nii suureneb südame löögisagedus. Veri kannab rohkem hapnikku organismi laiali ja süsihappegaasi organismist välja. Kui süsihappegaasi sisaldus veres langeb, saadetakse südamesse signaalid, mis alandavad südame löögisagedust. · Südame tööd kontrollib ka hormoon adrenaliin. Adrenaliin ehk stressihormoon valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine.
Keha temperatuuri kontrollimine käib soojuskadude vähendamise või suurendamise kaudu. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus. Hüpotaalamus ,,mõõdab" vere temperatuuri, kui see tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevatelt temoretseptoritelt saab hüpotaalamus infot ka väliskeskkonna temperatuuri kohta. Selline info jõuab tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda ja tundes kuuma või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: - soojusjuhtivuse teel soojusülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis (soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale) Erinevatel materjalidel on erinev soojusjuhtivus. (õhk on halb soojusjuht, vesi hea soojusjuht, soojuskadu toimub vees 25-30 korda kiiremini kui õhus)
Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojustjahutav toime. Termoregulatsioon Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotaalamus. Hüpotaalamus saab infot: Kontrollides veretemperatuuri Nahas paiknevatelt termoretseptoritelt. Kui keha temperatuur on liiga kõrge: Naha veresoonte laienemine. Higistamine Kui kehatemperatuur on liiga madal: Naha veresoonte ahendamine Kesknärvisüsteemi poolt tekitatud lihasvärin Info liigub tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda. (mul on külm, panen paksemad riided selga) Termoregulatsiooni mõjutavad faktorid: · Temperatuur · Niiskus · Sademed · Riietus · Tuul · Soojakiirguse allikate olemasolu Närvisüsteem Ülesanded: · Reguleerib organismi kõikide elundite talituse · Tagab organismi kohanemise väliskeskkonna muutustega · Võimaldab koguda ja töödelda infot ja anda edasi seda lihastele ja näärmetele Närvisüsteem koosneb närvirakkudes
Süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Hingamiskeskuses asuvad retseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisdalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaalid hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena hingame kiiremini ja sügavamalt. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Suureneb südame löögisagedus ja vereringe kannab rohkem hapnikku organismi laiali, süsihappegaasi organismist välja. 27. Milline on seos väsimuse ja hingamisrütmi vahel treeningul? Treeningu käigus väsitatakse end ja pingutuse käigus suureneb piimhappe hulk veres. See alandab vere pH taset. Retseptorid saavad signaalid hingamiskeskusesse, mis samamoodi intensiiivistab ventilatsiooni (hingeldamine). 26
Põhiline hingamise rgulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Hingamiskeskuses asuvad retseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisdalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaalid hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni. Nende muutuste tulemusena hingame kiiremini ja sügavamalt. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Suureneb südame löögisagedus ja vereringe kannab rohkem hapnikku organismi laiali, süsihappegaasi organismist välja. 27. Milline on seos väsimuse ja hingamisrütmi vahel treeningul? Treeningu käigus väsitatakse end ja pingutuse käigus suureneb piimhappe hulk veres. See alandab vere pH taset. Retseptorid saavad signaalid hingamiskeskusesse, mis samamoodi intensiiivistab ventilatsiooni (hingeldamine). 28. Millised on neerude peamised ülesanded organismides.
Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks siganaalide saatmise hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Ühtlasi suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nende kahe suurenedes alaneb vere pH tase. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Kui vere CO 2 sisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: - Adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. - Jäsemete liigutamine. - Vererõhk. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Verre jõuab glükoos:
signaalide saatmine hingamislihastesse. Hingamislihased lõtvuvad ning järgneb automaatne väljahingamine. Selliselt reguleeritakse hingamist vähese kehalise aktiivsuse korral. Aktiivse liikumise korral rakkude hapnikuvajadus suureneb. Tõuseb vere CO2 sisaldus ning alaneb pH väärtus. Hingamiskeskuses on kemoretseptorid, mis reageerivad toimunud muutustele ning saadavad signaali hingamiskeskusesse, mille tulemusena hingamissagedus kasvab. Samuti liiguvad signaalid südame tööd kontrollivasse keskusesse, mille tagajärjel suureneb südame löögi sagedus. Pikkajunärviimpulsidhingamis ja diafragmalihasedlihaste kokkutõmbuminesissehingaminekopsud on õhuga täitunudhingamislihastesse peatatakse signaalide saatminelihased lõtvuvadväljahingamine Kemoretseptorid TEE SKEEM Vereringe elundkond ringelundkond Selle moodustavad: 1. Süda nelja osaline (kaks koda ja kaks vatsakest) 2. Veresooned, 3 liiki a)arterid veresooned mis viivad vere südamest eemale
suurendamise kaudu. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus. Bioloogia Page 164 Hüpotaalamus ,,mõõdab" vere temperatuuri, kui see tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevatelt temoretseptoritelt saab hüpotaalamus infot ka väliskeskkonna temperatuuri kohta. Selline info jõuab tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda ja tundes kuuma või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil: - soojusjuhtivuse teel soojusülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis (soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale) Erinevatel materjalidel on erinev soojusjuhtivus. (õhk on halb soojusjuht, vesi hea soojusjuht, soojuskadu toimub vees 25-30 korda kiiremini kui õhus)
Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasi- ja piimahappesisaldus. Mõlema ühendi suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses olevad kemoretseptorid on väga tundlikud vere CO2 suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusse, mis omakorda intensiivistab kopsude ventilatsiooni – hingame sügavamalt ja intensiivsemalt. Hingamiskeskusest lähevad signaalid südame tööd kontrollivasse närvikeskusse. Puhkuseseisundis lööb inimese süda umbes 75x minutis. Suure füüsilise pingutuse ajal võib südame löögisagedus tõusta 200 x minutis. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid adrenaliin (eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele), jäsemete liigutamine ning vererõhk. Veresuhkrusisalduse kontroll Tavalistes tingimustes saab meie organism suurema osa energiast glükoosi lagundades.
annaabi.ee 
