1.1 raamatupidamise aruandlust oluliselt mõjutavate hinnangute välja selgitamine 1.2 hinnangute protseduuride välja selgitamine 1.3 hinnangute kujunemise käigus esinevate, võimalike veatüüpide kindlaks määramine 2) riskide hindamine, hinnatakse olulisemate hinnangute vigade esinemise tõenäosust 3) auditeerimine auditi plaan peab määratlema hinnangute auditeerimise mahu kasutades analüütilise hindamise kontrolliprotseduure (liiga kõrgete või madalate hinnangute välja selgitamine) Analüütilise kontrolli protseduurid Nimetatud protseduurid töötav välja audiitor selleks et selgitada välja raamatupidamise süsteemi poolt seatavate, väljastavate andmete täielikkus, täpsus ja piisavus. Nimetatud protseduurideks (substantsi kontroll, protseduur) on: 1) rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine
1.1 raamatupidamise aruandlust oluliselt mõjutavate hinnangute välja selgitamine 1.2 hinnangute protseduuride välja selgitamine 1.3 hinnangute kujunemise käigus esinevate veatüüpide kindlaks määramine 2) riskide hindamine, hinnatakse olulisemate hinnangute vigade esinemise tõenäosust 3) auditeerimine auditi plaan peab määratlema hinnangute auditeerimise mahu kasutades analüütilise hindamise kontrolliprotseduure (liiga kõrgete või madalate hinnangute välja selgitamine) Analüütilise kontrolli protseduurid Nimetatud protseduurid töötav välja audiitor selleks et selgitada välja raamatupidamise süsteemi poolt seatavate andmete täielikkus, täpsus ja piisavus. Nimetatud protseduurideks on: 1) rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine 2) finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi
1.1 raamatupidamise aruandlust oluliselt mõjutavate hinnangute välja selgitamine 1.2 hinnangute protseduuride välja selgitamine 1.3 hinnangute kujunemise käigus esinevate veatüüpide kindlaks määramine 2) riskide hindamine, hinnatakse olulisemate hinnangute vigade esinemise tõenäosust 3) auditeerimine auditi plaan peab määratlema hinnangute auditeerimise mahu kasutades analüütilise hindamise kontrolliprotseduure (liiga kõrgete või madalate hinnangute välja selgitamine) Analüütilise kontrolli protseduurid Nimetatud protseduurid töötav välja audiitor selleks et selgitada välja raamatupidamise süsteemi poolt seatavate andmete täielikkus, täpsus ja piisavus. Nimetatud protseduurideks on: 1) rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine 2) finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi
Hinnangu andmisel tuleb arvestada ka sellega, et suhteliselt hea sisekontrolli süsteemi tase ei pruugi sammuti kõiki vigu avastada. Audiitori ja auditi välised toimingud Lisaks auditeerimisele võib audiitor täita muid ülesandeid, mis on sarnased auditeerimisele kuid vähempõhjalikud ning väiksema mahuga 1. finantsinformatsiooni ülevaade 2. kokkuleppelised toimingud 3. aruannete koostamine Finantsinformatsiooni ülevaate koostamise puhul sooritab audiitor kontrolliprotseduure, mis on vähem põhjalikud ja vähem aega nõudvad kui korraline auditeerimine. Auditeerimisega taotletakse positiivse järelduseni jõudmist, Finantsinformatsiooni ülevaate soovitud tulemus seisneb lõppjärelduses, et läbitud kontrolliprotseduuride tulemusena ei ole audiitor täheldanud olulisi vigu Kokkuleppeliste toimingute all mõistetakse kliendi ja audiitori vahel kokku lepitud auditeerimise iseloomuga toiminguid, kuid mille väljund võib erineda auditi otsusest.
siin tuleb arvestada nende tõendusliku jõuga. Järelpäring aitab audiitoril säästa ressursse ja aega. 5. Analüütiline kontroll seisneb majandulike näitajate, nende muutuste ja hälvete analüüsis, et oleks loogiliselt võimalik fikseerida näitajate omavahelisi seoseid ehk tegemist on finantsanalüüsiga. Olulisus ja auditeerimisrisk Kujundades oma arvamust majandusaasta aruannetest sooritab audiitor mitmeid kontrolliprotseduure, et jõuda piisava kindlustundeni, et aastaaruanne peegeldab ettevõtte seisundit õigesti ja õiglaselt. Arvestades auditi pistelist iseloomu ja sisekontrolli võimalikku varieerumist, säilib alati võimalus, et suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. Olulisuse mõiste viitab kas üksiku ebatäpsuse või üheskoos vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule, mis arvestades taustsüsteemi loob eelduse,
riski, seda põhjalikumalt tuleb tal auditeerimine korraldada, et vähendada auditeerimisriski. Kui auditi käigus selgub, et audiitor hindas valesti tegevusriski või sisekontrolliriski, siis tuleb tal muuta auditeerimisteenuse plaan, lisades vajalikud täiendavad kontrolliprotseduurid ning kooskõlastades muudatused kliendiga. OLULISUS JA AUDITEERIMISRISK Kujundades arvamust rp.aruande kohta peab audiitorettevõtja sooritama erinevaid kontrolliprotseduure, et jõuda küllaldase kindluseni selles, kas rp.aruanne kajastab finantsseisundit, maj.tulemust ja rahavoogusid õigesti ja õiglaselt. Arvestades sisekontrollisüsteemi väljavõttelist iseloomu ning selle võimaliku piiratust, säilib alati risk, et avastamata jäävad ka olulised vead. Olulisuse mõiste viitab kas üksiku ebatäpsuse või üheskoos vaadeldavate ebatäpsuste suhtelisele mõõdule, mis arvestades taustsüsteemi tekitab tõenäosuse, et arukas rahandusinfo
1) Tema osalemise mingis juhtimistegevuses 2) Kui talle omistatakse õigusi või kohustusi, mis tekitavad huvide konflikti 3) Siseaudiitorit ei tohi kaasata tema otsestesse tööülesannetesse mittepuutuvatesse tegevustesse 4) Ei tohi osaleda juhtimisotsuste ja kontrolliprotseduuride väljatöötamises ega nende elluviimises. Eelnev ei välista, et juhtkonna soovil võib siseaudiitor üle vaadata kavandatud plaane ja kontrolliprotseduure ja nõustada juhtkonda nende rakendamisel. Nõustamine ei tohi mõjutada siseaudiitori objektiivsust, kuna hiljem tuleb tal ilmselt ka nimetatud valkonda auditeerida. Siseauditi tulemustest ja hinnangutest järelduste tegemine ning süsteemi muutmine/parandamine on organisatsiooni juhtkonna, mitte siseaudiitori ülesanne. Siseaudiitori põhiülesanne on tagada juhtidele piisav kindlustunne, et sisekontrollisüsteem
et olulisi vigu jääb avastamata. Auditeerimise eesmärk on jõuda jaatava tulemuseni, st. kinnitada, et aruanded on koostatud korrektselt. Auditi välistest funktsioonidest on vastavalt rahvusvahelistele standarditele võimalik sooritada: a) finantsinformatsiooni vaade, b) kokkuleppelised toimingud, c) raamatupidamisaruannete koostamine. Finantsinformatsiooni ülevaate puhul sooritab audiitor kontrolliprotseduure, mis ei ole nii põhjalikud kui auditeerimine ja eesmärgiks on jõuda negatiivse otsuseni, ehk väiteni, et antud 5 valdkonnas ei esine olulisi vigu, mis võiksid moonutada ettevõtte tegelikku finantsseisundit. Ülevaate tulemusel koostatavad aruanded on väiksema usaldusväärsusega, kuna hinnatakse mingit konkreetset valdkonda.
vastava valdkonna asjatundjale ja mitte hakata ise endale asja selgeks tegema. Spetsialist suudab ilmselt anda adeksvaatse vastuse suhteliselt kiiresti. 5. Analüütiline kontroll – mis seisneb näitajate muutuste, hälvete ja nende põhjuste tuvastamises ja analüüsis. Tegemist on finantsanalüüsiga. Auditeerimisrisk ja olulisus Kujundades oma arvamust aruannetest tuleb audiitoril teostada erinevaid kontrolliprotseduure, et jõuda piisava kindlustundeni kas aasta aruanne peegeldab firma tegelikku seisu õigesti ja õiglaselt. Arvestades auditi väljavõttelist iseloomu ja sisekontrolli taseme olulist varieeruvust säilib alati võimalus, et auditi käigus ei avastata ka olulisi vigu. Olulisuse mõiste viitab kas üksiku ebatäpsuse või vaadeldavate ebatäpsuste ühisele mõõdule, mis arvestades üldist taustsüsteemi, loob tõenäosuse, et
annaabi.ee 
